© www.tesladownunder.com. Ferrovedelik gravitatsiooni- ja magnetvälja samaaegse mõju all.

3.6. AINE JA VÄLI

Looduse olemise kaks vormi

Füüsika uurib kõike seda, mis on olemas sõltumata inimese teadvusest. Füüsika uurib objektiivset loodust ehk mateeriat.

Looduses vaadeldavad looduslikud ehk füüsikalised objektid eksisteerivad kahes erinevas vormis. Osa neist, näiteks kivid, pilved, mobiiltelefonid ja sipelgad, on ainelised. Ainelised pole aga näiteks valgus ja magnetväli. Sellised objektid on väljalised. Looduse eksisteerimise kaks põhivormi on aine ja väli.

Füüsikalised objektid võivad teatud tingimustel oma eksisteerimisvormi muuta. Aine võib muutuda väljaliseks objektiks ja vastupidi.

Aine kui kehade materjal

Aine all mõistetakse füüsikas kõike seda, millest koosnevad kehad. Ained võivad olla väga erinevate omadustega (tahked, vedelad, gaasilised). Ometi saab nende puhul välja tuua rea omadusi, mille poolest nad väljadest erinevad.

Aineliste objektide ehk kehade tunnusteks on:

Väli kui vastastikmõju vahendaja

Kui me tahame kelgu liikuma panna, ei saa me seda teha lihtsalt eemal seites ja soovi avaldades. Peame kelku kas kätega tõukama või nööri vahendusel tõmbama. Kelgu liikumapanekuks peame olema sellega vahetus kokkupuutes või kasutama midagi, mis meie ja kelgu vahel on.

Kuidas aga Maa saab enda poole tõmmata kukkuvat kivi, kui sellega kokkupuutes pole? Mismoodi saab magnet tõugata läbi tühjuse teist eemalseisvat magnetit? Kuidas saavad kehad üksteist mõjutada ilma kokkupuute või teiste kehade vahenduseta. Mõjutada eimillegi abil?

Selle üle juurdlesid füüsikud pikka aega, enne kui taipasid, et see miski, mis kehadevahelisi mõjusid vahendab, on siiski reaalselt olemas. Näiteks lähendades tõukuvaid magneteid teineteisele, me lausa tunneme, et miski on nende vahel olemas. Aga see pole aine, vaid hoopis teistsugune mateeria vorm. Kehade vastastikmõju edasikandjat ja vahendajat nimetatakse väljaks. Väli on aine kõrval teine looduse eksisteerimise vorm.

Väljasid pole võimalik näha, kuid mõnel juhul saab neid nähtavaks muuta. Näiteks magnetvälja saame uurida rauapuru abil.

Väljade tunnusteks on:

Kehade vastastikmõju olemus

Vaatame kahte rõngasmagnetit, mis on teineteise kohale asetatud nii, et üks neist jääb tõukumise tõttu hõljuma. Asetame nüüd nende kohale veel kolmandagi magneti. Kolmas magnet jääb hõljuma, kuna seda tõukab teine magnet. Samas märkame, et teine magnet vajub veidi allapoole. Põhjuseks see, et ülemine magnet surub teda tõstvat magnetit allapoole, mõjub tõstvale mõjule vastu. Kehad mõjutavad üksteist alati vastastikku. Seepärast kasutataksegi kehadevahelise mõju väljendamiseks mõistet vastastikmõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud. Jõu mõõtuhik on nimetatud liikumise põhiseaduste avastaja sir Isaac Newotni järgi njuutoniks (1 N).

Üheks Newtoni poolt avastatud kolmest liikumise põhiseaduseks ongi see, et kehad mõjuvad teineteist alati vastastikku suuruselt võrdsete jõududega. Mõjule kaasneb alati sama suur vastumõju. Seda seadust tuntakse Newtoni kolmanda seadusena.

Kahe keha vahelist vastastikmõju on välja abil lihtne selgitada. Kumbki keha tekitab enda ümber oma välja. Esimese keha väli mõjutab teist keha ning teise keha väli mõjutab esimest vastu.

Suletud ja avatud süsteem

Vastastikmõjus olevad kehad on üksteisest mõjutatud ning seepärast teatud viisil seotud. Sellised kehad moodustavad ühise süsteemi. Kehade süsteemiks nimetatakse omavahel mingil viisil seotud (vastastikmõjus olevate) kehade hulka.

Kehade süsteemid võivad olla suletud või avatud. Suletud süsteemiga on tegemist siis, kui puuduvad mõjud süsteemi mittekuuluvate kehade poolt ning pole ka aine- ning energiavahetust väljapoole. Kui aga süsteemi mõjutatakse väliste kehade poolt või antakse/saadakse väljast energiat või ainet, on tegemist avatud süsteemiga.

< Tagasi     Sisukord      Edasi >