Nii kaua, kui koolisüsteem on tänapäevases mastaabis eksisteerinud, on õpilaste seas esile tõusnud indiviidid, kes on headele hinnetele orienteeritud ning selle nimel tohutult infot pähe tuubivad. Nende n-ö liiginimeks on ajapikku saanud „tuupurid“. Soovin kohe ära mainida, et ei mõtle seda sõna põrmugi halvustava alatooniga, sest kipun isegi vahel nende respektiivseid meetodeid kasutama ning austan väga tõsist suhtumist koolitöösse ja lõputunnistuse kvaliteeti. Siiski, kuigi taoline viis teadmisi omandada on argises koolisüsteemis soositud ja efektiivne, ei pruugi see õppija ajule sugugi hästi mõjuda. Ühest punktist edasi ei suuda see enam uusi andmeid salvestada, mis omakorda võib viia noore enneaegsesse energiakriisi.
Endine Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi sõnab ühes oma intervjuus, et tuupimine olevat väga kasulik õppimisviis, sest see arendab aju, kinnistades paralleelselt uusi teadmisi. Kooli ja iganädalaselt toimuvate kontrolltööde kontekstis tähendab see õpilaste jaoks enamasti testieelsel õhtul palavikuliselt info talletamist lühiajalisse mällu, mis olenevalt inimesest suudab fakte säilitada alla 24 tunni ning 5–10 tükki korraga. Pikaajalisse mällu salvestuvad andmed siis, kui nendega tekib korduv kokkupuude, mida kooliajal tihti ette ei tule, või kui tekib emotsionaalne side või seos. Näiteks jäi mulle graveeritult ajju koosinusteoreem pärast seda, kui olin selle ühes matemaatika kontrolltöös lootusetult pekki keeranud.
Õppuritena oleme ilmselt kõik kogenud olukorda, kus õhtul pärast tööd enam ei mäletagi vastuseid küsimustele, millele hommikul veatult vastata osati. Tegemist on klassikalise koolisüsteemi kitsaskohaga, milles ei pöörata tähelepanu mitte teema loogika edasiandmisele ja mõistetavaks tegemisele, vaid kuivade andmete lühiajalisele talletamisele noorte ajudes, mis suures plaanis haritust sugugi ei suurenda.
Seoste leidmise ja ühenduste loomise jaoks varem õpitu ja uute teadmiste vahel läheb loomulikult vaja sügavamat keskendumist teemasse. Ameerika veebiväljaanne today.com avaldas eelmise aasta novembris artikli, kus algklasside õpetaja jagas kümmet igapäevast oskust, mida paljud üheksa-aastased lapsed ei ole omandanud – nimekiri algab kella tundmisest ja oma aadressi teadmisest ning lõpeb šokeeriva teadmatusega oma sünniaastast ja isegi vanemate nimedest. Nimelt on eduajastul elavad vanemad niivõrd mattunud töösse ning kodus omaenda vabasse aega, et ei suhtle võsudega enam sellisel tasandil, et nood teaksid, kuidas neid peale „emme“ või „issi“ veel kutsutakse. Sellise ignorantsuse tõttu puudub lastel igasugune kontakt reaalsuse ja iseenesestmõistetava inimeseks olemise kultuuriga ning nad ei taju ka kõige lihtlabasemate neid ümbritsevate objektide, kaasinimeste ja juhtumuste sisu.
Loomulikult algab iga haridustee koduukselt ja lapsevanemate kohus on anda koolieelikule tarvilik põhiteadmiste pagas, et kõrgemate teadmiste juurde suunduvale lennukile astuda, kuid ka parimate eeldustega koolilapsed võivad kohkuda süsteemi ees, kus eesmärk on jõuda kiiresti ja mõtlemata metsatukka, mitte põhjalikult maad uurides horisondini. Kui siht oleks kasvatada isemõtlevaid ja tõeliselt haritud noori, kes mitte kõigest kõike ei tea, vaid kõigest midagi mõistavad, ei oleks õpetamise süsteem üles ehitatud põhjale, mis soosib aju kurnamist põhjapanevate järelduste meelde jätmisega. Tuupurlus ei pruugi tappa inimesi, kuid tapab ajusid, mis soovivad kõigest väest tegeleda innovatsiooniga, mitte jalgratta meisterdamisega.
