Vaimse tervise tähtsus on pidev ja igapäevane protsess, mis ei piirdu vaid üksikute ülesannete täitmisega, vaid eeldab teadlikke valikute tegemist ja tervislike harjumuste omandamist, mis aitavad hoida vaimset tasakaalu.
Vaimne tervis on üks kõige olulisemaid osasid inimeste üldises heaolus. See on osa meie elust, mis mõjutab kõike – alates igapäevasest enesetundest ja töövõimest kuni suhete ja toimetulekuni kriiside ja väljakutsetega. Kahjuks alahindame me sageli vaimse tervise olulisust, pöörates sellele tähelepanu vaid siis, kui ilmnevad esimesed probleemid: ärevus, väsimus või kurnatus. Selle lähenemisviisi oht on aga ilmne – vaimne tervis ei ole midagi, mille nimel tuleb pingutada vaid siis, kui häda käes on. Vaimne tervis on pidev protsess, mille eest tuleb hoolitseda igapäevaselt.
Üks suurimaid väärarusaamu vaimse tervise kohta on, et see on midagi, mille saavutamiseks tuleb teha ühekordne suur pingutus. Paljud inimesed arvavad, et vaimse tervise nimel tuleb teha üks suur samm või pingutus – näiteks puhata nädal aega, minna puhkusele, võtta paar päeva aega, et end koguda. Kuid tegelikult on vaimne tervis pidev protsess, mille eest tuleb hoolitseda iga päev, iga tund, iga hetk. Silver Kleimann-Leimann toob oma artiklis välja, et vaimne tervis ei ole lõppeesmärk, vaid pidev töö, millele tuleb igapäevaselt pühenduda.
Väikesed tegevused, nagu jalutamine ja enesehoolitsus, aitavad hoida vaimset tasakaalu ja lahendada muresid
Silver Kleimann-Leimann
Mina arvan, et sellised tegevused võivad tõesti aidata kaasa vaimse tervise heaolule, sest nad loovad järjepidevust ja aitavad hoida tasakaalu, mitte ainult lahendada hetke probleeme.
Üks vaimse tervise nurgakivisid, mida sageli alahinnatakse, on uni. Sheila Baylis, oma artiklis une ja vaimse tervise seostest, toob välja murettekitava tõsiasja, et unepuudus võib põhjustada tõsiseid vaimseid probleeme, sealhulgas suurendada ärevust ja stressi.
Kui ei saa piisavalt magada, on ajul raskem negatiivseid mälestusi kõrvale lükata. See muudab meid emotsionaalsemaks ja võib põhjustada stressi.
Sheila Baylis
Baylis lisab, et unepuudus takistab aju võimet töödelda negatiivseid emotsioone ja mälestusi. See võib meid muuta ärevaks, kergesti ärrituvaks ja haavatavamaks vaimsetele häiretele. Ma leian, et kui inimesed ei maga piisavalt, on nende vaimset seisundit sageli raskem kontrollida, sest inimesed ei suuda oma tundeid ja mõtteid töödelda nii nagu tavaliselt, mis omakorda viib suurema stressi ja ärevuseni.
Taisi Kõiv toob oma artiklis väga selgelt esile, et vaimse tervise hoidmiseks on oluline mitte ainult enda eest hoolitsemine, vaid ka emotsionaalne toetus teistelt. Kui tunneme end ülekoormatuna või kui meid vaevavad mured, siis ei pea me nendega üksi jääma.
Kui sul on raske, räägi kellegi usaldusväärse inimesega või pöördu spetsialisti poole.
Taisi Kõiv
Ta toob esile, et emotsionaalse ülekoormuse korral on oluline leida inimene, kellega oma muresid jagada, sest jagatud mure on kergem kanda. Ma usun, et suhtlemine sõprade, pereliikmete või spetsialistide kaudu, on üks parimaid viise vaimse tervise hoidmiseks. Kui inimestel on kedagi, kellega oma tundeid ja muresid jagada, saavad leevendada vaimset koormust ja aidata end raskustes paremini toime tulla. Suhtlemine annab meelerahu, sest teadmine, et keegi mõistab ja toetab meid rasketel aegadel, aitab paremini toime tulla.
Vaimse tervise hoidmine ei ole tähtis mitte ainult täiskasvanutele, vaid eriti oluline on see ka noorte seas. Helena Väljaste oma artiklis toob välja statistika, mille kohaselt kannatab iga kolmas noor Eestis depressiooni all. Tänapäeva kiire elu ja digimaailma mõju, pidevad sotsiaalmeedia surve ja ühiskonna ootused noortele on kujundanud noorte vaimset seisundit, muutes neid haavatavamaks vaimsete probleemide suhtes. Minu arvates selleks, et aidata noortel vaimse tasakaalu hoida, on oluline, et juba varases eas loodaks ennetusmeetmed, mis aitavad noortel õppida oma vaimset tervist hoidma. Väljaste räägib mindfulness’i ehk teadveloleku praktiseerimisest, mis on oskus juhtida oma mõtteid ja emotsioone. „Mindfulness ehk teadvelolek on oskus, mis aitab noortel juhtida oma mõtteid ja emotsioone,“ kirjutab Väljaste, tuues esile, kui oluline on noortele õpetada teadlikkust ja vaimse tasakaalu hoidmise oskusi. Mina arvan, et kui noored õpivad juba varakult oma mõtteid ja tundeid juhtima, suudavad nad täiskasvanueas paremini toime tulla ühiskonna ja digimaailma poolt loodud stressi ja ärevusega.
Vaimne tervis ei ole midagi, mille nimel pingutame vaid siis, kui probleemid juba eksisteerivad. See on pidev ja igapäevane protsess, mille eest tuleb teadlikult hoolitseda
Vaimne heaolu ei ole vaid ühekordne eesmärk, vaid elustiil, mis vajab igapäevast tähelepanu ja hoolt. Piisav uni, regulaarne enesehoolitsus, murede jagamine ja ennetusmeetmed, aitavad meil hoida tasakaalu ja vältida vaimse tervise probleemide tekkimist. Kui me hoolitseme oma vaimse heaolu eest iga päev, suudame paremini toime tulla elu väljakutsetega ja elada täisväärtuslikku, rahulikku elu. Vaimse tervise eest hoolitsemine ei ole luksus, vaid elu loomulik osa, mis aitab meil olla paremad nii iseenda kui ka teiste jaoks ja millega peaks iga inimene tegelema.
.
Kasutatud allikad:
