Rubriik: Noored

Categories
Arvamus Noored

ChatGPT – nutikas abiline või oht õppimisele?

Portland, OR, USA - Dec 28, 2023: ChatGPT app icon is seen on an iPhone. The New York Times sued OpenAI and Microsoft for copyright infringement on Wednesday, December 27.

Viimastel aastatel on hariduses toimunud suur muutus – õpilaste seas on populaarseks saanud juturobot ChatGPT, mis suudab vastata küsimustele, kirjutada tekste, koostada esitlusi ja lahendada isegi kõige keerukamaid ülesandeid. See on muutnud õppimise viise, eriti noorema põlvkonna seas.

Mis asi on üldse ChatGPT?

ChatGPT on tehisintellektil põhinev programm, mis oskab inimestega suhelda loomulikus keeles. Seda võib võrrelda väga targalt treenitud „virtuaalse sõbraga“, kes oskab kirjutada, seletada ja isegi loogiliselt mõelda – vähemalt näiliselt. Mudelit on õpetatud lugema ja analüüsima tohutul hulgal tekste internetist, raamatutest ja muudest allikatest. Selle põhjal oskab ta nii-öelda aimata, milline vastus sobib antud küsimuse või teema juurde kõige paremini. Nii tekib mulje, nagu ta tõesti mõtleks.

Mille jaoks ChatGPT vajalik on ja mida see teha oskab?

ChatGPT pakub õpilastele suurt tuge just siis, kui ülesanne tundub liiga keeruline. Tehisintellekti abil saab selgitusi rasketele mõistetele, näiteid kirjandite kirjutamiseks või ideid projektitöödeks. Samas ei saa mööda vaadata ohtudest, mis sellise tehnoloogia kasutamisega kaasnevad. Mõned õpilased toetuvad ChatGPT-le liialt, lastes sellel kogu töö enda eest ära teha, ilma ise mõtlemata. Nii võivad teadmiste omandamine ja kriitiline mõtlemine jääda tagaplaanile. Õpetajad rõhutavad, et ChatGPT ei tohiks asendada õppimist, vaid peaks olema abivahend, mis toetab iseseisvat mõtlemist ja teadmiste omandamist.

Tehisintellekt ja ausus ehk kust jookseb piir?

Koolikeskkonnas tekitab ChatGPT kasutamine mitmeid küsimusi. Kas on hea lasta tehisintellektil kirjand valmis kirjutada? Kas see arendab loovust või on pigem pettus?

Tegelikkuses sõltub kõik kasutaja kavatsustest. Kui ChatGPT-d kasutatakse abivahendina, et mõista teemat paremini või saada inspiratsiooni, võib see olla suurepärane õppimistugi. Kui aga kogu töö tehakse tehisaru abil ära, kaob õppimise mõte ja tulemuseks on vaid näiliselt hea hinne. Lisaks ei pruugi tehisintellekti keelekasutus alati korrektne olla.

Seetõttu on oluline säilitada kriitiline mõtlemine ja akadeemiline ausus: kontrollida fakte, täiendada vastuseid ning kasutada ChatGPT-d pigem tööriistana, mitte kergema lahenduse leidmise vahendina.

Õpetajate arvamus ChatGPT-st

Saaremaa Gümnaasiumis on see teema üsnagi aktuaalne. Mõned õpetajad pooldavad ChatGPT kasutamist, kuid paljud suhtuvad sellesse ettevaatusega. 

Küsimustikule vastanud meie kooli kahekümnest õpetajast kasutavad kolm oma igapäevases töös ChatGPT-d. Nende arvates on tehisaru üldiselt positiivne nähtus, sest see võimaldab aega säästa, näiteks tundide ettevalmistamisel, ülesannete koostamisel või liikumispauside ideede leidmisel, mis sobivad tunni teemaga. Enamik vastanutest kasutab seda siiski vaid mõned korrad nädalas, peamiselt tundide ettevalmistuseks ja ideede kogumiseks. Mõnikord teeb ChatGPT keelelisi vigu, mistõttu ei saa selle peale alati kindel olla ja vastuseid tuleb kontrollida.

On ka õpetajaid, kes kasutavad tehisaru väga harva või üldse mitte. Nende arvates muudab see töö ühest küljest lihtsamaks, kuid teisalt ka keerulisemaks, sest tuleb välja mõelda ülesandeid, mida õpilane ei saaks tehisaruga lihtsalt ära teha, vaid mis paneks teda tõeliselt mõtlema.

Mille jaoks kasutavad õpilased ChatGPT-d?

Õpilased kasutavad ChatGPT-d palju rohkem kui õpetajad, kuigi leidub ka neid, kes seda üldse ei kasuta. Meie kooli küsitlusele vastas 101 õpilast, kellest 19% kasutab ChatGPT-d igapäevaselt. Tavaliselt aitavad need tööriistad kodutööde lahendamisel, igapäevastele küsimustele vastamisel või ideede leidmisel kirjandite kirjutamiseks.

Enamik vastanutest kasutab tehisaru mõned korrad nädalas, peamiselt kirjandite ideede leidmiseks, matemaatikaülesannete lahendamiseks ja enesekontrolliks.

Üldiselt võib öelda, et ChatGPT on nagu peegel, sest see näitab, kuidas me suudame tehnoloogiat kasutada – kas lihtsaks spikerdamiseks või targaks abivahendiks. Valik on iga õpilase enda kätes.

Categories
Noored Õpetaja Video

VIDEO | Saaremaa Gümnaasium kui moelava

Saaremaa Gümnaasiumis on teada-tuntud riietusstiiliks smart casual, ehk mõõdukalt pidulik stiil, mida kiputakse aeg-ajalt eirama.

Kas riietusele peaks pöörama suuremat tähelepanu? Mida arvavad nad enda ja kaasõpilaste riietusest? Kas SG õpilased on teadlikud selle aasta moetrendidest?

Kõik need küsimused panevad mõtlema, kui palju riietus tegelikult mõjutab meie koolikultuuri ja seda, kuidas end iga päev tunneme. Võib-olla ongi aeg uuesti läbi mõelda, mida smart casual SG-s päriselt tähendab ja kuidas seda järgida nii, et reeglid jääksid paika, ent igaüks saaks siiski oma stiili ja isikupära säilitada.

