SISUKORD
1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE
1.1.
Füüsika koht loodusteaduste hulgas
Maailm
Loodus
Loodusained
Füüsika
1.2.
Füüsika empiirilisus
Füüsika empiirilisus ja
eksaktsus
Vaatleja
Füüsika
tunnetusprotsess ja kujutlus
1.3.
Füüsika piirid
Nähtavushorisont
Looduse struktuuritasemed
Film suurtest ja väikestest
asjadest
2. FÜÜSIKA UURIMISMEETODID
2.1.
Mõõtmine vaatluses ja eksperimendis
Vaatlus, katse ja andmetöötlus
Füüsikaline suurus ja selle
mõõtmine
Mõõtmisprotsessi olemus ja liigid
2.2.
Mõõtühikute süsteemid
Mõõtühik
ja
etalon
Mõõtühikute
süsteem
Rahvusvaheline
mõõtühikute
süsteem
(SI)
Mittesüsteemsed
mõõtühikud
Täiendavat
lugemist
2.3.
Mõõteseadus
Mõõteseadus
—
milleks
ja
mis
Mõõtevahendite
kontroll
ja
taatlemine
2.4.
Näpunäiteid mõõtühikute teisendamiseks
Kümnendeesliited
Mittesüsteemsed
mõõtühikud
2.5.
Mõõtmise täpsus
Mõõteviga
ja
mõõtemääramatus
Mõõtemääramatuse
allikad
Mõõtemääramatus
ja
mõõtetulemuse
esitamine
2.6.
Mõõtemääramatuse hindamine
Mõõtemääramatuse
kaks
tüüpi
A-tüüpi
määramatuse
hindamine
B-tüüpi
määramatuse
ja
kogumääramatuse
hindamine
Kalkulaator
aritmeetilise
keskmise
ja
standardhälbe
arvutamiseks
2.7.
Mudelid füüsikas
Mudeli
mõiste
ja
liigid
Ainelised
mudelid
Abstraktsed
mudelid
2.8.
Nähtuse mudeli loomine
Nähtuse
katseline
uurimine
Laboratoorne
töö:
Kummipaela
venimise
uurimine
Mõõtmistulemuste
analüüs
Mudeli
rakendamine
3. FÜÜSIKA ÜLDMUDELID
3.1.
Füüsikalised objektid, nähtused ja suurused
Füüsika üldmudelid
Füüsikalised nähtused
Füüsikalised suurused
3.2.
Füüsikaliste suuruste matemaatiline kirjeldamine
Skalaarsed suurused
Tehted skalaaridega
Vektoriaalsed suurused
Tehted vektoritega
3.3. Ruum
Kehade võrdlemine ja pikkus
Kehad ja ruum
Ruumi mõõtmed
Hüperruum ja ruumi kõverus
Erinevad geomeetriad
3.4. Aeg ja
kiirus
Aeg kui sündmuste kirjeldaja
Aja omadused
Aja mõõtmine
Kiirus kui ajas toimuvaid muutusi kirjeldav suurus
Aja seos ruumi ja gravitatsiooniga
3.5.
Liikumise üldmudelid
Liikumisolek
Liikumise suhtelisus
Kulgemine
Pöörlemine
Kuju muutumine
Mahu muutumine
Võnkumine
Lained
3.6. Aine
ja väli
Looduse olemise kaks vormi
Aine kui kehade materjal
Väli kui vastastikmõju vahendaja
Kehade vastastikmõju olemus
Suletud
ja
avatud
süsteem
3.7.
Newtoni seadused
Inertsiseadus (Newtoni I seadus) ja inerts
Kiirendus
ja
mehaanika
põhiseadus
(Newtoni
II
seadus)
Mõju
ja
vastumõju
seadus
(Newtoni
III
seadus)
3.8.
Töö, võimsus ja energia
Mehaaniline töö kui protsess
Võimsus
kui
töö
tegemise
kiirus
Energia
4. FÜÜSIKA ÜLDPRINTSIIBID
4.1.
Põhjuslikkus ja juhuslikkus
Põhjuslikuseosed füüsikas
Ennustatavus ja juhuslikkus
Näiv juhuslikkus
Füüsika ohud
4.2.
Üldprintsiibid: Aksioom ja printsiip
Aksioom matemaatikas ja printsiip füüsikas
Füüsika
printsiip
kui alustõdemus
Füüsika
üldprintsiip kui miks-küsimuste ahela
lõpp
4.3.
Üldprintsiibid: Atomism ja energia miinimum
Atomistlik printsiip
Energia
miinimumi printsiip
4.4.
Üldprintsiibid: Tõrjutus ja superpositsioon
Tõrjutuse printsiip
Superpositsiooniprintsiip
4.5.
Üldprintsiibid: Absoluutkiirus
Valguse kiirus
Absoluutkiirus
4.6. Klassikaline ja kaasaegne füüsika
Klassikaline füüsika ja füüsika kriis
Kaasaegne füüsika
4.7. Relativistlikud efektid
Aja aeglustumine
Pikkuste ja kauguste lühenemine
Massi suurenemine
4.8. Mass ja energia
Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud
Massi ja anergia samaväärsus
Tuumaenergia
< Tagasi
Edasi >