Kui sa hommikul kooli uksest sisse astud, siis tegelikult ei oota sind seal mingi tarkuse tagaajamine. See on päris hull, kui sa korraks klapid peast võtad ja vaatad, mis su ümber toimub. See rumalus, mis koridorides ringi loivab, ei ole lihtsalt rumal käitumine, vaid ka väsimus. Vaimne tühjus, mis teeb inimesed tuimaks ja paneb neid käituma nii, nagu miski enam ei loeks – ei sõnad, ei piirid ega teised inimesed.
Kõik me mängime koolis mingeid rolle, et kuidagi see päev õhtusse saada. Palju on neid tüüpe, kes teevad vahetunnis suurt lärmi, ropendavad iga teise sõna vahele ja mängivad lolli. Väljast paistab, nagu neil oleks suva, nagu miski neid ei puudutaks. Aga kui sa päriselt vaatad, siis see ei ole vabadus – inimene üritab tähelepanu oma tunnetest eemale suunata. Kui ma räägin räigelt ja naeran liiga valjult, siis keegi ei tule küsima, miks ma tegelikult nii olen või miks mul silmad tühjad on, nagu kogu elurõõm oleks hingest välja läinud.
See sama väsimus ja tühjus rikub ka selle, kuidas me räägime. Sõnad muutuvad järjest räpasemaks ja mitte sellepärast, et noored oleksid halvad, vaid sellepärast, et viisakus ja enesekontroll nõuavad jõudu. Ja seda jõudu lihtsalt ei ole. Roppused tulevad suust välja automaatselt, ilma mõtte ja vastutuseta. Keegi ei mõtle enam, mida ta ütleb või kellele. Oluline on ainult see, et midagi üldse tunneks, isegi kui see on ainult jäme nali või solvav märkus.
Inimesed on nagu üleskeeratud vedrud. Piisab ühest valest sõnast, liiga valjust hingamisest või suvalisest müksust koridoris ja kõik plahvatab. Keegi karjub, keegi virutab ukse kinni, keegi vajub lihtsalt nuttes kokku. See filter, mis peaks hoidma piire ja austust, on lihtsalt ära kulunud. Ja siis tuleb see täielik „suva“ tunne. Mitte laiskus, vaid täielik eemaldumine. Sa istud tunnis, vaatad tahvlit ega saa mitte midagi aru. Su aju on seinast välja tõmmatud ja koos sellega ka vastutus, viisakus ja huvi.
Kõige kurvem on see, mis juhtub meie omavaheliste suhetega. Me oleme koos, aga samal ajal täiesti üksi. Keegi ei küsi enam päriselt, kuidas sul läheb, sest äkki tuleb liiga aus vastus. Räägitakse hinnetest, kirutakse õpetajaid, visatakse labaseid nalju, sest need ei nõua sügavust. Empaatia ja hoolivus kaovad, sest kellelgi pole energiat normaalseks olemiseks – ei sõnades, ei mõtetes ega tegudes.
Inimese keha ei valeta kunagi. Vaata, kuidas inimesed pärast lõunat ringi loivavad. Jalad lohisevad, seljad on küürus, pilk maas. Me hoiame end kramplikult koos, nagu püüaksime iseennast väiksemaks teha. Küünte närimine, jala väristamine ja närviline itsitamine näitavad ärevust, mis ei mahu enam sisse ära.
Hullus tuleneb ka sellest, et keegi ei imesta enam. Räpasus, labasus ja ebaviisakus ei šokeeri kedagi, sest see ongi uus normaalsus. Kui keegi käitub rahulikult, räägib viisakalt või hoiab korda, vaadatakse teda pigem imelikult, nagu ta ei sobiks siia keskkonda. Nagu inimlikkus oleks midagi vanamoodsat. Midagi, mille jaoks koolis lihtsalt ei ole aega.
Ükski inimene ei õpeta enam, kuidas koos olla, kuidas jagada ruumi, kuidas arvestada, kuidas olla inimene ka siis, kui oled väsinud ja närviline. Kõik eeldavad, et see oskus tekib iseenesest, aga ei teki. Selle asemel tekib karjumine, sõim, tõukamine ja pidev tunne, et igaüks on ainult enda eest väljas. Ja mida kauem see kestab, seda normaalsemaks see tundub.
Võib-olla ongi see kõige hirmutavam osa kogu selle juures. Mitte see, et koolis on raske või et inimesed on väsinud, vaid see, et me õpime elama nii, nagu see oleks okei. Nagu oleks normaalne olla räpane sõnades, tegudes ja mõtlemises. Nagu oleks normaalne mitte hoolida. Aga kui kool on koht, kus peaks õppima, kuidas inimeseks kasvada, siis praegu õpitakse seal pigem seda, kuidas lihtsalt tuimalt läbi vedada – üks päev, üks tund, üks minut korraga.
See ongi kooli päriselu – üks suur hulk väsinud, piire kaotanud ja segaduses noori, kes üritavad kuidagi järgmise vahetunni ja järgmise päeva üle elada.
Möödunud nädalal unustasin end koolis veidi kauemaks ja kui klassiruumist lahkusin, olid kõik vastutulijad väga õhinal ja ootusärevil. Pärast umbes neljanda sellise inimese nägemist jõudis mulle kohale, et Spotify Wrapped on välja tulnud ja see on muutunud põhiliseks jututeemaks.
Nähes, kuidas teema ka järgnevatel päevadel õpilastele kõneainet pakkus, sündis idee kokku keevitada UPT-laadne kirjatükk, mis analüüsiks Saaremaa Gümnaasiumi muusikaeelistusi erinevate muusikaplatvormide aastakokkuvõtete põhjal. Kallid Apple’i ja YouTube Music tulihingelised fännid, ma ei unustanud ka teid! Uuringus osales kokku 86 õpilast ja töötajat ning tulemused (trummipõrin!!) on teie ees.
TRIIBUPASTA EESTI VABARIIK
Eelmise aasta lõpus hoo sisse saanud kollektiiv Triibupasta maandus meie edetabelis esikohale, särades lausa 11 õpilase esiviisikus. Oli neid, kellel oli „hugo toom” lausa esimesene, ning Triibupasta loomingust ei jäänud puutumata ka mõne töötaja edetabel.
Teisele kohale tuli maailmakuulus The Weeknd, kes on poppi ja R&B-d viljelev muusik. Kuigi artisti maailmaturneest „After Hours Til Dawn“, mida ka eestlased kogeda said, on möödas juba kaks aastat, pole tema populaarsus sugugi langenud.
Kolmanda ja neljanda koha puhul käis tihe rebimine Lana Del Rey ja Nublu vahel, kellest esimene napi võitu noppis. Lana Del Rey on Ameerika laulja ja laulukirjutaja, kelle muusika tunneb kergesti ära selle melanhoolse glamuursuse ja romantilise kõla järgi. Nublut, aasta popartisti, aasta laulu ja aasta muusikavideo auhindadega pärjatud artisti, vist tutvustama ei peagi.
Artistide edetabeli lõpetame Eesti lainel, sest viienda koha haaras endale kodumaine bänd Smilers, kelle saatel me kõik mõnikord luusereid armastame ja katuseid mööda käime.
REVÜÜ EFEKT
Liikudes artistide juurest viie kõige kuulatuma laulu juurde potsatab esikohale Tommy Cashi „Euroz Dollaz Yeniz”. Seda võib seostada Toomas Sularaha menukusega Eurovisiooni lavalaudadel, kuid peamine süüdlane on siin arvatavasti „Desideerium”, mille raames lavastati ja publikuni toodi just selle lauluga külmavärinaid tekitanud tants. Edetabelist võis lisaks Tommy loole leida ka muid 3. revüü playlisti kuuluvaid palasid, nagu Arg Pardi „Nagu filmis” ja Smilersi „Keelatud viljade turg”.
Hõbemedal kuulub Goo Goo Dollsi, Ameerika alternatiivroki bändi, loole „Iris”. Laul on eriliselt tuntud oma 2004. aasta live-esituse poolest New Yorgis, kus paduvihm ja kaasaelav rahvamass tekitavad tõelise „When everything feels like the movies” tunde (müüksin kogu oma maise vara, et seda kogeda).
Kolmandal kohal särab Naeratajate „Armastan ma luuserit”. Laulu populaarsusest hoolimata on seda pala Smilersi kontserdil kuulda üliharv juhus (olen korduvalt proovinud), seega võid end pidada teistest paremaks, kui sul on see au olnud.
Järgmisena leiame tabelist tuttava „hugo toomi”. Ilmselt juba kartsitegi, kuhu Triibupasta jääb. Lõbus fakt: ühe kuulaja top viies olid korraga nii „hugo toom”, „hr maakler” kui „Eesti muld ja Eesti süda” — ülim eestlaslikkus!
Edetabelisse jõuab veel ka EiKi ja boipepperoni loodud lugu „Armastatud”. EiKi puhul on tegu noore Eesti luulelist punki, hiphoppi ja indiemuusikat viljeleva artistiga, kes oli lausa viie õpilase top 1 artist, ning boipepperoni on osa menukast Triibupastast.
HINGELT NOORED
Räägime nüüd natuke ka numbritest? Räägime! Käesoleva uuringu põhjal suutis Saaremaa Gümnaasium kokku koguda 1 462 918 kuulatud minutit. See teeb kokku umbes kaks aastat ja üheksa kuud järjest muusikat. Tuletan meelde, et tegu on vaid läbi erinevate platvormide kuulatud lauludega. Tõelise muusikakoguse väljaarvutamiseks tuleks siia lisada ka vanamoelised plaadid ja vinüülid, lemmikartisti kontserdid, raadiost tulev taustamuusika ning isegi su sõpra kummitav viisijupp, mida ta sulle viimase kolme päeva jooksul 58 korda on ümisenud.
Keskmine SG liige kuulab muusikat 34 021 minutit ehk umbes 24 päeva. Selle ajaga jõuaks päris mitmeks tööks õppida, või mis?
Enim kuulatud žanriks osutus pop-räpp, mis võttis võimsust kokku lause 16 statistikas. Veel kogusid populaarsust pop, selle alaliik art pop ning metal.
Spotify kalkuleeris sel aastal välja ka oma kuulajate vanuse, mis ei väljendanud mitte passi numbrit, vaid seda, millise ajastu muusikat nad enim eelistasid. SG keskmine kuulaja on 30-aastane. Kõige noorem kuulaja on 17, kusjuures tegu on töötajaga. Ka 19- ja 20-aastased kuulajad osutusid õpetajateks või teisteks kooliga seotud töötajateks – hingelt noored! Kõige vanem kuulaja oli 76-aastane ning pärit G2-st.
Ülaltoodu on vaid väike läbilõige SG muusikaeelistustest, sest lemmikud varieerusid tegelikult meie kooli vaiksest koridorist kunstiklassini välja. Rõõm on tõdeda, et kuulatakse palju eestikeelset muusikat ning tänapäeva muusikamaastik suudab pakkuda midagi tõesti igaühele.
Margaret Atwood on üks maailma tuntumaid autoreid, kelle teosed kuuluvad düstoopiažanri. Kuigi tema lood on fiktsioon, on neis peegel reaalsetele ajaloolistele sündmustele. „Teenijanna lugu” näitab seda kõige selgemini, tuues esile naiste keha ja vabaduse kontrolli ning feministlikke teemasid. 2017. aastal sarjana ekraanile jõudnud teos sattus tänapäeva poliitiliste sündmustega paralleelselt, äratades fännides küsimuse, kui palju kajastub kirjanduses kujutatu ka tänapäeva maailmas? Ehk saame seekord veidi silmapiiri ajaloo valdkonnas laiendada.
KÕIGEPEALT PISUT RAAMATUST
Raamat, mis avaldati 1981. aastal, on pälvinud mitmekümneid preemiaid nii teosele kui ka Atwoodile endale. „Teenijanna loo” avapauk on see, et äärmusradikaalsed kristlased on Ameerika Ühendriikide valitsuse kukutanud nin kogu riik hakkab kiirelt muutuma. Kongressi liikmed ja poliitilised oponendid tapetakse, igale inimesele määratakse seisus ja vabadusi piiratakse. Mehed hakkavad riiki juhtima, hoiavad oma ametid kui sobilikud alles ning naudivad vabadusi.
Naised aga jagatakse rangelt määratud kihtidesse ning neil keelati kirjutamine ja lugemine – teadlased, poliitikud ja teised saadetakse surmalaagritesse e Kolooniatesse (Unwomen), ebaviljakad naised saavad majapidamistöölisteks ehk Marthadeks. Viljakad naised, kes on patustanud, sunnitakse teenijannadeks (Handmaids), kelle kogu elu roll on riigi kôige-kõigematele laste saamine läbi “tseremoonia”, milles neid vägistatakse. Tädid on naised, kes ei tohi lapsi saada ega abielluda, aga saavad vabalt lugeda ja kirjutada. Naised on komandöride naised, kellel on sümboolne võim, aga kelle vabadused on samuti piiratud. Uue nimega riik Gilead tapab otseses mõttes kõik, kes ei lähe nende piiblivaadetega kokku, nagu homoseksuaalid (tuntud kui soo reetmine), teised usklikud (nt juudid saadeti konteineritega Atlandi ookeani põhja) ja väga paljud teised.
SÜNDMUSEDJA RÜHMITUSED, MIS TEOST MÕJUTASID
PURITAANID
Puritaanid ehk täpsemalt 17. sajandi Uus-Inglismaa usupuhastajad olid raamatu suurimaks inspiratsiooniallikaks. Atwood uuris suure huviga ja põhjalikult neid religioosseid kolooniaid, kus kehtisid nii ranged moraalinormid kui ka soorollid. Nende mõtteviis seisnes selles, et ühiskond oleks jumalakartlik ja kontrollitud ning ka selles, et naine oleks mehele alistuv ja vaikne – sama mõte hoidis Gileadis kõrget rolli.
Lisaks esines ka puritaanide seas nähtus, mille Atwood loos peaaegu üks üksühele üle võttis: naine vastutab sündmuste eest, isegi kui ta on ohver. Lihtsamalt öeldes omistati naistele süü seksuaalsetes ja ihast kantud pattudes, raseduse probleemides või isegi vägistamises. Gileadi „õpetused“ ja teenijannade rituaalid on puritaanide radikaalne rekonstruktsioon.
IRAANI REVOLUTSIOON
Ka Iraani islamirevolutsioon 1979. aastal mängis raamatu kirjutamises suurt rolli, sest see sündmus näitas, kui kiiresti suudetakse vabaühiskond pea peale pöörata. Naised, kes õppisid enne meestega samades koolides, said uued sooliselt eraldatud koolid, kus riietus muutus palju konservatiivsemaks. Samuti tekkis moraalipolitsei, kes hakkas jälgima, et ühiskond ikka riigi huvisid täidaks. Gileadis karistati patustajaid avalikult, et teistele sõnum selgelt edasi anda, nt oli seal kurikuulus sein, kus rippusid ülespootud laibad Sama toimus ka Iraanis.
RUMEENIA CEAUȘESCU VÕIMU ALL
Üks kõhe eeskuju, kus riik sekkus otseselt naiste kehadesse ja seksuaalsusesse. 1996. aastal kehtestati määrus 770, mis muutis abordi, rasestumisvastased vahendid ja kõik muu sellisekeelatuks. Selle põhjuseks oli riigi rahvaarvu kiire kasvu soodustamine. Kõik naised pidid sunniviisiliselt käima regulaarsetes raseduskontrollides, sest lastetus ja raseduse katkestamine olid väga karmilt karistatavad ja sisuliselt kõik naised muutusid riigi omanditeks. Sünnituseelsed uuringud olid pigem politsei kui meditsiini pädevuses.
NÕUKOGUDE LIIT
Nõukogude Liidu repressiivaparaat — NKVD ja hiljem KGB — mõjutas samuti Gileadi „silmi“. Nagu Nõukogude salapolitsei, olid ka Gileadi „silmad” kõikjal kohal. Nad jälgisid rahvast, kogusid tavainimeste kaudu andmeid ning lõid õhkkonna, kus igaüks võis olla pealekaebaja. Inimesi võidi ilma selgituseta arreteerida, nad kadusid ülekuulamistele ja laagritesse ning hirm hoidis ühiskonda kuulekuses. Selline nähtamatu, kõikjale ulatuv jälgimissüsteem, mis sunnib inimesi vaikima ja alati ettevaatlikult käituma, on selgelt näha ka Gileadis, kus iga sõna võib olla ohtlik ja igal nurgal võib varitseda riigi silm. Polnud võimalik teada, kas räägid sõbra või spiooniga.
NATSI-SAKSAMAA ja LEBENSBORNI PROGRAMM
Natsid kasutasid ulatuslikku propagandat, ranget ühiskonnakontrolli, põhiõiguste äravõtmist ja riiklikku terrorit, et kujundada ideoloogiale vastav „õige“ rahvas. Naistele kirjutati ette selged rollid: „Kinder, Küche, Kirche“ ehk lapsed, köök ja kirik. Individuaalne vabadus allutati riigi vajadustele ning kõrvalekalded karistati halastamatult. Üks suurimaid erinevusi teiste riikidega oli riigi soovitus, et naised katkestaksid mitte puhtavereliste ehk puuetega lastega rasedused.