Selle teema sügavamaks avamiseks alustab meediatiim sel hooajal Silmapiiris videode seeriat, et uurida, kust kulgeb õhkõrn piir mõõduka pidulikkuse ja liigse casuali vahel.

Categories
Arvamus Noored

Lugeda või mitte lugeda?

Noorus on hukas. Ühiskonnas on moraalne allakäik. Keegi ei loe. Keegi ei suvatse pinnapealsusest sügavamale süüvida. Eesti vanemate generatsioonide vaatenurk tundub hetkel selline olevat, kuid tegelikult oli noorus hukas juba Sokratese elu ajal ja moraalselt täielikult balansseeritud ühiskonda ongi raske saavutada. Ometi aina kirjutatakse ja tõlgitakse raamatuid juurde. Probleemi pidepunkt ei ole selles, kas loetakse, vaid pigem, mida loetakse.

Kuigi digitaalmaastik on info leviku hõlpsamaks teinud, ei ole raamat veel oma positsiooni täielikult kaotanud. Need inimesed, kellele meeldib lugeda, loevad edasi ja need, kes lugemist põlastavad, leiavad teisi võimalusi maailmaga tutvumiseks. Arusaam, et vanasti kõik inimesed olid suured bibliofiilid, ei pea päris paika. Roland Dahl kirjutas terve raamatu noorest tüdrukust 1980-ndatel, kes eristus teistest raamatutegelastest, kuna ta luges. Minnes sügavamale minevikku – lugedes C. Brontë „Jane Eyre’i“, võib tekkida tunne, et raamatuhuvilised 19. sajandil olid sama haruldased kui tänapäeval, kuna peale Jane’i seal raamatus teised tegelased vabatahtlikult peale Piibli midagi ei lugenud. Saada võimalus õppida lugema on privileeg, kuid soovida lugeda on intelligentsus.

See, et inimene loeb, ei tähenda veel, et inimene, kes loeb põhiliselt kergeid armastusnovelle ja inimene, kes loeb ainult populaarteaduslikke raamatuid, oleksid samaväärse silmaringiga. Muidugi on mõlemad teadmiste ja maailma tajumises eespool kui need, kes üldse ei suvatse lugeda, kuid tõeline silmaring tuleb mitmekesisusest. Metsikus looduses jäädakse ellu, kuna suudetakse kohaneda, ja välja surevad need, kes ei arene. Nagu juhtus dodo- lindudega, kes ei suutnud keskkonna muutusega harjuda. Erinevate žanritega ja maailmavaadetega raamatute lugemine on see, mis loob perspektiivi ja arendab kriitilist mõtlemist. Nähes kellegi teise mõttemaailma, on inimesel võimalus kinnitada oma maailma vaadete paikapidavust. Digitaalmaailmas on erinevad vaated segamini – teadmiste ja arvamuste virvarr, kuid raamatutes on fookus tavaliselt tsentreeritum. Lugejal on rohkem aega, et loetu põhjal oma arusaam kujundada – seega suudab ta ka kriitilisemalt mõelda.

Alati on olnud ja alati jääb neid, kes loevad. Kuid mis mõjuvõim on raamatutel aastate pärast, on raske öelda. Maailm on kogu aeg muutuses ja selle takistamine oleks absurdne, kuid inimesel on võimalus seda tulevikku suunata. Iga inimene on võimeline vaatama endasse, et leida see uudishimu lugeda ja sellega tuleviku perspektiivi mõjutada. Seega lugeda, et avada oma maailm.

Categories
Kogemus Noored

uus kleit, uus algus, uus mina

see, et minu aju mötetest pungil on ja ma need suures tuhinas paberile kirja saan, ei tule vast kauem pildis olnud inimestele uudisena. küll aga hakkas peale kooli löpetamist piisavalt igav, et Instagramis sai loodud kasutaja @midagimerilist . soovitan soojalt jälgima hakata! sealne sisu on stiililt umbes järgmine:

olin teda viimased kuud salaja poeakna tagant piilunud.
noh, enda jaoks silma peale pannud vöi nii…

eelmisel kolmapäeval hüppasin aga oma pisikese pantrimustri mingripp/rahakotiga poodi sisse.
ta ei olnud just köige odavam kleit. või noh, mis ma siin ikka peidan. kindlasti mitte minu liigast. ikkagi körgklassi mood ja kalleimast kangast valmistatud kullaraas.
ja ennäe imet. minu kahe täiesti terve silmapaari all pandi sellele allahindluse silt külge.
“see on märk” mötlesin. see oli kindlapeale märk, et kleit on minu.

nii me siis lahkusimegi koos. kahekesi. terve tee hiilisin nii, et köik sopaloigud said kaarega möödutud. isegi bussi asemel jalutasin kilomeetreid koju.
egas ma siis sellise saagiga ühistranspordis riskida saa. jumal seda kleiti hoidku.
tuleb ikka vastavalt käituda. eputada saab hiljem ka.

olin arvestanud: ta ei ole mingi suvaline kapikleit.
ja ega ma teda niisama tühja ei ostnudki seisma.
ikka kandmiseks mötlesin. poes olin veel nii hajevil, et selga ei jöudnud proovida.
sessuhtes ma ei kiirustanud takka ka. varusin natuke aega. lasin siin noh, mölemal seedida.
imetlesin niisama öhtuti enne magama jäämist. unenäod olid kohe palju armsamad.
hommikuti samuti meeldiv ärgata. panin kleidi täpselt voodi vasta rippuma.
tösilugu. iga päev algas ja löppes silmailuga.

pühapäevaks vötsin julguse kokku. kaua ma ikka teda eemalt vaatan.
käed kibelesid külge, nii mis kole. otsustasin selga proovida.
söbrannad ka juba kannatusest löhkemas.
viimased 5 päeva küsinud, millal meid koos kuskil näha saab.

valasin pokaali köige rövedamat veini. egas mu eelarve kahte head asja lubada saa.
tulebki mingites asjades kitsendusi teha. käisin pesus. everything shower ja puha.
unistades: uus kleit, uus algus, uus mina.

seisin siis seal peegli ees. kleit seljas.
tabamas end möttelt: see kleit ei ole minu, see on kellegi teise oma.
usu vöi ära usu, aga mina ei suutnud uskuda. paar sammu siia-sinna.
hea, et kleit kohe ei voolanud seljast. ära ei tahtnud joosta. jalamaid paljalt mind sinna jätta.
sellist ebamugavust pole ammu kehal olnud tunda. korraks katsin silmad hirmust kinni.
laususin paar julgustavat söna. uuesti peeglit vaadates sain aru.
jah, täna on viimane korda, kui see mul on seljas.

järgmisel kuul ostsin pudeli Chardonnay šampanjat.
ja panin selle kleidi rahuliku südamega pölema.

Categories
Noored

Söömishäired ja Saaremaa Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus nendest

Söömishäired on tõsised tervist kahjustavad psühhiaatrilised haigused, mis halvendavad nii füüsilist kui ka vaimset heaolu.

Nende haiguste puhul on häiritud suhe toidu ja söömisega – suureneb keskendumine toidule, kehakuju ja kaalule, mis omakorda mõjutab tervist, emotsioone ning igapäevaeluga toimetulekut. Söömishäirete kujunemisel mängivad rolli mitmed tegurid, nagu ühiskondlik surve, geneetilised ja psühholoogilised mõjutajad, dieedipidamine või näljutamine ning ka kiusamine kehakuju või -kaalu pärast. Kõige tuntumateks söömishäirete liikideks on anoreksia, buliimia, liigsöömishäire ja ortoreksia.

Peamised haigustunnused võivad olla söömise piiramine, näljatunde eiramine, hirm kehakaalu tõusu ees, kehakaalu liigne tähtsustamine, võimetus lõpetada söömine isegi siis, kui tunneb füüsilist ebamugavust, või söögi peitmine salajaseks söömiseks. Söömishäirete tagajärjeks võivad olla ebakorrapärane või täielik menstruatsiooni puudumine, seedeelundkonna häired, juuste hõrenemine, termoregulatsiooni probleemid, nõrkus, keskendumisraskused, mäluhäired ning ärevus ja depressioon. Kergemas vormis patsiente ravitakse ambulatoorselt, kuid keerulisematel juhtudel võib vaja minna haiglaravi.

Selleks, et selgitada Saaremaa Gümnaasiumi õpilaste teadlikkust söömishäiretest, korraldati anonüümne veebiküsitlus. Uuriti, kas õpilased on söömishäirega kunagi kokku puutunud – vastustest selgus, et 43% olid sellist kogemust omanud, 31% ei olnud ja 26% polnud kindlad.

Küsiti ka, millistest söömishäiretest õpilased on kuulnud. Kõige laialdasemalt tunti liigsöömishäiret (91%) ja anoreksiat (90%), järgnesid buliimia (65%) ning ortoreksia (29%). Seega on teadmised peamiselt suunatud nendele neljale söömishäire tüübile.

Lisaks uuriti, millised võiksid olla söömishäirete tekkepõhjused. Kõige sagedamini nimetati rahulolematust oma kehaga, depressiooni, ärevust ja traumaatilisi kogemusi, stressi ja elumuutusi, kiusamist kehakuju või -kaalu pärast ning madalat enesehinnangut.

Veel küsiti, kas õpilased on märganud oma tuttavate seas söömishäirele viitavat käitumist. Umbes pooled (48%) vastanuist ütlesid, et on seda märganud, 36% ei olnud märganud ja 16% polnud kindlad.

Kokkuvõttes näitab küsitlus, et Saaremaa Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus söömishäiretest on hea ning nad tunnevad ära nii haigustunnused kui ka võimalikud põhjused. See on oluline, sest teadlikkus aitab ennetada probleemi süvenemist ning julgustab vajaliku abi otsimist.

Tulevikus oleks kasulik jätkata teavitustööd ning pakkuda koolikeskkonnas tuge nii õpilastele kui ka õpetajatele, et soodustada avatud ja toetavat suhtumist söömishäiretesse. Alles nii saab luua turvalise õhkkonna, kus iga noor tunneb end mõistetuna ja julgeb vajadusel abi otsida.

.

Söömishäirete ja ravi kohta saab lugeda täpsemalt:

https://soomishaired.ee/ 

https://peaasi.ee/soomishairete-ravi/ 

Categories
Arvamus Noored

Ice Bucket Challenge on tagasi – seekord vaimse tervise toetuseks.

Foto: YouTube/TheEllenShow

Suhtluskanalites kogub taas populaarsust Ice Bucket Challenge – seekord vaimse tervise teadlikkuse tõstmiseks, julgustades inimesi oma muredega avatult rääkima ning otsima tuge. Väljakutse sai laiemalt tuntuks 2014. aastal, mil sellest võttis osa ligikaudu 17 miljonit inimest. Toona oli kampaania suunatud amüotroofilise lateraalskleroosi (ALS) uuringute toetamisele.

Challenge’i algatasid Pete Frates, Pat Quinn ja Anthony Senerchia, kes ammutasid inspiratsiooni varasematest sotsiaalmeedia kaudu toimunud annetuskampaaniatest. Väljakutse seisnes selles, et osalejad valasid endale pähe ämbriga jääkülma vett (või midagi muud lõbusat), jäädvustasid selle video, tegid annetuse ALS-i uuringute toetuseks ja nomineerisid uusi osalejaid. Idee jäädušist pärineb Ameerika jalgpallist, kus mängijad tähistavad võitu, valades treenerile pähe Gatorade’i.

Kampaania levis kiiresti, tänu osalejate sidemetele erinevates valdkondades ja kuulsuste kaasamisele. Ice Bucket Challenge’is osalesid näiteks Harry Styles, Kim Kardashian, LeBron James, Taylor Swift, Bill Gates, Justin Timberlake, Lady Gaga, Donatella Versace, Donald Trump ja paljud teised.

Foto: YouTube/Bill Gates

Nii koguti vaid mõne kuuga üle 115 miljoni dollari, mis suunati teadusuuringutesse. 2018. aastaks oli tänu kogutud annetustele tuvastatud neli uut ALS-i põhjustavat geeni ning tehtud edusamme haiguse paremal mõistmisel ja leevendamisel. Tänaseks on challenge’i kaudu kogutud üle miljardi dollari, ning ALS-i raviuuringud jätkuvad aktiivselt.

ALS ehk amüotroofiline lateraalskleroos on progresseeruv närvihaigus, mis põhjustab lihaste kõhetumist. Tavaliselt avaldub haigus umbes 50. eluaastates ja toob kaasa motoorsete närvirakkude järkjärgulise kadumise. Selle tagajärjel muutub liigutamine üha raskemaks. Haigus võib alata näiteks käte või jalgade nõrgenemisest, kõne muutustest või neelamisraskustest. Kuigi puudutust, valu ja temperatuuri on võimalik tunda, väheneb lihasjõud märgatavalt. Haigusele puudub praegu veel lõplik ravi, kuid varajane diagnoos võib oluliselt parandada haige elukvaliteeti.

Categories
Noored Video

VIDEO | Mis toimub „Desideeriumi“ kulisside taga?

Saaremaa Gümnaasiumi V lennu revüüetendus ei olnud ainult üüratu edu ja suured aplausid, see oli teekond, mis iga osaleja ees unikaalselt lahti rullus. Nüüd avaneb Silmapiiri jälgijal võimalus näha kogu seda tralli lähemalt! Video viib sind teatrimaja seinte ja kulisside vahele, kuhu tavapublik ei satu: kiired sagimised, lavatagused rituaalid, suured draamad ja tehnilised viperused, mida iga etendus endaga kaasa toob.

Näed, kuidas „Desideeriumile” vankumatu kuulsuse toonud energilised tantsusammud, liigutavad muusikalised numbrid ja emotsionaalsed stseenid päriselt lavalaudadele jõuavad! Kuuled ausaid pihtimisi rõõmudest, muredest ja pingetest enne suurt lavaleastumist. 

Täname kõiki revüükaid, kes sellesse projekti panustasid ning Kuressaare Teatrit vastutuleliku suhtumise eest! Erilised tänud Kristiin Pulgale, Saskia Robertsile ja Morten Kosele!

Video saab vaadata ka siit.

Categories
Noored

Vinüülid, seebikarbid ja nuputelefonid – kas vana on uus?

Viimasel ajal on sotsiaalmeedias laineid löömas trend, mille raames just hilisema Y- ja Z-generatsiooni noored hülgavad modernse tehnika ning otsivad oma vanemate kapiurgastest välja eelmise sajandi lõpu või 2000ndate alguse vidinad. Trendikas on teha pilte seebikarbi või filmilinti kasutava fotokaga ning pisikeste juhtmevabade kõrvaklappide asemel on moodi naasmas suured kõrvapealsed ning juhtmega klapid. Populaarsust koguvad vinüülplaadid ja kassetid. Vanemad inimesed on aga aina rohkem mures tulevaste generatsioonide nutisõltuvuse ja ohjeldamatu tehnikaarengu pärast ning on valmis ükskõik mis hinna eest seda piirama. Kas tegelikult on noored hakanud hoopis tehnoloogiast väsima või on tegu lihtsalt moeröögatusega, mis veidi aja pärast möödub ning taas unustuste hõlma paksu tolmukihi alla mattub?

Stereotüüpselt on tänapäeva noorte elu suuresti seotud nutiseadmetega – telefon on pidevalt käes vilkumas ja plärisemas, TikTok ja Instagram pakuvad lõputut võimalust pöidlagümnastikaks ning suhtlus toimub enamasti läbi sotsiaalmeedia, kasutades erinevaid lühendeid ja võõrkeelseid väljendeid. Hiljuti on hulk noori hakanud väsima info üleküllusest ja sotsiaalmeedias pealesurutud standarditest ning hakanud seda liikumist internetis levitama. 2000ndate alguse vidinad on muutunud vintage’iks – nende unikaalne disain ja piiratud funktsioonid on midagi, mis tunduvad noortele erilisena. Filmiga fotokad ja vanad digiseebikad klõpsivad pilte, millel on tänu algelise tehnika ebaperfektsusele ja pisiriketele iseloomu. See on üks viis hallist massist eristuda ning silma paista – kui enamik postitab oma feed’ile uhiuue iPhone’i jäädvustatud perfektsete filtritega pilte ja videoid, tunduvad vana digikaamera jäädvustused erilised ning omapärased. Noorematel generatsioonidel on kombeks kõikvõimalike asju romantiseerida ning nostalgiatrendi puhul on see ilmselgelt täielikult õnnestunud.

Klahvidega telefonid, mis näevad tihti ka lahedad välja, võimaldavad elada rohkem hetkes, ilma pidevate teavituste ja häirivate rakendusteta. Nuputelefonidega saab helistada, saata lühemaid sõnumeid ning kui veab, leidub seal ehk ka ussikesega mäng. Seda kasutades jääb doomscroll’imise asemel rohkem aega muudeks, tõenäoliselt palju kasulikemateks ettevõtmisteks. Kui nutitelefone ka päris välja ei vahetata, on aina populaarsem teha telefoni- või sotsiaalmeediavabu päevi, et hoida oma vaimset tervist. Sellist käitumist propageerivad kõige jõudsamalt influencer’id, kelle suured jälgijaskonnad tihti seda soovitust  ka järgivad.

Rääkides enda kogemusest, meeldib mulle pidudel või muudel üritustel telefon kotti või taskusse jätta ning käia ringi oma armsa halli digiseebikaga, mille meeletult ere (ja reguleerimisvõimalusteta) välk küll veidikeseks silmanägemise võtab, kuid jäädvustab pilte, millel on telefonipiltidega võrreldes hoopis teistsugune väärtus. „Kuule, teed sa meist ka pilti pliis?” koos sõbraliku koputusega õlale on vaieldamatult üks vahvamaid osasid ükskõik millisest koosviibimisest.

Olen ka suur vinüülplaatide austaja. Minu kollektsioonis on neid umbes 30, mõni neist on 70ndate indie-rock, mõni käesoleva aasta uusim pop. Vinüülide juures armastan ma seda, kui eriliselt muusika nende pealt kõlab, see tundub kuidagi rohkem päris. Need näevad ka lahedad välja ning kui parajasti plaati ei keeruta, on neil hoopis disainielemendi roll.

