Halb unekvaliteet mõjutab oluliselt õpilase füüsilist ja vaimset tervist. Kui teadlikud on aga Saaremaa Gümnaasiumi noored une tähtsusest ning vähese une poolt tekitatud kõrvalnähtudest? Seda uuris UPT raames Krisse Pulk.
Töös selgub, et head unekvaliteeti peetakse inimese tervise seisukohalt sama oluliseks, kui hingamist, söömist ning vedeliku tarbimist. Töö autor valis teema huvist lennukaaslaste teadmiste vastu ning töö eesmärgiks oli anda ülevaade abiturientide uneharjumustest ja nende teadlikkusest uneprobleemide kohta. Püstitati ka hüpotees, et abituriendid ei maga piisavalt.
Magamatuse tulemusena väheneb kehas kasvuhormoonide tootmine ning halveneb
õppimisvõime ja mälu. Umbes nädalaga hakkab unevaegus kahjustama töövõimet ning tunnetuslikku ja liigutuslikku sooritusvõimet. Une pideval puudumisel lõpeb olukord paari nädala pärast surmaga.
Autor koostas küsitluse, milles osales 74 abiturienti, kelle seas 35 noormeest ja 39 neidu. Selle tulemusel saadi teada, et keskmiselt magavad õpilased 6-8 tundi. Kõige levinum naiste seas oli seitsme tunni pikkune uni, millele vastati 14 korda. 11 meest magas kuni seitse ja kuni kaheksa tundi samuti 11 meest. Kaks õpilast vastasid, et magavad kuni kolm ja neli tundi, mis on tunduvalt vähem, kui noortele soovituslik. Ka viiest tunnist unest, millele vastas 5 õpilast, jääb väheks. Õppival noorel oleks oluline magada 8 tundi, mis käis antud küsitluse andmetel vaid nelja õpilase kohta.
Uuriti ka õpilaste uneharjumusi nädalavahetustel. Autori arvates võiks nädalavahetus olla õpilastele puhkamiseks ja unetundide arv sellel ajal võiks vastavalt teadlaste soovitusele olla 9 tundi. Tulemused näitasid, et nädalavahetustel oli kõige levinum unetundide arv 9 – 10 tundi. Kõige vähem, kuus tundi, magas üks mees ja kõige rohkem, 14 tundi, magasid kaks naist.
Tuuliki Hioni sõnul tõstab ebapiisav uni kehas stressihormoonide teket, mis omakorda põhjustab rahulolu vähenemist ja keskendumis- ning meeleoluhäireid. Tulemuseks on peaaegu olematu teovõimega päevi õhtusse veeretav indiviid. Unetundide arv mängib õpilaste seas olulist rolli. Üsna oluliseks hindasid seda võrdselt 22 meest ning naist. Väga tähtsaks pidas enda une pikkust 22 koolinoort, nende hulgas seitse meest ja 15 naist. Kaheksa noort leidsid, et unetundide pikkus ei ole nende jaoks tähtsal kohal.
Õpilastelt küsiti ka, kas nad magavad enda arvates piisavalt. Jaatavalt vastas küsimusele 10 meest ja 13 naist, kuid eitav vastus oli siiski ülekaalus. Küsimusele vastasid “Ei” 48 abiturienti- nendest 23 meest ja 25 naist. Autor täpsustas, et tegemist on õpilase isikliku arvamusega, seega ei saa kindlalt väita, et vastanud tegelikult piisavalt ei maga ning tegemist võib olla vaid oletusega.
Unetus rikub ja nõrgestab organismi ning on ka erinevate tervisehädade põhjuseks. Viimasena uuris autor, kui teadlikud on koolinoored vähese une kõrvalmõjudest. Selgus, et enamik vastajatest on kursis terviseprobleemidega, mida vähene magamine endaga kaasa toob. Enim mainiti vaimse tervise probleeme, peavalu ja keskendumisraskuseid.
Juba ühekordne magamatus mõjutab negatiivselt meeleolu, tähelepanu ja kognitiivset võimekust, kuid ei põhjusta püsivaid tervisekahjusid, vaid paneb inimest halvasti tundma. Krooniline unepuudus võib aga tõsiselt kahjustada vaimset ja füüsilist heaolu. Uurimistöö tulemusena selgus, et Saaremaa Gümnaasiumi abituriendid on teadlikud unepuuduse kahjulikest mõjudest, kuid enda unerutiini parandamine käib kohati üle jõu. Püstitatud hüpotees pidas paika ning selgus, et 70 õpilast 74-st vastanust magab ööpäevas alla üheksa tunni ja vaid neli abiturienti saab tegelikult vajaminevate unetundide arvu kätte. Lisaks sai autor teada, et neiud on une vajadusest teadlikumad ja magavad ööpäevas rohkem kui noormehed ning teavad paremini ka erinevate terviseprobleemide seostest vähese unega.