Lebensborn oli Natsi-Saksamaa programm, mille eesmärk oli „aretada“ võimalikult palju natside ideoloogia jaoks sobivat „puhtaverelist“ järglaskonda. Programmi raames korraldati „rassiliselt sobivate“ naiste ja SS-meeste omavahelist sigimist, loodi salajasi sünnitusmaju ja toodi Saksamaale okupeeritud maadelt pärit lapsi, et neid „õigeks rahva liikmeteks“ kasvatada. Riik ulatus otseses mõttes naiste kehasse ning laste tootmine muutus poliitiliseks projektiks.
RAAHELI JA BILLA LUGU
Piibli lugu, mis on kogu Gileadi süsteemi aluseks. See räägib patriarh Jaakobist ning tema naisest Raahelist. Kui Raahel ei olnud võimeline lapsi saama, andis ta Jaakobile oma teenijatüdruku Billa, et teenija sünnitaks Raahelile lapse – lapse kasvatajaks ja emaks saaks seaduslikult perenaine, mitte teenijannast sünnitaja. See oli toonane tava: viljatu naine võis anda oma orjatar mehele, et „pere jätkuks“. Atwood kasutas seda mõtet Gileadi ühiskonnas, kus viljakad ja patustanud naised naised sunnitakse orjatarideks ning nende lapsed kuuluvad komandörile ja tema abikaasale.
KONSERVATIISETE JA FUNDAMENTALISTLIKE USKLIKE TÕUS
1970.–1980. aastatel kasvas USA-s nn kristlike parempoolsete rühmituste poliitiline mõju. Nad soovisid karmistada moraalinorme, reguleerida seksuaalkäitumist ja „tagasi tuua traditsioonilised pererollid“. Atwood vaatas neid liikumisi murega, nähes neis kalduvust otsida religiooni abil poliitilist võimu. Seda ideed ta Gileadis kasutabki: fundamentalistlik ühiskond, kus piibli lauseid kasutatakse valikuliselt, et totalitaarset korda õigustada.
SARNASED SÜNDMUSEDTÄNAPÄEVAL
2021. a USA Kapitooliumi rünnak
6. jaanuar 2021 näitas maailmale, kui habras võib demokraatia olla ka riigis, mida peetakse stabiilsuse sümboliks. Kui rahvahulk tungis Kapitooliumisse, üritades valimistulemuste kinnitamist takistada, nägi Atwoodi loominguga paralleele peaaegu iga kommentaator: stseen tundus nagu hetk, mil demokraatlik kord võib murduda ja võim nihkuda äärmuslaste kätte. Kuigi USA ei langenud autoritaarsesse süsteemi, paljastas rünnak, kui kiiresti võivad valed, ideoloogiline fanatism ja kultuuriline polariseerumine hakata õõnestama just neid institutsioone, mis peaksid vabadusi ja õigusi kaitsma. Atwood on ise öelnud, et üks Gileadi loomise mõtteid oligi arusaam, et keegi pole autokraatiale immuunne – isegi mitte tugevad demokraatiad.
ROE V. WADE TÜHISTAMINE e DOBBS V. JACKSON
Aastal 2022 tühistas USA ülemkohus Roe v. Wade’i juhtumi kohtuotsuse, mis oli aastaid igale Ameerika naisele taganud abordivõimaluse, ja laiendas selle otsuse iga osariigi valitsusele. Demokraatlikud ehk nn sinised osariigid jätsid selle õiguse alles, aga vabariiklikud osariigid tühistasid seaduse ja abort muutus ebaseaduslikuks. Paljudes punastes osariikides muutus olukord ka nii kehvaks, et isegi kui rasedus mõjutas ema tervist, ei tohtinud seda seaduslikult katkestada. See sündmus muutus kõige suuremaks paralleeliks Atwoodi raamatuga, sest üks demokraatlikumaid riike maailmas võttis tol päeval väga paljudelt naistelt nende seinse põhiõiguse.
