Päev: 14. veebruar 2025

Categories
Mure

Kõik, mida peame teadma energiajookidest

Kindlasti oleme kõik kunagi elus kokku puutunud väsimusega, mis on lausa nii tugev, et jääksid ka keset kõige pingelisemat matemaatika kontrolltööd magama. Abituriendina võin väita, et selliseid hetki on minu koolitee jooksul aina tihedamini ette tulnud ja julgen sama öelda ka oma kaasõpilaste kohta. Et koolipäev siiski vastu pidada, on õpilastel omad nipid, kuidas väsimust kasvõi korraks minema peletada. Paraku ei ole need alati tervislikud ja pikemas perspektiivis teevad meile rohkem kahju kui kasu. 

Üheks probleemkohaks meie koolis on kindlasti energiajookide suur tarbimine. 

Käesolev artikkel püüab ümber lükata energiajookide tarvitamisega seotud müüte ning välja selgitada, kust jookseb normaalse tarbimise ja sõltuvuse piir. 

Artiklis on kasutatud Saaremaa Gümnaasiumi õpilaste ning vilistlaste uurimistöid energiajookide tarbimise teemal. 

„Ma pean iga päev vähemalt kaks Red Bulli jooma, muidu mul pole üldse energiat..“

Meie kooli vilistlase Kelian Luksi eelmisel aastal kirjutatud uurimustööst selgus, et ainuke,  mis energiajooki tarbides annab energiat, on seal sisalduv suhkur. Jah, suhkrut on ühes Red Bullis omajagu ning võimalik, et tunned ennast peale joomist pooleks tunniks natuke energilisemana, kuid sama tõhusalt toimib ka iga teine karastusjook või mahl. Aina populaarsemaks on muutunud ka erinevate magusate maitsetega energiajoogid. Kunstlikud magusained muudavad energiasisalduse nendes jookides aga pea olematuks. 

„Ma joon ainult suhkruvabu energiajooke, sest ma olen dieedil..“

Kui ainuke asi, mis energiajoogis energiat annab, on suhkur, siis suhkruvaba energiajook on kõige mõttetum leiutis siin maamunal. 

„Mu lemmikkokteil on Red Bull viinaga..“

Red Bullis sisalduv kofeiin on stimulant, alkohol on aga depressant. Neid kahte kokku liites ei varja me mitte oma alkoholijoobest tingitud uimasust, vaid riskime alkoholimürgituse saamisega, sest kokteilist saadud petlik hea enesetunne paneb sind veel rohkem jooma. Kofeiin väljutab kehast vett ning organismi veesisaldus väheneb ja joove suureneb, ilma et sellest isegi aru saaksime. Hommikul ei ole kindlasti hea olla. Seda kinnitab meile vilistlase Ehard Kuuse uurimistöö peatükk, mis räägib alkoholist ja energiajookidest. 

„Tunnen ennast viimasel ajal ebameeldivalt ärevana..“

Ärevus võib olla tingitud paljudest teguritest, kuid kui oled suur energiajoogi sõber, siis võib põhjus peituda seal. Meie kooli praeguse abituriendi Gerret Salongi uurimistöös läbi viidud küsitluses selgus, et 21,6% vastajatest tunneb end peale energiajoogi tarbimist ärevana. Pikaaegselt tarvitades võib aga ärevus muutuda hullemaks ning sõltlastel esineb tihti ka tõsine ärevushäire. 

„Aga ma olen energiajoogiga juba nii ära harjunud, mulle ei avalda see mingit kõrvalmõju..“

Ehk teisisõnu, sul on sõltuvus. Tegu on sama loogikaga, mis näiteks nikotiinisõltlastel. Nikotiin ei pruugi avaldada meile enam mingit mõju, kuid suitsupaus on saanud juba igapäevaseks. Eriti lööb sõltuvus välja pingelistel hetkedel, kui närvide rahustuseks on vaja üks suits teha. Ka Red Bulli on vaja juua just enne õppima hakkamist või kooli minekut, sest siis saab ju hästi palju energiat. Nii nikotiin kui kofeiin on mõlemad kergesti sõltuvust tekitavad ained. Me loome endale pettekujutluse, et muudmoodi me ei rahunegi, kui suitsu ei saa või mul ei olegi energiat, kui ma Red Bulli ei joo. Inimese aju on kergesti manipuleeritav, ta usub kõike, mis me talle ütleme.