Uurisin sõbrannalt, kellel on hunnikutes kassette ja CD-plaate, et miks? Tema jaoks on oluline, et saaks oma lemmikartiste võimalikult palju toetada ning füüsilise eksemplari soetamine panustab kordades rohkem kui muusika internetis kuulamine. Lisaks võib muusika kuulamisplatvormidelt, näiteks Spotify, Apple Music, YouTube, lihtsalt kaduda, nagu tegi oma loominguga mõni aasta tagasi USA laulja Dove Cameron.

Kui noored kipuvad aina enam minevikutehnoloogia poole, vaatavad vanemad inimesed murelikult tulevikku. Tehnoloogia areneb ülehelikiirusel kaugustesse, mida poleks kunagi suudetud ettegi kujutada, alustades üldise nutimaailma ja internetiga ning lõpetades tehisintellekti, virtuaalreaalsuse ja robotitega. Tänaseks päevaks lastevanemateks või vana(vanavana)vanemateks saanud inimesed on näinud pealt tehnoloogia metsikut arengut ning paratamatult pidid nad sellega sõbraks saama ja õppima seda kasutama, üritades ajaga kaasas käia. Tehnoloogiaoskused on saanud oluliseks ka pea kõigis töövaldkondades, seega tehnika tänapäeva maailmas ignoreerimine on üsna keerukas. Siiski tekitab vanemates ärevust nutisõltuvus, kus noor on täielikult seadmesse klammerdunud ning elu ilma selleta tundub ilmvõimatu.

Noorte ja vanemate stereotüüpilisi vaatenurki võrreldes on näha, et muret tekitab sama probleem, kuid see lähtub pisut teistest teguritest. Paljud noored tajuvad tehnoloogia üleküllust ise ja soovivadki vahel sellest eemalduda, tehes nutiseadmetest pause ja veetes aega liikudes või muude hobidega tegeledes. Paljud vanemad näevad tehnoloogilist tulevikku kui mingisugust kontrollimatut ning meeletult tugevat jõudu, mis võib nende võsukeste elu suures plaanis ära määrata (ja seetõttu ka täiesti ära rikkuda).

Kui noorte nostalgiatrend jätkub käsikäes nutiseadmete mõju vaimsele tervisele rõhutamisega, võib see populariseerida teadlikku naasmist „pärisellu” ning vältida tulevaste generatsioonide veelgi suuremat sõltuvust tehnoloogiast. See võib omakorda sundida ka firmasid arendama seadmeid, rakendusi ja muid lahendusi, mis pole sõltuvuse tekitamisele üles ehitatud, sisaldades mitmesuguseid kirevaid tulesid ja vilesid.

On suur tõenäosus, et nostalgialaine jääbki suures plaanis vaid lühiajaliseks moeröögatuseks, mis juba paari aasta pärast tundub paljudele noortele tobeda ja mõttetuna. Noored võivad mõnda aega filmipiltide pikka ilmutusprotsessi ja pikki juhtmeid kõrvaklappide ning MP3 mängija vahel nautida, kuid kui see muutub kasvõi veidikenegi ebapraktiliseks, naasevad nad taas mugavasse ja kodusesse nutimaailma.

.

.

Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs

Categories
Intervjuu Noored

Tagasivaade MEP-ile

Mis on MEP lähemalt? MEP ehk pikemalt välja kirjutades Mudel-Euroopa Parlament on gümnasistidele suunatud erakonnavaba juhtimisprogramm. 27.-30. Septembril 2024 osales ka Saaremaa Gümnaasiumist üheksa õpilast Mudel-Euroopa Parlamendi sessioonil Riigikogus. Küsitlesin kaheksat seal käinud õpilast, kelleks olid Reio Lõbus (G3n), Aksel Hartikainen (G3n), Kätriin Mägi (G3o), Miia Saar  (G3o), Janar Sepp (G2j), Kätrin Tamira Kanemägi (G2k), Morten Kosk (G2n), Lisandra Olop (G1k). 

Reio lõbus

Reio osales MEP-il esimest korda. Komisjoni registreerimisel oli valida kolme eelistuse vahel ja grupp kujunes täituvuse järgi. Ise osales ta Sotsiaalkomisjon II-s, mille fookus oli puuetega inimestel. Koostöö teiste õpilastega oli Reiol väga konstruktiivne, kõik saadi õigeaegselt tehtud. Koostööks olid kõik valmis: kui kellelgi tuli hea idee, määrati üks paar sellega tegelema. Komisjonile oli ette antud sissejuhatav alustekst ning siis algas ideede genereerimine. Lõpuks jäi lauale umbes 3–4 probleemi, millest lähtuvalt tuli teha erinevaid ettepanekuid olukorra lahendamiseks. Kõik said oma arvamust avaldada, kui neile oli sõna antud. Teistel oli võimalik esitada küsimusi ja vastuväiteid. See oli leebe väitluse laadne argumenteerimine, kus toetuti põhiliselt oma arvamustele ja teadmistele. Kõik otsused pidid saama häälteenamuse. Enne viimast päeva käisid rääkimas ka kaks oma ala spetsialisti. Oma kogemusest õppis Reio, et poliitika tegemine on päris keeruline ja aeganõudev, eriti kui on palju erinevaid arvamusi.

Aksel Hartikainen

Aksel on ka varasemalt Mudel-Euroopa Parlamendis osalenud ning väidab, et iga kord on see olnud väga meeldiv kogemus. Seal saab kohtuda paljude tarkade noortega ning luua üllatavalt palju uusi tutvusi. Grupivalikul said luua pingerea, millistes komisjonis soovid rohkem olla, millistes vähem, ning selle alusel määratakse inimesed komisjoni. Sinu arvamust võetakse määramisel küll arvesse, kuid oma esimesse valikusse sa siiski saada ei pruugi. Õpilased teevad omavahel neli päeva rühmatööd: esimesed paar päeva tehakse sisulist tööd, kus arutatakse, millist teemat käsitleda ning kuidas seda kõige paremini paberile kirja panna. Teemad on laias laastus ette antud, kuid teema vormistamiseks on siiski antud suhteliselt vabad käed.  

Argumenteerimist komisjonitöös võrdles ta algklasside korraga: tõstad lipiku ning saad sõna. Nii välditakse korra kadumist. Riigikogus kehtib enam-vähem samasugune kord, kui tunduvalt ametlikumalt ning formaalsemalt, kuna tegemist on siiski uhke kohaga. MEP-ilt kaasa võtab Aksel oskuse teha tiimitööd.

Arvasin, et oskasin seda teha juba enne MEPi, kuid oi kuidas ma eksisin! MEP annab väga palju juurde, nii tööjaotuse õppimise poolest, suhtlusoskuste poolest kui ka inimestega üldiste läbisaamiste arendamise oskuste poolest.

Aksel Hartikainen
KÄTRIIN MÄGI

Kätriin osales eelmisel aastal Mudel-Euroopa Parlamendis esmakordselt ja on väga tänulik hea kogemuse eest. MEP-il osaledes püüdis ta silma jääda ja anda endast parim, käies igal pool inimestega kaasas ning püüdes koguda võimalikult palju teadmisi. 

Kätriin valis Regionaalkomisjoni, kuhu ta ka lõpuks sai. Komisjon arutas, kuidas tasakaalustada maal ja linnas elavate inimeste võimalusi. Koostöös teiste õpilastega jäi talle mulje, et kõik olid targad ja osavad. Üksteisega tutvumiseks ja jutu alustamiseks mängiti erinevaid mänge. Koostöö õpilaste vahel sujus hästi, enamik inimesi olid aktiivsed rääkijad ja arutajad. 

Alguses muretses Kätriin, et tal pole teema kohta piisavalt baasteadmisi. Pärast esimest päeva aga leidis ta oma rütmi ja mõistis oma grupi teema mõtet väga hästi. Ta mõtles läbi oma seisukohad – millega nõustub, millega mitte ja mida muuta. See talle julgust oma arvamust avaldada ja osavõtlikum olla.

Debattides võeti asju enamasti huumoriga. Kui arvamused läksid tuliseks, ei võetud seda südamesse, vaid räägiti hiljem rahulikult asjad selgeks. 

Kätriin Mägi
MIIA SAAR

Miia osales eelmisel aastal MEP-il esmakordselt ja sai pakkumise osaleda ka rahvusvahelisel Mudel-Euroopa Parlamendil, kuid pidi kahjuks sellest loobuma.

Miia kuulus II sotsiaalkomisjoni, kus arutati puuetega inimeste ligipääsu vajalikele teenustele ja nende kaasamist ühiskonna tegevustesse. Vestlused olid huvitavad ja näitasid selgelt, et kohal olid aktiivsed ja tegusad õpilased, kes osalesid sisukates aruteludes ning lõbusates tegevustes, nagu komisjoni tutvustava näidendi ettevalmistamine ja kõnede esitajate valimine. Samuti leidis Miia, et erinevate komisjonide vahel oli tunda sõbralikku konkurentsi.

Oma kogemusest võtab Miia kaasa teadliku soovituse rohkem mugavusstsoonist välja astuda, sest see avab uusi tutvusi ja kogemusi. Näiteks tõi ta välja, kuidas ta pidas Riigikogus kõne – kuigi ta ei tahaks seda teist korda teha, saab ta nüüd öelda, et on seda kunagi kogenud. Lisaks mõistab ta nüüd paremini kogu resolutsioonide koostamise ja hääletamise protsessi.

JANAR SEPP

Janar osales Mudel-Euroopa Parlamendis eelmisel aastal esimest korda. Enne seda ei osanud ta täpselt ette kujutada, millise sündmusega on tegu. Ühel päeval vahetunnis pidas ta kinni hea sõber, kes küsis, kas ta sooviks osaleda. „Otsustasingi siis proovida – ja nii ma enda jaoks Mudel-Euroopa Parlamendi avastasingi,“ meenutab Janar.

Janar osales julgeolekukomisjonis, mis oli ka tema esimene eelistus. Koostöö oli mitmetahuline ja produktiivne. Eriti lõbusaks muutus töö, kui tuli koostada sketch, mida hiljem teistele esitati.  

Julgeolekukomisjonis arutati Euroopa julgeolekuga seotud teemasid. Alguses toimus ajurünnak, kus pandi kirja kõik ideed, mis Euroopa julgeolekuga seoses pähe tulid. Seejärel hääletati, et välja selgitada parimad mõtted, millest hakati resolutsiooni koostama. Janari arvates toimis selline arutelu hästi, pakkudes ka vähema väitlustootmise kogemusega osalejatele võimaluse kaasa rääkida. 

Mudel-Euroopa Parlamendis osalemine innustas Janarit osalema rohkem noorte poliitikasündmustel. Lisaks MEP-ile on ta osalenud Saaremaa Vallavolikogu simulatsioonis ja Noorte Riigikogus.

Need kogemused on ainult suurendanud minu huvi poliitika, Euroopa Liidu ja argumenteerimise vastu.

Janar Sepp
kätrin tamira kanemägi

Kätrin Tamira on osalenud MEP-il mitmel korral. Esimesel korral (2023) oli kogemus tema jaoks eriti põnev, kuna üritus oli uus ja kõik võõras, mistõttu oli ka ootusärevus suurem. Samuti tundus tolle aasta seltskond talle lõbusam.

Eelmisel aastal (2024) nautis Tamira üritust veelgi enam, kuna oli juba formaadiga tuttav. See andis talle enesekindlust ning võimaldas end vabamalt tunda. Lisaks olid osalejate hulgas tuttavad näod, mis muutis kogu kogemuse veelgi meeldivamaks ja mugavamaks.

2023. aastal kuulus ta naisteõiguste komisjoni ning sellel korral sotsiaalkomisjoni. Tamira hinnangul oli töö asjalik ja sisukas – mõlemal korral võeti tema komisjoni resolutsioonid kiiresti vastu. 

Lobitöö oli seejuures hea võimalus nii uute tutvuste loomiseks kui ka koostöö tegemiseks väljaspool oma komisjoni.

Kätrin Tamira Kanemägi

Kogemusest võtab Tamira kaasa teadmise, et MEP on suurepärane viis arendada argumenteerimisoskust ja laiendada silmaringi – nii komisjonide teemadel kui ka poliitiliste protsesside kohta. See annab julgust ja enesekindlust oma arvamust avaldada ka tulevikus.

morten kosk

Morten osales Mudel-Euroopa Parlamendis (MEP) kahel järjestikusel aastal. 2023. aastal, olles väheste kogemustega ja suure huvi tõttu, valis ta pigem tagasihoidliku vaatleja rolli, vaadates, kuidas kogenumad osalejad oma mõtteid väljendavad ja ennast arendavad. Selle aasta MEPi käsitles ta haridusliku ja teoreetilise kogemusena. 

2024.–2025. aasta MEPil võttis Morten juba aktiivsema rolli ning proovis rakendada eelmistelt üritustelt õpitut. Tema eesmärk oli ennast edasi arendada ja kasutada oma tähelepanekutest saadud teadmisi. 

Morteni esimeseks eelistuseks oli keskkonnakomisjon, kuna ta eelistab valida komisjoni, mille teemad on talle kõige võõramad või milles tunneb end vähem teadlikuna. Nii saab ta paremini mõista keerukaid poliitilisi narratiive ja laiendada oma teadmisi.

Keskkonnakomisjon arutas näiteks tuumaenergia küsimust Euroopa Liidus. Komisjon võttis toetava seisukoha tuumajaamadele ja keskendus nende integreerimisele Liidu energeetikasse. Komisjonitöö kulges argumenteeritult, kuna eelnev kõnelemisrituaal motiveeris osalejaid panustama kaalukamalt. 

Morten tõdeb, et MEPilt on tohutult õppida nii temal kui ka teistel osalejatel. Euroopa Liit on keerukas institutsioon, mille poliitika võib tavakodanikule sageli tunduda segane ja kauge – näiteks isegi sellised detailid nagu pudelikorkide kinnitamise regulatsioonid.

MEP pakub osalejatele mitmekesist ülevaadet ELi poliitikast, kuid Mortenile on eriti oluline, et osalemine ja teadmiste omandamine toimuvad mitmel moel: passiivsena õpid midagi ja aktiivsena õpid samuti. Suured ja tähtsad üritused muutuvad hoomatavamaks, kui neile läheneda oma isikupärase vaatenurga kaudu.

lisandra olop

Lisandra hakkas väitlusega süvitsi tegelema ja osales MEP-il esimest korda käesoleval aastal. Ta kuulus kodanikuvabaduste komisjoni, mis oli tema kõige eelistatuim valik. Koostöö teiste õpilastega oli väga hea, isegi nii hea, et komisjoni tööd ja probleeme arutati ka söögilaua ääres ja pauside ajal. Kõik osalejad olid avatud suhtlejad ja jäid viisakaks. 

Lisandra lahkus MEP-ilt avarama silmaringiga. Ta õppis palju uut mitte ainult oma komisjoni, vaid ka teiste komisjonide teemade kohta. Kuna arutluse all olnud küsimused puudutasid kogu Euroopat, andis MEP talle tohutult uusi teadmisi. Lisaks jäävad talle alati meelde sõbrad ja tuttavad, keda ta seal kohtas, muutes kogu kogemuse veelgi väärtuslikumaks.

.

.

Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs

Categories
Noored

Kui palju teavad poisid piffide maailmast?

Kutid ja pifid elavad üldjuhul täiesti eri maailmades ja kumbki naljalt teise territooriumile ei kipu. Eriti on seda tüdimust näha poiste näost, kui tüdruksõbra TikToki ForYouPage’il järjekordne “Get ready with me” videokene ette hüppab. Seetõttu hakkas mind väga huvitama, kui palju poisid tšikkide ilutoodete ja menstruaaltsükliga kursis on. Nii et ühel ilusal reedesel päeval panin viis SG meessoost õpilast jubedalt traumeerivasse olukorda ning küsitlesin neid sellel teemal.
NB! Tüdrukud, kui teil enne seda artiklit oli paha tuju, siis garanteerin, et peale selle lugemist on teil kui imeväel naeratus näol ! ;))

.

Mis asi on beautyblender?

BORIS: See on see, mida inimesed kasutavad, kellel blender katki on. Okei, okei, eino, ma eeldan, et see, millega blend’id enda meiki, ei ole vä? Prolly on.
HONDAR: Aaaa, ei ma tean küll, oota. Meigivahend. Äkki see on see, millega sa seda krohvi laiali hajutad? Jah on midagi siukest.
GREGOR: Ma ütleks, et see on blenderi subprogramm ( 3D programmeerimisprogramm ). Aa, see on tüdrukutega seotud vä? Siis ma ei tea… Äkki see on mingi kosmeetikavabrikus olev suur blender, kus blend’itakse asju ja lõpuks tuleb selline suurem asi välja.

ÕIGE VASTUS: Meigisvamm, mida kasutatakse enamjaolt jumestuskreemi ühtlustamiseks.

.

Mis on concealer?

BORIS: Oooo, mida tähendab sõna conceal? Okei, äkki see on meigile kaitsev kiht.
HONDAR: Ma olen seda kuulnud. Kas see on mingi pruuni värvi kreemikujuline asi ja teeb nahatooni ühtlasemaks?
GREGOR: Äkki kui sul on mingi punn näol ja topid seda peale, siis see läheb peitu.

ÕIGE VASTUS: Peitekreem, mida kasutatakse väiksemate probleemide katmiseks.

.

Mis on primer?

BORIS: Mis asi? Primer… See kõlab nagu mingi power up meigile. Teeb meigi tugevamaks äkki? Jeesus.
GREGOR: Elfi primer, Elfi primer, Elfi primer… Ma ei mäleta, mis nad sellega tegid. Oli midagi silmadele? Või oli huultele? Elfi primer… Äkki midagi ripsmetele vä? Ma teadsin seda kunagi noh.
TANEL: Veel tumedam kui concealer. Sa vist paned seda nina juurde, teed varje cheekbone’idele. Jep, see on õige.

ÕIGE VASTUS: Meigialuskreem.

.

Mis asi on bronzer?

HANS: Mis asi? Bronzer… Ah? Bronzer nagu pronks vä?
HONDAR: See on see mingi pruuni värvi värk. Sama, mis concealer.
GREGOR: No see on pronksi värvi ju? Määrid näkku seda, tervele näole, nina peale.
TANEL: Suht sarnane primer’ile, ka pruuni värvi. See, mis sa silma juurde paned.

ÕIGE VASTUS: Kreem või puuder, mille eesmärgiks on näole jätta päikest saanud mulje.

.

Kuhu saab panna lainerit?

BORIS: Silmadele vä? Sa tahtsid kaval olla ja võtsid liner’ilt eye eest ära jah?
GREGOR: Lip liner, see on asi vä? Eyeliner on asi. Saad pikendada oma silmavärki. Aa lip liner on ka, saad suurendada oma huuli.
TANEL: Seda saab panna siia ripsme, nagu kulmu, ei, nagu ripsme juurde. Tõmbad silma keskelt kokku. Või siis kui Sa tahad mingit halloween’i jama teha, siis saab põse peale panna.

ÕIGE VASTUS: Silmadele ja huultele.

.

Kui Sa oleksid üks naiste ilutoode, siis mis Sa oleksid?

HANS: Ma oleks see blush vaata, mis paned põskedele.
BORIS: Mm, ilutoode … Kas meigieemaldaja on ilutoode? On vä? Issand, kas see ei ole vä? See intervjuu on täielik humiliation ritual. Sa pole mult allkirja küsind.
GREGOR: Ma oleksin, ee, ma ei tea, mis see on, aga mingi vundamendilaadne asi. See on tähtis ja universaalne osa meigist ja minu teadmised on ka universaalsed. Lihtsalt mitte siin alal…
TANEL: Punane huulepulk. Huuled on kenad no.

.

Kui kaua võib olla meigitoode avatud peale selle avamist enne, kui see aegub?

BORIS: Mis mõttes avatud? Sa teed ta lahti ja selles mõttes paned korgi peale onju? Või Sa mõtled, et kui jätad ta lahtiselt kuhugi?
GREGOR: No elfi primer, kaua see kestab siin … Mingi neli kuud?
TANEL: Ee, mm, mingi kolm aastat. Kui töötab, siis töötab.

ÕIGE VASTUS: Standardaeg on kas kuus või kaksteist kuud.

.

Mis asi on menstrual cup?

HONDAR: Oh, seda ma tean ! See käib päevade ajaks sinna alla ja siis aitab suunata seda juga. See on see silikoonist asi, millel on nire otsas, mis suunab.
GREGOR: Äkki see on mingi tops, kus Sa hoiad oma meigi tööriistu. Siis on seos sõnaga instrument, nagu need pintslid ja asjad.
TANEL: Ma tean küll. See on siuke plastikust asi ja see läheb … no ma ei tea, millisesse auku see läheb, aga kogub verd. Pidi päris hea olema. Ma olen Youtube’i videot näinud.

ÕIGE VASTUS: korduvkasutatav menstruaalanum, mis asendab sidemeid ja tampoone. See on meditsiinilisest silikoonist valmistatud ja tassikujuline.

.

Kuidas paigaldatakse hügieenisidet?

HANS: See on mingi naisteteema jälle?
BORIS: Rahulikult ja ettevaatlikult. Oota, mis on hügieeniside? Kas see on otseselt seotud hügieeniga? See on naha peale? Hammaste taha vä?
HONDAR: See on mingi asi või? Pampers nagu? See on nagu plaaster aga näeb välja pampers ja kleebid naha külge.
GREGOR: Ma vaatasin, et kaitseväkke peab ka mingid sidemed kaasa võtma.
TANEL: Mis hügieenisidet? Aa, tampooni? See käib samamoodi nagu see menstrual cup. Oota, mis see oli, hügieeniplaaster vä? Läheb sisse noh, tundub siuke asi.

ÕIGE VASTUS: Hügieeniside kleebitakse aluspesu peale.

.

Kui kaua kestab üks tsükkel?

HANS: 28 päeva, ei vä? Oleneb: kellel lühem, kellel pikem.
HONDAR: Ooh, ma olen seda kuulnud. Viis kuni üheksa päeva.
TANEL: Kaks kuni kolm nädalat.

ÕIGE VASTUS: ca 28 päeva.

.

Mitu faasi selles on?

HANS: Tahaks neli pakkuda, aga kuskilt tuleb nagu viies ka.
BORIS: Uuuu, ma mäletan, kui Miia tegi oma UPT selle kohta. Ma ei tea, kas kolm või neli.
TANEL: Kolm.
HONDAR & GREGOR: Neli.

ÕIGE VASTUS: Neli faasi.

.

Kaua kestavad päevad?

HANS: Paar päeva.
HONDAR: Kas tsükkel ja päevad pole samad asjad vä?
BORIS: Neli kuni kuus päeva. Ma tean, et see oli hea pakkumine praegu.
TANEL: Kaks nädalat. Oleneb naisest.

ÕIGE VASTUS: Umbes seitse päeva.

.

Kui palju maksab üks tampoonipakk?

HANS: Pidid suht kallid olema, ei vä? Mingi 8€.
BORIS: Ma ei ole jälgind. Oota, mitu tampooni pakis on, c’mon, erinev arv on neid ju. Ma
olen neid legit ostnud ju. Okei, 6.54€.
GREGOR: 3.60€
TANEL: Oleneb millise ostad no. Lidlis on kindlalt odavamad, sealt saab 2.50-ga. Tavapoes on viiekas.

ÕIGE VASTUS: Tõepoolest oleneb paki suurusest ja firmast ning hinnad on väga varieeruvad.
Tavaliselt jääb 6-8€ vahele.

ÕIGE VASTUS: Neli faasi..

.

Vastajate omapoolsed kommentaarid peale intervjuud:

BORIS: Hirm ja ärevus, et kui ma enamus küsimused liiga oksa panin, siis vastassugu hakkab minust madalamalt arvama. Minu staatus ühiskonnas langeb.
HONDAR: Ma arvan, et mul läks üle keskmise hästi.
TANEL: Teistsugune.
GREGOR: *ohkab*, *mõtlik* Ei ole kommentaari.

.

.

Kniks ja kummardus: Hans-Hendrik Magusale ! Boris Jaagup Viinale ! Hondar Dagfinn Väärtnõule ! Tanel Nelisele ! Gregor Matile !

.

.

Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs