Categories
Arvamus

Õpilased ei haaku enam vanemate kirjandusklassikutega

Suur osa õpilasi leiab, et kirjandusteoste lugemine on neile vajalik, sest tegemist on mitmekülgse õppemeetodiga, millega saab ka vaba aega huvitavalt sisustada. Ent leidub ka õpilasi, kes arvavad, et lugemise näol on tegemist mõttetu aja raiskamisega.

Silmapiir viis kevadel Saaremaa Gümnaasiumis läbi uuringu, kus osales 92 õpilast: 12 õpilast (13%) G1 lennust, 20 (20,7%) G2 lennust ja 60 (66,3%) G3 lennust.

Õpilastelt uuriti, kui tihti nad kirjandusteoseid loevad. Enamus vastanud õpilastest (37%) loeb kuus vähem kui ühe teose, 34, 8% õpilastest vastasid, et loevad vähemalt ühe teose kuus, 19,9% küsitlusele vastanud õpilast teatasid, et ei loegi kirjandusteoseid. 4,3% küsitluses osalenud õpilastest ehk 4 õpilast loevad nädalas vähemalt ühe teose. Õpilastelt jäi kõlama arvamus, et loetaks, kui selleks oleks teiste mahukate koolitööde kõrvalt aega.

Suurem osa õpilastest leiavad (71,7%), et kirjandusteoste lugemine on neile kasulik, sest see arendab neid, kirjanduse lugemist nähakse ka hea ajaviite võimalusena, kuid 19,6% vastanutest võtavad kirjandust kui igavat kohustust ning 5,4% vastanutest ei leia kirjandusteosete lugemises vajalikkust. Õpilased leiavad, et kuigi lugemisele kulub palju aega, on see siiski tore ajaviide ning lugemine arendab keeleoskust.

Küsitluses oli  ka  võimalus jagada oma mõtteid seoses kohustusliku kirjandusega, 78% vastanutest leiab, et kohustusliku kirjanduse lugemine on oluline osa hariduse omandamisest ning 28% leiab, et tegevus on nende jaoks pigem mõttetu. Domineerib arusaam, et kirjanduse lugemine aitab eesti keele eksami kirjandiosas, silmaringi kujunemise protsessis ja kohustuslik kirjandus aitab inimestel suhestuda üksteisega ühises kultuuriruumis. Samas kohutsusliku kirjanduse vajalikkuses kahtlevad noored leiavad, et on keeruline suhestuda klassikute ja vanemate teostega ning raske on  lugeda teoseid, mis inimest ei köida. Noored leiavad, et lugemishuvi võiksid suurendada lahtised käed teose valikul või siis tänapäevasemad teosed, sest noortele pakuksid need rohkem huvi ning oleks võimalus paremini suhestuda raamatus esile kerkivate probleemide ja küsimustega. Samuti motiveeriks küsitluse andmete põhjal õpilasi lugema õpetajate poolne põhjalikum tutvustus autori või teose kohta, õpilased leiavad, et see aitaks neil paremini mõista raamatut ja autorit ning ajastut, mil teos on kirjutatud.

Kohustusliku kirjanduse lugemise vajalikkust ning mõtet hariduse omandamise protsessis kommenteeris kirjanduse õpetaja Katrina Tarkin. Õpetaja Tarkin leiab, et kergem on vastata, mis on üldse kirjanduse mõte – kirjandus õpetab elu ning elu nägemist teise inimese perspektiivist, see annab lugejale võimaluse mõtiskleda, kuidas tema teoses toimunud situatsioonides käituks, tunneks, mõtleks.

Katrina Tarkin arvab, et sõna “kohustuslik” natuke tuhmistab lugemise võlu, ent on vajalik selleks, et kõik saaksid võimaluse avastada enda jaoks meelepärast kirjandust. Loomulikult on lugemine oluline ka keeletaju arenguks, rikkaliku sõnavara kujunemiseks ning intelligentse ja huvitava vestluse pidamiseks. Õpetaja leiab, et gümnasist võiks lugeda igapäevaselt, see võiks kujuneda positiivseks harjumuseks, kasvõi üks ajaleheartikkel päevas, et olla ühiskonnas aktuaalsete teemadega kursis või siis lugeda ilukirjandust vähemalt 30 minutit järjest. Õpetaja leiab, et õpilasi võiks motiveerida lugema eeskuju või põnev ja sisukas arutelu teose põhjal.

Saaremaa Gümnaasiumi noorte seas on väga populaarseteks žanriteks fantaasia, ulme ja romantika. Paljud noored leiavad, et neid paeluvad ühiskonda käsitlevad raamatud: sõda, poliitika, ajalugu. Noortel on huvi ka eneseabiraamatute, autobiograafiate, teaduskirjanduse, luule ja novellide vastu. Õpetaja Katrina Tarkin soovitab gümnasistidel lugeda erinevaid žanre: luulet, proosat kui ka näidendeid. Kodumaistest autoritest soovitab ta Artur Alliksaare, Viivi Luige ja Juhan Viidingu luulesse süveneda, Mehis Heinsaare ja Maarja Kangro proosat  ning Urmas Lennuki ja Mati Undi näidendeid lugeda. Teostest toob õpetaja välja veel Lauri Sommeri “Kolm yksiklast” ja Paul- Eerik Rummo “Tuhkatriinumäng”. Väliskirjanikest soovitab õpetaja lugeda Haruki Murakami teoseid, Khaled Hosseini proosta ja Jeanette Wintersoni “Tuletorni juurde”, lisades, et need on vaid üksikud soovitused.

Küsitluses osalenud gümnasistide seas on kõige populaarsed autorid E. M Remarque ja H. Hesse, ent õpilaste lemmikteosed ja aurorid on väga varieeruvad žanritelt ja ajastutelt, esindatud on nii Oscar Wilde, Franz Kafka ja Sylvia Plath kui ka Donna Tartt, Heli Künnapas ning Doris Kareva. Küsides õpetaja Katrina Tarkinilt, mis on tema lemmikteos, leiab ta, et ühte kindlat lemmikteost on väga raske valida, kuna ta naudib paljude ilukirjanike loomingut ja stiili, ent siiski toob ta välja poetess Doris Kareva ja prosaisti Mehis Heinsaare.