„Ma tarbin energiajooke maitse pärast, mitte selleks, et energiat saada..“

Nii Keliani, Ehardi kui ka Gerreti uurimistöödest selgus, et suurem osa õpilastest joob energiajooke just maitse pärast. Siin pole tegelikult midagi imestada, sest Red Bulli tootjad teavad täpselt, mida nad teevad, lastes iga paari kuu tagant välja uue maitse, mis on veel magusam ja veel parem kui eelmine. Tugeva kofeiinisisalduse tõttu tekib noorel juba peale paari purgi joomist sõltuvus ja ta ootab pikisilmi, millal uus maitse tuleb. Red Bulli kasum suure tarbijaskonna tõttu aina kasvab, kuid samal ajal meie noorte vaimne ja füüsiline heaolu aina kahaneb. 

Julgen tunnistada, et ka minul on elus olnud perioode, kus kolm purki Red Bulli päevas juua ei olnud mingi probleem. Seda just ajal, mil koolis oli pingeline ning vajasin midagi, mis mind veidi turgutaks. Hiljem sain muidugi aru, et olin lihtsalt sõltuvuses ning ainult uskusin, et saan sealt joogist mingit energiat. Lisaks kaasnesid liigse tarbimisega ka meeleolumuutused, mis viisid välja selleni, et jõin energiajooki selle jaoks, et mul tuju parem oleks. 

Tuleb meeles pidada, et energiajook ei ole illegaalne ning selle tarvitamine ei tähenda silmapilkset surma. Tuleb olla ettevaatlik, sest noore inimese keha on vastuvõtlik erinevatele ainetele ning sõltuvus on kerge tekkima. 

Hoidke ennast!

Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs

Categories
Intervjuu

15 küsimust uue kultuurijuhi Kristi Otsaga

Foto: Merilyn Lempu

Alates jaanuarikuu lõpust toimetab kultuurijuhi ruumis tuttava Kadri Kanemägi asemel hoopis keegi uus – Kristi Ots. Peale kaasõpilaste segaduses nägude nägemist otsustasin minna uurima, kes täpselt on Kristi ja mida meie koolis ette võtta plaanib.

Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs

Categories
Persoon

Jüri Ratas: „Me ei ole USA kõrval nagu Ruhnu saar”

Foto: Karoli Harjus

Esmaspäeval, 27. jaanuaril pidas G2 õpilastele loengu endine peaminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Jüri Ratas. Õpilastega tekkis põnev arutelu noorte tulevikust ja Eesti rollist maailmas. Lisaks puudutati digiarengu, keskkonnasäästlikkuse ning julgeoleku teemasid. Kolmveerandtunni jooksul panime kirja Ratase mõtteid, ideid ja soovitusi, mida koolikaaslastele laiemaltki jagada.

Jüri Ratas rõhutas korduvalt, et inimesed peaksid tegema rohkem kui nende põhitöö, sest see on edu võti. Ka õpilased peaksid tegema rohkem, kui antakse või käsitakse, kuna haridus on meie vundament. „Haridus on võtmekimp, kus iga võti avab uue ukse tulevikku. Sinna tuleb koguda võimalikult palju erinevaid võtmeid.” Lisaks on tähtis ka oma initsiatiiv, et märgata teisi ja võtta osa erinevatest üritustest – nii tekib ühiskonnas ühtsus. Täna on aktuaalne küsimus see, kas Eestis on kasvav või kahanev ühiskond. Noorte roll ja arvamus on aga väga olulisel kohal – seda võiks veelgi rohkem olla. 

Kuigi Eesti reklaamib end tihti digiriigina, leiab Ratas, et selle kuldaeg on möödas ning paljud teised riigid on meile nüüdseks järele jõudnud. Üks asi, mis on meil parem kui mujal, on haridus. „Mis on Eestis hästi? Meil on klasside ees õpetajad. Nad olid siin 30 või 10 aastat tagasi, nad on siin täna, homme ja ka 15 aasta pärast,” selgitab Ratas. Peale õpetajaameti tähtsuse avamist uuris ta G2 lennult, kes nende hulgast tulevikus koolis või laiemalt haridusvaldkonnas töötada soovib. Auditooriumis tõusis neli kätt, mille peale oli Euroopa parlamendi saadik üllatunud: „Tavaliselt on üks-kaks kätt.” Ratase sõnul on Saaremaa Gümnaasiumi tuleviku peategelasteks need neli noort ja AI. Mõned säravamad soovitused edaspidiseks eluks: „Õppige ikka õpetajateks ka, neid läheb meil vaja”, „Liikumine, toitumine ja unerežiim on noortele olulised” ja „Saaremaa ja Hiiumaa on mõlemad tip-top.”

Ratas võttis sõna ka majanduslikel ning välispoliitilistel teemadel. Näiteks teeb ta Euroopa parlamendis tööd selle nimel, et põlevkivi põletamisest tulevnevaid tuhamägesid saaks oma kasuks kasutada. Lähiajal Eestisse tuumajaama ei tule. Gümnasistide küsimustele vastamisel ei saanud üle ega ümber ka USA värskest presidendist Donald Trumpist ning tema lubadustest uueks ametiajaks. Kuna Ratas on temaga eelmise administratsiooni ajal juba veidi koostööd teinud, siis hoidis talle eelmise aasta lõpus toimunud valimistel pöialt. „Trumpi poliitika sobib Euroopale, sest see on meile nagu äratuskell,” nendib Ratas, „me ei saa olla nännipunnid.”  G2 õpilase küsimusele suurriikide mõjust Eesti seisukohale mitmetes ÜRO küsimustes vastas Ratas: „Me ei ole USA kõrval nagu Ruhnu saar.” 

Kokkuvõtteks oli Jüri Ratase inspireeriv külaskäik noortele gümnasistidele hea vaheldus halli argipäeva ning kindlasti said paljud uusi ideid ja mõtteainet. Nagu ütles härra Ratas ise: „Kõike võib saavutada, kui on tahtmist ja ettevõtmist.”

Categories
Noored

TikToki keelustamine Ameerikas: mis värk sellega siis on?

Algselt tundus TikToki, populaarse lühivideo rakenduse keelustamine Ameerikas teemana, mis tõstatus võrdlemisi hiljuti, eriti 19. jaanuari lähenedes, mil algne keeld pidi jõustuma. Inimesed avaldasid meelehärmi rakenduse keelustamise üle nii TikToki platvormil kui ka rakenduses X (varem tuntud kui Twitter).

Tegelikult selgus, et juba 2024. aasta aprillis kirjutas Ameerika eelmine president Joe Biden alla seadusele, mis sai enamuse senati liikmete toetuse. Seadus keelustab TikToki Ameerikas, kui selle omanik, Hiina tehnoloogiafirma ByteDance, ei suuda seda järgmise üheksa kuu kuni aasta jooksul maha müüa.

Bideni administratsioon väitis, et keelustamine ja selle vältimiseks seatud kriteeriumid tulenesid hirmust ja umbusaldusest, mistõttu seati kahtluse alla TikToki loonud Hiina ettevõtte motiivid. Kuna TikToki omanik on Hiina tehnoloogiafirma ByteDance, spekuleeriti, et see võib olla Hiina valitsuse taktika Ameerikas riigisiseselt luuramiseks ja inimeste poliitiliseks mõjutamiseks.

Trump vaidles sellele vastu, väites, et enamik Ameerikas kasutatavaid tooteid on niikuinii Hiinas toodetud, sealhulgas telefonid, millega TikTokile ligi pääsetakse. Seega leidis Trump, et kui Hiina sooviks Ameerikale kahju teha, oleks see juba ammu juhtunud, sest võimalusi selleks on neil olnud küllaga.

Ameerika Ülemkohus oli kohustatud seadust järgima, hoolimata Trumpi üleskutsest tähtaega pikendada ja advokaatide meeleheitlikest katsetest keelustamise vastu kohtus vaielda. Nende peamine argument oli, et TikToki keelustamine rikub inimeste esimese põhiseaduse paranduse õigusi, piirates sõna- ja väljendusvabadust.

Sellest hoolimata lakkas platvorm 18. jaanuaril, vaid mõni tund enne keskööd, töötamast ning kõiki USA kasutajaid teavitati rakenduse keelustamisest. Kuid vähem kui 12 tundi hiljem taastati teenus, kuna president Donald Trump andis uue korralduse, mis allkirjastati 20. jaanuaril 2025. See andis TikTokile seaduse järgimiseks lisaaega, kuid vaid 75 päeva.

