Liikumist saab tähele
panna ja uurida, kui võrreldleme erinevate kehade
paiknemist ruumis. üksiku keha korral ei saa liikumise või
paigalseisu kohta otsust teha. See, et liikumist saab
kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab,
et liikumine on
suhteline.
Liikumise jälgimiseks pole
looduses ühtegi absoluutselt paigalseisvat keha,
millega teiste asukohta võrrelda. Liikumise uurimise
aluseks võetav taustkeha
tuleb iga vaatleja poolt välja valida.
Kõrvalolevas animatsioonis võib näha metsa suhtes liikuvat kollast ristkülikut. Metsa suhtes liigub see kogu aeg, kuid ekraani suhtes jääb mõneks ajaks paigale. Mõtlemiseks: Jalgrattaga sõitmist oskab igaüks ette kujutada. Kuidas liigub jalgratturi varvas jalgratta pedaali, raami ja teekatte suhtes? |
Kui keha kõik punktid
liiguvad sarnaselt (sama kiirusega ja ühesuguseid jooni
mööda), jääb keha orientatsioon ruumis samaks. Sellist
liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma
algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks.
Kui keha kõik punktid
liiguvad ühtemoodi, võib selle kuju ja mõõtmed arvestamata
jätta ning kirjeldada vaid ühe punkti liikumist.
Kulgevalt liiguvad näiteks rööplükke sooritamisel kasutatav kolmnurkjoonlaud, õmblusmasina nõel, rippraudtee vagun ja kandik kelneri käes. |
Pöörlemiseks ehk
pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille
korral liiguvad keha punktid mööda erineva
läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje.
Teljest kaugemal asuvad punktid liiguvad mööda suurema
läbimõõduga ringjooni ja nende kiirus on suurem. Teljel
asuvad punktid on paigal.
Pöörlevad näiteks
grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid.
|
Kuju muutumine ehk deformatsioon leiab
aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust
asendit. Kuju muutumise tunnuseks on see, et keha punktide vahekaugused muutuvad. Deformatsiooni näideteks on vedru venitamine, joonlaua painutamine, pesu väänamine ja plastiliini voolimine. |
Kuju
muutumise erijuhuks on keha
mahu (mõõtmete) muutumine. Kui keha paisub või
tõmbub kokku kõikides suundades ühtviisi, siis jääb selle
kuju varasemate kujudega sarnaseks. Igapäevane kõnepruuk ei
tunnistagi sellisel juhul, et tegu on kujumuutusega. Füüsika
mõistes kuju siiski muutub, kuna muutuvad keha punktide
vahekaugused (mõõtmed). Mahu muutumise näideteks on teraskuuli kokkutõmbumine jahtumisel, beseekoogi paisumine küpsetamisel ja tühjeneva õhupalli kokkutõmbumine. |
Võnkumiseks nimetatakse
perioodiliselt (võrdsete ajavahemike tagant) korduvat
liikumist, mis toimub edasi-tagasi sama teed mööda.
Võnkumine toimub tasakaaluasendist ühele ja teisele poole.
Võnguvad näiteks
kellapendel, sisepõlemismootori kolb, ämbris loksuv vesi
ja hüvastijätuks lehvitav käsi.
|
© California Academy
of Sciences
|
Laineks nimetatakse
võnkumise edasikandumist ruumis. Kui kala näksib õnge otsa
riputatud sööta ja paneb õngekorgi võnkuma, sunnib kork ka
lähedalasuvad veeosakesed võnkuma. Veeosakeste võnkumine
kandub lainena mööda veepinda järjest kaugemale.
Laine juures on oluline
tähele panna, et edasi kandub vaid võnkumine ehk
liikumine, mitte aga aine ise. Seda peaks olema lihtne
mõista, kui vaadelda rahvamassi poolt tekitatavaid
laineid.
Laineteks on näiteks merelained, heli, maavärina võngete levimine maakoores ja laulupeoliste tekitatud inimlained. |