Saaremaa Gümnaasiumi oma koolileht alustab uut hooaega, tuues kooli sünnipäevaks lugejateni värske ja erilise numbri.
Esmakordselt on koolilehest võimalik leida videointervjuusid ja muud põnevat videomaterjali. Näiteks traditsiooniline intervjuu meie kooli õpetajaga on sel korral hoopis videoformaadis. Tagaveoga madala BMW nahkistmetel vesteldakse ei kellegi muu kui õppekorraldusjuhi Maidu Varikuga.
Uus meediatiim on võtnud eesmärgiks tuua koolipereni sisu, mis õpilasi ja õpetajaid enim köidab. Seetõttu on loodud võimalus iga artikli lõpus koheselt oma arvamust avaldada, kuna tagasisidestamine on edu võti.
Cambridge’i eksami perioodi kajastamiseks koguti otse eksamilt tulnud õpilaste emotsioone ja intervjueeriti õpetaja Marju Robertsit, kes tutvustab lühidalt Cambridge’i eksami olemust. Loomulikult jagab õpetaja Roberts ka selles numbris oma lugemiselamusi. Seekordse raamatuvalikuna tutvustab ta C. Wahldéni põnevussarja esimest osa „Komblusbüroo“.
Lisaks õpetajate isiklikele lugudele saab seekordses numbris lugeda kunstiajaloo õpetaja Külli Männi reisielamustest Maldiividel. Ta kirjeldab ekvaatorilähedasi maagilisi vaateid ja krabihorde, kes võivad tagahoovist justkui kääriklõbinaga läbi liikuda.
Poliitikateemade käsitlemiseks pööratakse pilk nii koolis toimuvale kui ka maailmaareenile. Näiteks analüüsitakse huligaansete bioloogiaklassi tigude „kuritegusid“. Artiklist saab teada mõningaid huvitavaid fakte Aafrika tigude kohta ning õpetaja Agnes Heinla kommentaarid lisavad loole meeldivat vürtsi. Selgitatakse ka Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste süsteemi, et aidata lugejal paremini maailmas toimuvat mõista.
Samuti ei puudu sellest numbrist erinevad inspiratsiooniallikad. Kui oled mõelnud liituda kooli segakooriga, võib Sulle abiks olla koorijuht Laine Lehto tutvustus koori tegemistest. Kui Sul seisab ees uurimistöö kirjutamine, saad lugeda õpilase Merili Haagi kogemusest selle pähkli puremisel. Carola Raud pani kirja Miia Saare ja Jette Berensi mõtted neiude UPT-na valminud kooli hoovis asuvate bännerite kohta. Lugeda saab ka ülevaadet levinumatest toidutalumatustest ja nendega seotud eripäradest, mis on kasuks kaasõpilaste murede mõistmisel.
Kõik see ja palju muud põnevat ootab teid värskes koolilehe numbris. Meediatiim koos juhendaja Merilyn Lempuga soovib meile kõigile ilusat Saaremaa Gümnaasiumi 4. sünnipäeva!
Meie koolis ei ole ühtegi õpilast, kes ei oleks kunagi koolimaja pealt taga otsinud meie õppekorraldusjuhti Maidu Varikut. Ta on meie kooli hing ja kõigi suurim sõber. Milline mees peitub tema muheda oleku all, läksime ühel pilvisel pärastlõunal uudistama. Intervjuupaigaks valisime Saaremaa Gümnaasiumi õpilaste lemmiku koha maailmas – madal BMW, tagavedu.
Laupäeval, 23. novembril sooritasid G3 õpilased, kes olid edukalt läbinud spetsiaalse eeltesti, Cambridge’i kõrgema taseme inglise keele eksami kirjaliku osa, kuid suulise osa vestlused jätkusid pühapäeval ja esmaspäeval.
Pühapäeval, 24. novembril käisime uurimas, mis emotsioonidega eksam lõpetati. Samuti küsiti osalejatelt nende ettevalmistusprotsessi ja eksami raskuse kohta. Abituriendid jagasid ka nippe ja soovitusi, kuidas Cambridge’i eksamiks tõhusalt valmistuda. Saaremaa Gümnaasiumi Cambridge C1+ eksami koordinaator Marju Roberts selgitab lähemalt eksami olemust ja selle kasulikkust õpilastele.
Täname kõiki videos osalenuid: Marju Roberts, Kätriin Allik, Jette Berens, Kert Hiiuväin, Anette Lõbus, Karl Liiva, Merit Mets, Laura Korb, Ingrit Kull, Kätri Kruusement, Johan Hendrik Kuusk, Kristofer Leedo
Kogu koolipere teab, et bioloogiaõpetaja Agnes Heinla klassiruumis peituvad lisaks muule huvitavale ka mõned aeglased ja limased loomakesed. Ülejäänu nende kohta on aga müsteerium. Peale üht skandaalset juhtumit läksime uurima, et kes need paharetid täpselt on ning millega nad meie majas õigupoolest tegelevad.
Bioloogiaklassi kurikuulsate tigude uurimiseni viis meid üks intrigeeriv juhtum, mis leidis aset umbes kuu tagasi G3.k klassi poiste evolutsiooniteemalise ajajoonega. Nimelt oli võetud tapeedipaberile joonistatud tööst paar ampsu, mille süüdlasteks tundusid olevat kõnealused kolm tigu. Õpetaja Agnese sõnul ei ole midagi taolist varem juhtunud, kuid siiski pidid paharetid karistuseks veetma veidi aega „koduarestis“ – kinnises plastikust kastis, millele olid loomulikult sisse tehtud ka õhuaugud. Tavaliselt on teod niivõrd unised, et nende äratamiseks tuleb nad kasta külma vee alt läbi, kuid juhtunu põhjal võib järeldada, et tapeedipaberi söömiseks ei ole nad kunagi liiga unised.
„Mu tütar pani neile nimed: Uitaja, Õgard ja Unimüts; aga mina ei saa aru kes nendest kes on,“ tutvustab Heinla. Tegemist on kolme Aafrika hiidteoga, kes igapäevaselt „magavad ja vaikivad“ ruumis number 212, kuid jõulu- ja suvevaheaegadeks avab õpetaja Agnes neile oma kodu uksed. „Eelmisel aastal olid nad meil jõuluvaheajal kuuse all, üks lasi jalga, hiljem leidsime ta kuuse alt veepotist üles,“ meenutab õpetaja. „Suvel on nad karjamaal, nagu lehmad käivad, aga nendel on võrepuur ümber, aeg ajalt tõstan seda ringi.“ Karjamaaeluga seoses kartis Agnes seda, et teod võivad munema hakata, nagu nende liigile suvekuudel kohane, ning pisikesed teod läbi võre loodusesse pugeda, kuid õnneks on kooliteod pisut ajast maas – hakkasid munema alles oktoobris. Praeguseks on kodukastis kolmesajast munetud munast jäänud arenema vaid üks teobeebi.
Olles kuulnud kaasõpilastelt konstruktiivset kriitikat loomakeste valiku osas, uurisime, miks osutusid valituks just teod. „Seda nimetatakse koolielu huvitavaks tegemiseks; selleks, et küsimusi tekitada.“ Väidetavalt ei võtnud Agnes koolimaja koduloomaks madu just sellepärast, et kui see plehku paneks, peaksime kõik majast evakueeruma. Minisea ehk rippkõhtsea miinuseks osutus aga ebameeldiv hais ning võimalik agressiivsus. „Mul kunagi oli üks, aga me natuke hellitasime ta ära, mingi aeg tuli kööki pottide-pannidega kolistama, nõudis kartuliputru,“ jagab kogenud loomakasvataja oma õppetunde. Kuna praegu 1,5 aastat vanad kõhtjalgsed elavad umbes kaheksa-aastaseks, siis uurisime Agneselt, mis on tulevikuplaanid Saaremaa Gümnaasiumi loomade osas. „Järgmine samm on kalad Ivo ukse taha, see on kahe poisi UPT,“ avaldab G2 poiste uurimistöö juhendaja, „millal nad tulevad, ma ei tea, aga nad varsti peavad tulema, sest UPT tuleb ära teha.“
Õpetaja ja mentor Külli Mänd jagab oma muljeid unistuste sihtkohast – paigast, kus looduse ilu ja rahu loovad unustamatud hetked. Kui talle antaks võimalus see reis uuesti teha, ei muudaks ta midagi. Võib-olla ainult seda, et pisut rohkem lõõgastuks ja laseks enda uudishimul vähem juhtida. Külli meenutab, kuidas Maldiividel viibimine kinnitas, et seal on tõesti midagi enamat kui postkaardipilt – nagu ütleb kohalik slogan: „The art of doing nothing”.
Mis olid sinu ootused enne reisi? Milline oli sinu esmamulje kohale jõudes?
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis minu Maldiivide reisi „hooandjaks” oli üks vahva lõhnaõlireklaam tuntud moeajakirjast Burda. See nägi välja nii, et kuskilt ookeani keskelt kerkiva palmisaare kohal õhus väreles valge juuksetukk koos helesinise silmapaariga. Mingi selline eksootiline, ebamäärane ja kõhus liblikaid tekitav ootus mul enne reisi oligi.
Kuna lennuk mulle transpordivahendina väga ei meeldi, siis teatava kahetsusega aknast möödalibisevat Araabia poolsaart ja selle asemel lõputut türkiissinist vett silmitsedes mõtlesin endamisi: „No kui sügav see India ookean ikka on – ehk kohe oleme kohal.” Tegelikult võttis see aega päris tublisti, enne kui pärlikeed meenutav atollide rivi paistma hakkas. Ja kõige kõhedam osa lennust ootas veel ees, sest imepisikese Male saare tilluke lennujaam oli ilmselt nii ülebroneeritud, et pidime maandumisluba oodates oma suure ja raske lennumasinaga madalal vee kohal veel mitu õõvastavat tiiru tegema. Sealt edasi tuli juba tilluke kohaliku liini lennuk ja… kaatrisõit päikeseloojangusse!
Kas kogesid kultuurilisi erinevusi, mis sind üllatasid? Kui jah, siis milliseid?
Esimene erinevus oli see, et saarestiku hapra looduse kaitseks töötas kogu masinapark – alates bussidest ja lõpetades mootorratastega – elektri jõul. Kohalikest elanikest rääkides jäi aga islamiusulise riigi eripära vähe silma. See avaldus peamiselt selles, et kõik turistidega seotud ametikohad, olgu selleks infolaua ametnik või koristaja, olid eranditult meeste käes. Naised toodi varahommikul värviliste, naljakate kujuga paatidega palmilehtedega teid pühkima ja viidi lõunaks kodusaarele tagasi.
Mis olid sinu reisi kõige meeldejäävamad hetked?
Kaks juhtumit tulid kohe meelde, mõlemad kergelt õudusfilmi meenutavad. Esimene juhtus juba esimesel õhtul, kui mõtlesime, et kohvikust oma bangalosse ei pea tingimata mööda laudteed kõndima. Pimeduses lühemat teed otsides kuulsime järsku heli, mis meenutas kääride lõgistamist ja see muutus aina valjemaks! Hirmul on suured silmad, seetõttu tormasime teeraja poole tagasi. Ümber pöörates nägime kuuvalgel sadu krabisid, kes ühtse massina meist mööda klõbistasid nagu robotite armee. Uhh, siiani võtab see mälestus õlgu võdistama.
Teine lugu räägib sellest, kuidas astelraid omavahel söögi pärast kaklesid. Lapikud nagu nad on, ei ole enda suurema ja tugevamana näitamine kerge ülesanne. Kuid kuidagi, kogu keha lainetama pannes, see neil siiski õnnestus. Vastastikku ringikujuliselt vongeldes ja oma väikestest tigedatest suudest sisinat kuuldavale tuues mõjusid nad tõeliste hambuliste koletistena, otse mõnelt teiselt planeedilt.
Kas juhtus midagi ootamatut, mida sa ei osanud ette näha?
Ei oleks arvanud, et Maldiivide saarte valge liiv polegi päris liiv, vaid hoopis imepeen korallipuru… Ja see tunne, kui detsembrikuus ookeanivette astudes ei suuda eristada, kas soojus tuleb päikesest, veest või sinu enda kehast – kõik sulandub hämmastavalt ühtseks tervikuks. See on lihtsalt sõnulseletamatu!
Milliseid soovitusi annaksid neile, kes plaanivad samasse sihtkohta reisida?
Ärge valige peatuskohaks ookeanis asuvat bangalot – seal on igav ja ka ohtlik. Vähemalt meie saarel söödeti silla kaugemas otsas õhtuti kahemeetriseid haisid ja astelraisid, kellega ei tahaks kohtuda, kui oma majakese rõdul istudes jalad vette lased. Kaldal elamine on palju põnevam – sind ümbritseb võrratu floora ja fauna: ettevaatlikud krabid, uudishimulikud gekod, koerasuurused nahkhiired, hämmastavalt kaunilt laulvad mustad linnud ning kookospalmid, mis on täis pähkleid, mis igal hetkel võivad alla kukkuda. Lisaks ootavad sind oma liivarand, lamamistoolid ja päästerõngas. 🙂
Kas leidsid reisil uusi sõpru või tuttavaid? Kuidas see juhtus?
Ühe väga toreda paljasjalgse noormehega tutvusime Maldiivide külas. Ta oli meie giid ja eesti keelt kuuldes küsis siira huviga, kust me pärit oleme. Vastasime ühest suust, et Eestist ning tõmbasime juba kopsud õhku täis, et hakata jälle seletama, kus meie armas kodumaa asub. Aga võta näpust – noormees noogutas rõõmsalt ja ütles: „Jaa, ma tean! Olen arvutist vaadanud, teil on seal talvel lumi maas.“ Olime pahviks löödud, sest nii mõnegi suurrahva esindajal pole Eestist halli aimugi.
Kas reis vastas sinu ootustele või ületas need? Miks?
Sinna reisimisel oli mul kolm eesmärki ehk käia ära ekvaatoril (sest kaardilt tundus see olevat käeulatuses), näha Lõunaristi ja imetleda rannaliival helendavat planktonit. Nende kolme kohta pärisin kohe hotelli saabudes… ja sain suhteliselt ebalevad vastused. Kõige selgem oli see, et mis kaardilt paistab lähedal, on tegelikkuses umbes 500 km kaugusel ja ei, ma ei tahtnud selleks eralennukit tellida 🙂
Lõunaristi ja planktoni osas jäädi kidakeelseks, seega varustasin end taevakaardiga ja veetsin mitmed ööd silmapiirilt tähti uurides. Ja vähemalt ühel korral tundus mulle, et ma nägingi neid! Samuti sai mulle selgeks, et planktoni helenduse tipphooaeg polnud veel käes, küll aga nägin rannas üksikuid sädelevaid isendeid. Nende tagasi ookeani lennutamine tekitas nostalgilise uusaasta rakettide tunde.
Seega osad ootused ei täitunud, aga reis pakkus nii palju muid elamusi, et kahetsust ei tundnud kordagi.
Milliseid ettevalmistusi või soovitusi annaksid tulevastele reisijatele? On oht ära põleda – päriselt. Meie kaasavõetud päikesekreem andis igatahes vastupidise tulemuse. Samuti tasub teada, et kui olete ostnud delfiinivaatluse laevareisi, siis raha tagasi ei saa, kui delfiine ei näe.
Kas sooviksid kunagi sinna tagasi minna? Miks või miks mitte? Tegelikult oli kiusatus juba sel aastal tagasi minna. Saari on seal palju ja iga kuurort on ilus ning omanäoline. Üheks põhjuseks on veel see, et kui kliima soojenemine ja ookeanivee taseme tõus lõpuks tõeks osutuvad, kaob see väike riik maailmakaardilt sootuks, sest saarestiku keskmine kõrgus on vaid üks meeter üle merepinna. Seega tasub tõesti kiirustada…
Mina olen Merili, G3 õpilane, ja võtsin endale eesmärgiks jagada Sinuga oma kogemust ning soovitusi seoses G2 klassi uurimistööga.
Tihti ei ole õpilased uurimistöö teemavaliku tähtajaks endale mingit kindlat meelepärast hobi või tuleviku suunda leidnud. See on täiesti okei ja normaalne. Seetõttu teemat valides lähtutakse lihtsusest ja kiirusest – milline oleks kõige kergem ja vähem aeganõudvam valik. Jällegi, täiesti tavapärane käitumine ja midagi ma ette ei heida. Mõistan, et soov on lihtsalt käppelt vastik kohustus kaelast saada, aga annaksin Sulle ikkagi pisikese soovituse!
Valides teema, mis Sind kõnetab ja sellega süvitsi minnes, võib see anda tulevikule mõeldes mitmeid eeliseid. Kui on soov kandideerida mõnda ülikooli, siis usun, et paha ei teeks, kui varnast oleks võtta üks vahva portfoolio, või mis? Igasugune kogemus ja isiklike huvide arendamine on nii ehk naa kasulik ja positiivse mõjuga. Seega, minu vatramise tagamaa on soovitada Sulle lähtuda teema valikul oma lemmikutest huvidest.
Minu uurimustöö kogemus
Põhikoolis olin ma kirjanduse tunnis täielik ülbik. Raamatuid lugeda ei viitsinud ja hiljem halba hinnet nähes, olin õpetaja peale solvunud: töö oli ju nii raske…
Gümnaasiumis toimus selles valdkonnas minu „imeline muutumine“. Kirjanduse ja eesti keele õpetajaks juhtus olema Merle Prii, kellele olen südamest tänulik raamatute lugemisele suunamise eest!
Tänu sellele leidsin end üsna kiirelt omi mõtteid ja luuletusi kirjutamast. Veel kiiremalt taipasin, mida uurimistööks teha tahan. Jutt oli lühike, pikka mõtlemist ei olnud. G1 kevadel mainisin oma plaani õpetaja Priile, kes lahkelt nõustus minu juhendaja olema.
Siis hakkas kõige lõbusam osa pihta. Eesmärgiks oli aastaga kirjutada piisav kogus luuletusi, mis võimaldaks mul kokku panna täitsa enda luulekogu. Nii ma siis lasin oma loomingu valla…
G2 sügiseks olid minu mõtteterad ilusasti purki saadud. Järgmiseks sammuks oli vaja otsida endale kujundaja, kelle leidsin tänu õpetaja Kadrile. Minu ja kujundaja vaheline koostöö sujus nii meeldivalt, et sellele protsessile tagasi vaadates, tuleb täitsa igatsus peale.
Kõik oli nii põnev! Meie vestlused varieerusid trükikoja valikust kuni luuletuste paigutuseni lehekülgedel. Iga pisike detail käidi üle, et raamat saaks täielikult minu näo. Kniks ja kummardus minu kujundajale, sest ta sai oma tööga suurepäraselt hakkama!
Tegemist oli üsna aeganõudva praktilise uurimistööga. Kuid samal ajal, mil minu luuletustest valmis sammhaaval raamat, sain mina kirjutada juba kirjalikku osa. Tähtaegadest kinnipidamine ei ole õpetajate poolt tehtud reegel meie kiusamiseks. See toob Sulle endale kasu, kui kõik on õigeks ajaks valmis ja Sa lõpusirgel oma asjadega untsu ei jää. Usu mind ! 😉
Käsikäes praktilise osaga tegeledes ja kirjalikku osa kirjutades, valmis töö üsnagi stressivabalt. Ma olin nii valmis, et närvid annavad otsad ja pean oma stressiga võistlema hakkama, aga ei. Asjad said ilusti tehtud ja tuju oli hea!
Kokkuvõtvalt ütlengi, et antud uurimistöö oli täiesti minu enda valida ning otsustasin lähtuda sellest, mida ise ka naudin. Samuti mõtlesin suurenisti oma plaanidele tuleviku osas. Hetkel minu valitud eriala, mida loodetavasti ülikooli õppima lähen, ei ole tegelikult seotud luuletuste või raamatutega. Samas on selline projekt mul nüüd portfoolios ja üleüldises elupagasis olemas. Mina ütleks, et kaks ühes pakett! Saad tehtud oma uurimistöö ja kirsiks tordil naudid seda sajaga, sest antud teema kõnetab Sind.
Soovitused Sulle:
vahvam on praktiseerida või uurida sellist teemat, mis Sind huvitab!
mõtle kastist välja! ( jalkavõistluseid on juba niiii palju tehtud 😀 )
juhendaja ootab Sind, ära jäta teda liiga kauaks ootama, muidu jääd lihtsalt ilma!
tähtajad on Sinu sõbrad!
naudi protsessi ja ütle stressile ei! (kõik läheb hästi ja suve on nii mõnus vastu võtta, kui nii tore asi seljataga on)
Väike sneak-peek minu mõtetest:
oled kui kadakas. mille all õhtuti istumas käin. oma kereraskuse tüvele toetan. hoolimata nõelavatest okastest.
mis sest, et teised jätavad märkamata. tegemist on hariliku lehtmetsaga. võtan seda ma saatusena. et mina Sind märkasin. ja just Sinu marjad mulle maitsevad.
Võiks ju arvata, et oleme privilegeeritud elama maailmas, kus meie toidulauavalikutel ei ole ei algust ega lõppu. Ometi siblib meie seas ringi nii mõnigi tegelinski, kelle menüü on siiski piiratud. Alustades banaani- ja lõpetades soolaallergiaga, kuid vöta näpust, gluteeni- ja laktoositalumatud kiputakse kahe silma vahele jätma. Ei saa unustada veganeid ja vegetaarlaseid, kes lähtuvad toiduvalikute tegemisel eetilistest küsimustest. Kui hoolikalt jälgida, võib neid kõiki kohata ka Saaremaa Gümnaasiumi rootsi laua ümber luusimas.
LEVINUD ARVAMUSED TALUMATUTE KOHTA:
„Kuidas Sa suudad nii elada? Sa ei saa ju mitte midagi süüa!“ – tegelikkuses on olemas erinevad asendusvõimalused, mille puhul ei jää ilma ühestki meelepärasest maitseelamusest.
„Sa kujutad lihtsalt ette, et Sul mingi talumatus on.“ – ega me kellegi teise kõhu sisse ju ei näe…
„See ei ole üldse nii deep ju?“– olukorra pisendamine ei ole tark mõte. Allergia puhul on soolestik toidu vastu tundlik ja seedimine muutub väljakutseks. Tagajärjeks on tüütud lühi- ning pikaajalised sümptomid. Et keha ikka tervislikult huugaks, tuleb seda silmas pidada. Öeldakse, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane, aga mõned inimesed leiavad, et teist elusolendit taldrikule panna ei ole ilus.
„Ise alles üks päev söid küpsist, mis nüüd virised?“ – mõnikord tuleb olude sunnil ohverdusi teha. See ei tähenda, et talumatule tagajärgede saabumine meeldiks või et tema allergia ei oleks päris.
Gluteenitalumatus
Raskeloomulisemat haigust ehk tsöliaakiat põeb Terve Elu Keskuse andmete põhjal ligikaudu 3% Eesti rahvastikust, kuid lihtsam gluteenitalumatus on veelgi levinum.
EI TOHI: nisu, rukis, oder (keelatud teravilju sisaldavad müslid, puder, leib, makaronid, saiakesed, kama jm)
Terve Elu Keskuse andmete põhjal on ligikaudu 23-32% Eesti täiskasvanutest laktoositalumatud.
EI TOHI: piim, jäätis, piimašokolaad jm
SOOVITATAVALT: hapendatud või fermenteeritud piimatooted ehk keefir, jogurt, juust jm.
MÕÕDUKALT: piimasuhkrut sisaldavad toiduained ehk hapukoor, kohupiim, sai jm.
Taimetoitlus
Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2022. aastal 5,4% Eesti 16–64-aastasest rahvastikust taimetoitlased ja veganid.
piima-taimetoitlased ehk laktovegetaarlased söövad loomset päritolu toodetest ainult piimatooteid
muna-taimetoitlased ehk ovovegetaarlased söövad loomset päritolu toodetest ainult mune
piima-muna-taimetoitlased ehk lakto-ovovegetaarlased söövad loomset päritolu toodetest nii piimatooteid kui ka mune
kala-taimetoitlus ehk peskovegetaarlus ehk pesketarianism ehk pesketaarlus – lisaks taimset päritolu toidule süüakse kala ja teisi mereande, tihti ka mune ja piima
linnuliha-taimetoitlus ehk pollovegetaarlus ehk pollovegetarism– lihadest süüakse ainult linnuliha, lisaks võidakse süüa mune ja piima
pooltaimetoitlus ehk semivegetaarlus ehk semivegetarism– välditakse vaid punast liha, kuid süüakse teisi loomset päritolu toite. Vahel võidakse semivegetaarluseks nimetada ka niinimetatud paindlikku taimetoitlust, mille järgijad söövad küll enamasti taimseid toite, kuid on valmis eri põhjustel tegema oma toitumises mööndusi
Täistaimetoitlus ehk veganlus
Eesti Vegan Selts viis 2018. aastal läbi uuringu, kus selgus, et 0.6% eesti elanikest on veganid.
Veganite toidulaualt on totaalselt välistatud loomset päritolu tooted (liha-, kala-, muna- ja piimatooted ning mesi)
Saaremaa Gümnaasiumi avamisest saati on erinevatel üritustel pakkunud silma- ja kõrvailu segakoor. Kooli sünnipäevaga seoses viidi läbi intervjuu koori dirigendi ja Saaremaa Gümnaasiumi muusikaõpetaja Laine Lehtoga, et saada rohkem aimu koori tegevusest ning tulevikuplaanidest.
Kust ja kuidas tekkis idee koori loomiseks?
Idee tuli tegelikult koolijuhilt juba töövestluse käigus. Küsimusele, milliseid kollektiive ma olen lisaks muusikaõpetaja tööle valmis juhendama, vastasin – segakoor ja vokaalansambel. Nii läkski ning hetkel olen väga õnnelik ja rahul. Sageli on riigigümnaasiumide suhtes ka kogukonnal suuremad ootused – kasvõi see, et koolis võiks peale klassikalise segakoori tegutseda näiteks neidudekoor või noormeestekoor. Praegust olukorda ja oma ajaressurssi hinnates ma siiski ennast mitme koolikoori dirigendina ei näe.
Kuidas on teha tööd segakooriga, mille liikmed iga aasta massiliselt vahetuvad?
Lauljate vahetumine on olnud läbi aegade kõigi koolikooride loomingulise protsessi üks lahutamatu osa. Nii segakoori, neidudekoori, lastekoori kui ka poistekoori puhul. Enamasti lahkuvad tublid lauljad just siis, kui on abiturientidena saavutanud vokaalse kindluse ja kauni kõla. Õnneks liitub enamasti igal sügisel kooriga sama palju uusi lauljaid, kui kevadel lahkub. Kindlasti on kollektiivi plussiks ka selle suurus. Esimesel hooajal osales meie kooli segakooris ligikaudu 60, teise alguses vahepeal isegi 101, kolmandal umbes 70, käesoleval hooajal 85 lauljat. Seetõttu saab isegi terve klassitäie puudujate korral kooriproovi edukalt läbi viia. Nelja tegutsemisaasta jooksul on kooris valitsenud ka üsna hea nais- ja meeshäälte tasakaal. Otse loomulikult tuleb tõdeda, et laulupeo aastatel on huvi kooris laulmise vastu alati suurem.
Kas ja kuidas erineb gümnaasiumi koori juhatamine täiskasvanute koori juhatamisest?
Suurim erinevus on ilmselt selles, et kooli segakoori vokaalne võimekus kasvab aastatega. Need hääled, millega tuleb tööd teha, pole veel välja kujunenud. Töötan oma abikaasa Veikkoga täiskasvanute kammerkooriga Eysysla, olen seal koormeister, hääleseadja ja laulja teises aldis. Selles kollektiivis on nüüd tõesti see hääleküpsus olemas, igasugust repertuaari on täiskasvanutega lihtsam omandada. Koolikooris on vaja lauljaid põhjalikumalt ja pikemalt ette valmistada, eriti kui lauludes on mõned raskemad vokaalsed kohad.
Kas kooriproovidega jõuab kõik vajalik tehtud?
Kooriproovid on meil kaks korda nädalas tund aega, sellest täiesti piisab, et vajalik repertuaar kenasti omandada. Mul on võrdlusmoment ka ühe prooviga nädalas ja see pole ei koolikoori ega ka täiskasvanute koori puhul eriti produktiivne. Võimekus on väiksem ning lõpuks peab ikkagi lisaproove tegema. Samuti on hea lahendus laululaager. Gümnaasiumi kooriga tegime novembri alguses ühe laagripäeva, kus sai läbi harjutatud 2025. aasta üldlaulupeo esimese ettelaulmise ja ka kooli jõulukontserdi “Talve võlumaa” repertuaar. Viimane on sel aastal lihtsam ja kergemini omandatav, ikka selleks, et lauljatele keskmisest keerukamate laulupeo laulude õppimisel veidi puhkust ja vaheldust pakkuda.
Millised koori esinemised on olnud kõige meeldejäävamad? Millised esinemised on Teie meelest kõige rohkem korda läinud?
Esimene hooaeg pakkus koorile palju põnevaid esinemisi ja uusi kogemusi: meie 1. lennu vilistlase Martin Vesbergi laulu „Maybe“ kooriosa stuudiosalvestus, valgusprojekti „Õhtu ilu“ neli etendust, osalemine Saare maakonna 51. laulupeol „Teel“. 2. hooajal osalesime edukalt noorte laulupeo „Püha on maa“ ettevalmistusprotsessis, ettelaulmisel saavutasime 1. kategooria ja hinnangu „suurepärane“ ning koostöös ansambliga VÄLK rokkisime huvikooli Inspira lastekaitsepäevale pühendatud kontserdil. Kolmandast hooajast tooksin välja Piret Ripsi kantaadi “Hingedemaa kellad“ ettekande, mis oli koorile esmakordne kogemus esitada suurvormi koos saateansambliga. Toredaks traditsiooniks on saanud ka kõigi meie koori jõulukontsertide videosse salvestamine.
Kuidas toimub koori ja koorijuhi vaheline suhtlus? Kas lauljad on motiveeritud?
Koorilauljatelt saan kõige rohkem tagasidet proovis ja kontsertidel nende olemisest, nägudest ning laululustist. Enda poolt püüan alati peale suuremaid esinemisi ja tähtsamaid proove oma emotsioone kokku võtta ja neid lauljatega jagada. Motivatsiooni poole pealt tundub, et kooris on sellega üsna hästi. Tööprotsessis tuleb alati ka ise vajalikku energiat lauljatesse suunata, kui see õnnestub, on seda ka kohe koorikõlast tunda. Olen vägagi kindel, et muusikaga, kaasa arvatud koorilauluga tegelemine toob meie ühiskonda õnnelikke inimesi juurde.
Millised on koori edasised eesmärgid?
Selle aasta põhiline eesmärk on edukalt läbida XXVIII üldlaulupeo „Iseoma“ kaks eelproovi ja ettelaulmist ning pääseda 2025. aasta suvel toimuvale laulupeole. Hetkel harjutame me muidugi jõudsalt ka 16. detsembril Kuressaare Laurentiuse kirikus toimuva jõulukontserdi kava. Nende kahe ettevõtmise kõrvalt sellel aastal väga muuks aega ei jää. Järgmiseks hooajaks veel kindlaid plaane pole, kindlasti on soov võtta ette midagi põnevat ja noortepärast. Eks seda, mis saab, näitab juba tulevik.
Hollywood, suurlinna tuled ja linn, mis kunagi ei maga. Pole saladus, et miljonid inimesed üle kogu maa unistavad kolimisest sinna sinise-punase triibulisse riiki paremat elu otsima. Aga mida peidab endas näiliselt ideaalne maa, kus lapsed sõidavad kooli kollase bussiga ja igal ühel tundub olevat võimalus saada superstaariks? Kuidas toimib sealne valitsus? Kes või mis on peidus suletud kardinate taga? Miks peaks USA valimised üldse meid huvitama? Küsimusi on palju, aga kas ka vastuseid?
Kuidas toimib Ameerika Ühendriikide kellavärk?
Ühendriikide valitsuse kontseptsioon võib eestlase jaoks tunduda võõras ja esmapilgul arusaamatu. Lähemalt uurides kukud aga jäneseurgu, kus iga saadud vastus viib sind veel sügavamale ja sügavamale, tekitades aina rohkem uusi küsimusi.
Ameerika Ühendriikide näol on tegu presidentaal-demokraatliku vabariigiga, täpselt nagu Eestigi. President valitakse iga nelja aasta tagant ning viimased valimised toimusid selle aasta novembris.
Valimised ei toimu seal päris nii lihtsalt kui Eestis. Eestis saad läbi telefoni hääletada oma lemmikkandidaadi poolt ja sealjuures olla kindel, et sinu hääl ka reaalselt loeb. USAs aga sõltub kõik sellest, mis osariigis sa elad. Igas osariigis on kindel arv valijamehi, mis sõltub selle osariigi rahvaarvust. Kui 51% osariigist hääletab Kamala Harrise poolt, siis saab see osariik endale kõik valijameeste hääled. Kui osariik saab endale mingi kandidaadi kõik valijameeste hääled, tähendab see seda, et hääletuses on kogu see osariik just selle kandidaadi poolt, olenemata sellest, et 49% hääletas teise kandidaadi poolt. Valijamehi on kokku Ameerika Ühendriikides 538 ning kandidaat vajab võiduks 270 valijamehe häält. Selline süsteem võib tunduda lollikindel, kuid paraku on see sealses ühiskonnas tekitanud palju vastuolusid ja lõhestumist.
Lõputu võitlus ehk vabariiklased vs demokraadid
USA on väga tugevalt polariseerunud, mis tähendab, et inimesed jagunevad oma arvamuste, väärtuste ja ideoloogiate poolest. Lihtsamalt võib öelda, et ameeriklased on jagunenud vabariiklasteks ja demokraatideks. Veel lihtsamalt öeldes, on nad kas Trumpi pooldajad või Kamala Harrise toetajad.
Donald Trump esindab vabariiklasi. Vabariiklased toetavad rikaste maksude kärpimist, uskudes et see parandab majandust. Nad ususvad turumajandusse ehk vajaduspõhist majandust ning valitsuse mittesekkumist majandusprobleemidesse. Vabariiklased on tugevad traditsioonide hoidjad, mis tähendab, et nad ei poolda samasooliste abielu, religioonivabadust ning aborti. Vabariiklastel on ka kindel immigratsioonivastane retoorika, mis süvendab riigisisest rassismi, kuigi Ühendriigid on olnud sajandeid immigrantide riik.
Kamala Harris esindab demokraate. Demokraadid tahavad tagada riigi heaolu ja sotsiaalse õiguse. Nad pooldavad vähemuste õigusi, aborti ning riigi ja religiooni lahusust. Nende jaoks on väga oluline tervishoiu ja hariduse kättesaadavus. Demokraadid keskenduvad tugevalt ka kliimaprobleemidele.
Need erinevad seisukohad põhjustavad pidevaid lahkhelisid ja lahkarvamusi ühiskonnas.
Miks peaks see kõik meid huvitama?
USA võim on nii tugev, et sellest riigist sõltub kõik. Krõpsupaki hinnast poes kuni rahvusvaheliste konfliktideni välja. Kui sealne majandus on tõusujoones, siis seda on ka üldjoones ülejäänud maailma majandus. Muidugi ka vastupidi, kui USAs on majanduskriis, siis kannatab selle all ka kogu ülejäänud maailm. Ameerika Ühendriigid on suurim kaubanduspartner. USA dollar on enim kasutatud valuuta maailmas. Tihtipeale on Ühendriigid ka esimene riik, mis sekkub rahvusvahelistesse konfliktidesse, kuna nende julgeolek on väga arenenud ja teistest riikidest sammu võrra ees. Isegi igapäevaelus on Ühendriikide mõju tunda. Kas kannad Nike tosse, kasutad iPhone´i, jood Coca-Colat või naudid McDonald´si burksi? Need kõik on pärit Ameerika Ühendriikidest.
Maailm ei ole must-valge. Kõik vabariiklased ei ole abordi ja immigratsiooni vastu ja kõik demokraadid ei ole nii siirad, kui paistavad. Meie ülesanne ei ole kedagi tema poliitiliste vaadete põhjal hukka mõista. Meie ülesanne on end maailmas toimuvaga kursis hoida – tundugu see Ameerika nii kauge silmapiiri taga kui tahes.
Meie kooli moto on lihtne, lühike ja lööv: „Laia silmaringiga näeb tuleviku horisondi taha.“ Siiski on tunda, et see oluline lause jääb teiste, võrdselt tähtsate kooli väärtuste varju. Sõnades peitub jõud ja just see moto suudab inspireerida ning anda jõudu kõigile, sest igaüks peab selle tähenduse ise lahti mõtestama. Sõna „horisont“ tähendus sõltub õpilasest, tema isiksusest ja eesmärkidest, muutes moto igaühe jaoks ainulaadseks.
Eelmisel aastal kujundasid Miia Saar ja Jette Berens oma UPT raames kooli hoovi bännerid, millele lisati piktogrammid, mis sümboliseerisid kooli motot. Miia Saar, üks töö autoritest, tõlgendas moto tähendust nii: „ Mida rohkem suurendame oma teadmiste pagasit, oleme õpihimulised ja avatud uutele teadmistele, seda rohkem uksi avaneb meile tulevikus.“
Töö teine autor, Jette Berens, kirjeldas oma arusaama järgmiselt: „Omades teadmisi erinevates valdkondades, võimaldab see meil paremini näha ja märgata enda ümbritsevat – nii suuri kui ka väikeseid asju – erinevatest ning uutest külgedest. See omakorda aitab tuleviku poole liikuda ning avastusi ja arenguid teha.“
Alloleva QR-koodi kaudu on kõigil võimalik jagada paari sõnaga, mida sinu jaoks tähendab lause „Laia silmaringiga näeb tuleviku horisondi taha.“