Aga kes siis lõpuks on TikToki omanik?

Trump on välja käinud idee jagada TikToki omamine ja haldamine kaheks, luues partnerluse USA ja Hiina ettevõtte ByteDance’i vahel. Kuid see mõte on pigem poolik ning ühtegi detaili selle kohta, kuidas see päriselt toimiks, pole avaldatud.

TikToki platvormi ostmise osas on sõna võtnud mitmed mõjukad inimesed. Näiteks YouTuber MrBeast postitas TikToki video, kus ta on eralennukis, väidetavalt teel esitama ametlikku pakkumist videoplatvormi ostmiseks. Postitus ei andnud muid üksikasju pakkumise kohta, vaid sisaldas fraase „I might become your guys’ new CEO“ ja „It’s going to be crazy“. See video tehti 20. jaanuaril ja sellest ajast saati on olnud vaikus, mistõttu võib spekuleerida, et tegemist oli vaid sõnakõlksuga.

Huvi TikToki ostmise vastu on üles näidanud ka teised eraisikud, sealhulgas endine Trumpi rahandusminister Steven Mnuchin ja telesaate Shark Tank investor Kevin O’Leary, kes tegi sularahas 20 miljardi euro suuruse pakkumise platvormi omandamiseks.

Tänasel päeval kuulub TikTok siiski endiselt Hiina ettevõttele ByteDance ning pole veel selge, milline oleks kõige sobivam lahendus, mis rahuldaks kõiki osapooli. Seega pole selles küsimuses veel lõplikku selgust.

Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs

Categories
Kogemus

Kas tõesti vaid kollane ajakirjandus? Meenutusi Delfi meediapäevast

Aastate jooksul on Eesti rahvale jäänud ühest Eesti tuntumast meediakanalist Delfist mulje, et tegemist on puhtalt kollase ajakirjandusega. Delfit tuntaksegi ilmselt kõige rohkem nende kõmuliste uudiste poolest, mis tihti kirjeldavad mõne kuulsa eestlase elukäiku. Kuid kas sellistel arvamustel on tõepõhi all ning kas tõesti on Delfi puhul tegemist vaid kollase ajakirjandusega? Et sellele küsimusele vastus leida, käisin Delfi Meedia Tallinna kontoris külas, kui toimus inspireeriv Delfi meediapäev.

Kohe alustuseks ei saa mainimata jätta tööruume. Delfi esindus kujutab endast peamiselt suuri avaraid tööruume, kus sarnaste valdkondade töötajad annavad külg külje kõrval oma panuse uute artiklite valmimisse.

Et noortel oleks rohkem aimu, mida meedia endast üldse kujutab ning kuidas see tarbijateni jõuab, pidasid mitmed erivaldkondade spetsialistid noortele loenguid. Eriti tuline arutelu leidis aset vale- ja väärinfo teemal, kus arutati, millised mõjud sellisel infol üldsusele on. Päeva läbivaks teemaks oli, kuidas äratada noortes huvi meedia ning ajakirjanduse vastu, ning kuidas võidelda valeinformatsiooni vastu ajastul, kui infot leidub kõikjal meie ümber. Päeva märksõnaks oli loogika – noori suunati uudiseid jälgides rohkem oma peaga mõtlema ning kriitiliselt analüüsima, millist infot tasub uskuda.

Muidugi ei saanud arutelud mööda ilma AI-ta. Nimelt arutati AI kasutamisega seotud seaduste ning eetika üle, millest omakorda kujunes välja terav arutelu – kas AI näol on tegemist tööriista või needusega, mis aina rohkem võimust võtab. 

Kokkuvõtteks ei tasu Delfi uudiseid automaatselt maha kanda. Kui kõrvale jätta kõmu-uudised, leidub Delfi lehtedel lugemist pea igale vanuserühmale. Seega hoidkem oma riigi ajakirjandust ning olgem uudistega kursis, kuid ärme unusta loogikat ning kriitilist mõtlemist.

Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs

Categories
Raamatusoovitus

Manni raamatusoovitus: Urmas Vadi „Kuu teine pool”

„Maailm on täis täiesti mõttetuid ja arusaamatuid inimesi, võib-olla pole neil omaette olles väga vigagi, aga sinul pole neist mingit kasu, sest nad ei ole sinu inimesed. Ja kui sa leiad nende miljonite hulgast, kusagilt kuu teiselt poolt selle päris oma inimese, siis on see õnnistus, see ongi kõige suurem õnn!”

Ma olen Vadi romaanidest lugenud seni ainult „Neverlandi”, millest ma ei saanudki sotti, kas ta oli nüüd maagiline realism või lihtsalt absurd. Naljakas oli see igatahes. „Kuu teine pool” ei olnud niimoodi naljakas, kuigi omad vallatud hetked olid sealgi. Pigem on see ühe perekonna päris tõsine lugu ilmselt eelmise sajandi kaheksakümnendatest kuni uude sajandisse välja. Ma ei ole ise näinud küll ühtki saadet sarjast „Suletud uste taga”, aga mingis mõttes oli see romaan just nimelt sissevaade sellise pere ellu, kes võib-olla nii hirmus väga poleks enda presenteerimist välismaailmale liiga suure õhinaga tervitanud. 

Jutustaja võib raamatus olla küll Tom, aga keskne tegelane on seal ema. Ema, kes küll ühelt poolt on liim, mis peret koos hoiab, aga teisalt ka ilmselgelt kontrollib, eriti ähvardustega oma haige südame tõttu ära suremisest. Kõik muu on lausa klišee – poeg, kellele ema ise tunnistab, et armastab Tomi rohkem kui tütart Kerlit, saamatu isa, kes ise ei mõtle ega tee, vaid täidab komandöri (loe: ema) käsku nagu mõtlemisvõimetu reamees, ja poeg, kes on emaga perest kõige lähedasem ja kelle suurimaks probleemiks on võimetus luua toimivat lähisuhet. Ometi ei mõista Vadi ühtki oma tegelast juba eos hukka, vaid lihtsalt räägib, kuidas asjad on. Ta on jutuvestja, mitte kohtunik. Õnneks on lastel oidu emast ise lahti lasta – Kerli katkestab temaga üldse suhtlemise ja Tom teeb emale selgeks, kuidas ema saavutaks oma unelma, et Tomil kõik hästi läheks: „Ole siis hea ja ära tee selleks midagi.”

Üldiselt jääb romaanist kõlama idee sellest, kuidas sinule kõige lähedasemad inimesed võivad tunduda täiesti arusaamatud, aga samas võivad sulle olulised inimesed tekkida su ellu absoluutselt ootamatutest kohtadest. Ning kui oled kord juba leidnud oma inimesed, kes sind mõistavad, siis võib juhtuda, et hakkad ise mõistma ka neid, kellest sa varem kunagi aru saanud pole, ning saad nendega rahu teha. 

Meeldis, kuidas Vadi olustikukirjeldustes vanad head kaheksakümnendad uuesti ellu äratab, olgu see siis vanaema karakullnahast müts (mis näeb välja nagu muti ajud) või koolipeol ämbris kokku segatud kokteil piiritusest, veest, magusast vahuveinist ja sõstramahlast, mis mühiseb võimsalt, olgugi et klimpi tõmbab. Sama elavalt kirjeldab ta juba hilisemal ajal suureks kasvanud Kerli tumerohelist eluviisi. Tomi sõnu kasutades: „Kui tahad laste verega tehtud toodangut, siis need poed oleksid kaugel-kaugel tühermaal, kuhu ei vii teed, ja kui sa siis oled läbi võsa ragistanud ja viimaks kohale jõudnud, seisaks poe ees suur infotahvel, kus on trükitähtedega kirjas: Meil on täna müügil ka ühed eriti mõnusad teksad, millega on kõvasti Gangest mürgitatud, kaks kaheksa-aastast tüdrukut on jätnud nende valmistamisel oma kopsud ja silmanägemise, neid jalga tõmmates lausa tunned, nagu kriibiks keegi küüntega su sääri, see pole lihtsalt sinine värv, mis jääb su kintsudele, need on verevalumid.”

Tekstilise külje pealt on Vadi hoogse sulega nagu Vadi ikka (nagu ilmselt ka näha ülaltoodud katketest). Stilistiliselt on ta sulnis segu absurdivaesemast Kivirähast ja ühest minu kolleegist, kelle häält ma korduvalt Vadi kirjutatud teksti lugedes oma kõrvus kuulma hakkasin. 

Originaalpostitus: https://mannilugemisblogi.blogspot.com/2025/01/urmas-vadi-kuu-teine-pool.html

Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs