Matemaatika ja füüsika peamine erinevus seisneb selles, et kui esimene neist uurib loogilisi seoseid ettekujutatavate objektide ja nende omaduste vahel, siis füüsika kirjeldab reaalselt olemasolevat loodust.

Matemaatikas ei tehta vaatlusi ega katseid, vaid tulemused saadakse rangete loogiliste arutluste teel. Kuna matemaatika ei kirjelda päris loodust, võib selle teooriate aluseks võtta väiteid ja oletusi, mis ei nõua katselist tõestust. Polegi ju mõtet reaalse katse abil otsida kinnitust vaid mõtetes eksisteerivale. Matemaatikateooriate, näiteks Eukleidese loodud geomeetria aluseks võetud ilmselged loogikale vastavad väited ei vaja tõestust. Selliseid tõestust mittevajavaid alusväiteid nimetatakse aksioomideks (ἀξίωμα — kreeka k.  nõutud, kindel, vaieldamatu).

Mõned näited matemaatika aksioomidest:

• Arv 0 on väikseim naturaalarv.
• Läbi kahe erineva punkti saab tõmmata ainult ühe sirge.
• Läbi sirgel mitte asuva punkti saab tõmmata ühe ja ainult ühe antud sirgega paralleelse sirge.
• Paralleelsed sirged ei lõiku.

Füüsikas kirjeldatakse ja selgitatakse mitte mõtetes kujutletavaid, vaid tegelikke looduslikke objekte ning nendega toimuvaid nähusi. Füüsikateooriate aluseks tohib võtta vaid selliseid tõdemusi, mida vaatlused ja katsed kinnitavad.  Seejuures peavad alustõdemuste katselised kinnitused olema absoluutsed! Kui kasvõi üksainus eksperimenditulemus on väitega vastuolus, pole sellele üles ehitatud teooria usaldusväärne.

Füüsikud nimetavad looduse vaatlemisel avastatud kõige üldisemaid teooriate aluseks võetud tõdemusi füüsika printsiipideks (principium — ladina k.  algus, alus,  vundament).

TÄHTIS MÕISTA!:

• Nii aksioom kui printsiip on teooria aluseks võetud tõde.
• Aksioom on alustõde, mis tugineb vaid matemaatilisele loogikale. Kasutatakse MATEMAATIKAS.
  
• Printsiip on alustõde, mis on kooskõlas looduse vaatlemise tulemustega. Kasutatakse FÜÜSIKAS.
  

Füüsika printsiip kui alustõdemus

Füüsikateooriate aluseks on vaatluste ja katsete põhjal tehtud üldistused. Vaatlusi ja katseid ning neist tulenevaid järeldusi saab olla palju erinevaid. Millised neist väärivad  vundamendi ehk aluse tiitlit?

Kui tahame selgitada mingit nähtust, peame ridamisi vastama paljudele üksteisega seotud MIKS-küsimustele. Iga uus vastus võib esile kutsuda uue küsimuse. Siisli saame neile miks-küsimustele vastata vaid teatud piirini. Varem või hiljem jõuame olukorrani, kus me enam toimuvat selgitada ei oska ja piirdume tõdemusega, et NII LIHTSALT ON!

Sellist looduse kohta käivat kõige üldisemat tõdemust, mis vastab absoluutselt kõikide eksperimentide tulemustele, nimetatakse füüsika printsiibiks.

Füüsika üldprintsiip kui miks-küsimuste ahela lõpp

Seda, et füüsika üldprintsiibid on Looduse tunnetamise teooriate aluseks ning seda, kuidas miks-küsimuste jada lõpuni jõudmine just printsiipi ära tunda aitab, selgitab füüsikaprofessor Richard Feynman televaatajatele järgmises videoklipis.

Kui video mängima ei hakka, võib proovida järgmist linki.
Selle videoklipi valis välja ning täiendas tõlkesubtiitritega Tartu Forseliuse Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Jaan Paaver.