TEXAS SB8
Texas SB8 seadus, mis keelas enamiku aborte alates umbes kuuendast rasedusnädalast ja lubas eraisik teisi inimesi abordi kahtlustamise eest kohtusse kaevata, on eriti Gileadile sarnane. See lõi sisuliselt koputajate süsteemi, kus tavalisi inimesi julgustati kaebama arstidee, pereliikmete või isegi taksojuhtide peale, kes aitasid naisel haiglasse jõuda. Selline inimeste üles ässitamine omaenda naabrite vastu on ohtlikult lähedane Gileadi „silmade” mõttele: igaüks võib kaevata, igaüks võib olla jälgija ja naise mõtteline süü muutub kõigi asjaks.
ADRIANA SMITH
Üks jube ja iiveldamaajav sündmus, kus naisel nimega Adriana Smith tekkisid probleemid raseduse jätkamisega ning kuna ta elas nii-öelda. punases osariigis, ei saanud ta ka aborti teha. Mõne päeva pärast toodi ta haiglasse, kus ta langes ajusurma ehk tema keha enam ei töötanud, aga see ühendati masinatega, mis hoidsid tema keha nii palju elus, et laps jõuaks kasvada. Nädalaid vaatas pere, kuidas nende tütart hoitakse surnuna haiglas lihtsalt sünnitusmasinana. Täpselt samasugune sündmus juhtus Atwoodi loos naisega nimega OfMatthew, keda samuti hoiti haiglas masinate all, surnult, lihtsalt sellepärast, et ta oli rase.
TALIBANI VÕIM AFGANISTANIS
Talibani tagasituleku järel muutus Afganistan tänapäeva maailma üheks kõige Gileadi-sarnasemaks riigiks. Tüdrukutel keelati koolis käimine pärast 6. klassi, naised eemaldati enamikust töökohtadest, neile keelati avalikud pargid, jõusaalid ja isegi osa meditsiiniõppest. Riietusnorme ja liikumist kontrollivad moraalipolitsei rühmad ning naised muutusid sisuliselt koduseinte vahele sunnitud alamrühmaks. Lihtsamalt õeldes muutus naine lihtsalt mehe orjaks. Rahvusvahelised organisatsioonid on nimetanud olukorda „süsteemseks sooliseks apartheidiks“. Atwood on ise öelnud, et kui keegi küsib, kas Gilead võiks päriselt eksisteerida, siis Afganistan on sellele väga valus tõestus.
Kõik need negatiivsed, jõledad ja kohutavad sündmused näitavad meile ühte – ükski riik ei ole kunagi radikaalsusevastu immuunnejaei ole ühtki garantiid, et sellest ei võiks ühel hetkel saadaGileadi tüüpi riik. Seda näitab meile ainult tulevik.
Kui oled mõelnud, et peaksid oma tähemärki enne hommikukohvi kontrollima, et teada saada, kas üldse tasub täna toast välja astuda, siis ära muretse – sa ei ole üksi!
Astroloogiaguru Instagramis võib öelda, et sul on „kosmiline konflikt“, teine aga, et sa peaksid kohe pitsi kangemat võtma, muidu sa armastust ei leia. Samas on alati ka neid, kes ütleb, et tähed ei valeta… välja arvatud siis, kui nad valetavad.
Ausalt öeldes on astroloogia nii lai teema, et selle mõistmiseks ei piisa ühest loetud horoskoobist. Seal on tähemärkide süsteemid, planeetide liikumised, majade tõlgendused ja veel hulk termineid, mis võivad alguses kõlada sama arusaamatult kui hiina keel eestlasele.
Tuletame ka soojalt meelde, et astroloogia ≠ astronoomia!
SODIAAGIMÄRGID
Sodiaagimärgid jagavad taeva kokkuleppeliselt 12 osaks ja iga märk kirjeldab teatud iseloomu- ja käitumismustreid. See sama näitab inimese põhiolemust ja seda, kuidas ta maailma tajub.
PÄIKESEMÄRGID
Päikesemärk määratakse inimese sünnikuupäeva järgi. Näiteks kui inimene sünnib 1. jaanuaril siis ta on kaljukits, aga kui ta sünniks hoopis märtsi alguses, oleks ta kalad. Päikesemärk on kogu sinu identiteedi alus.
Päikesemärk
Põhiomadused
Jäär (21.03–19.04)
Julge, energiline, impulsiivne
Sõnn (20.04–20.05)
Püsiv, usaldusväärne, kangekaelne
Kaksikud (21.05–20.06)
Uudishimulik, suhtlev, muutlik
Vähk (21.06–22.07)
Tundlik, hooliv, kaitsev
Lõvi (23.07–22.08)
Uhke, karismaatiline, dramaatiline
Neitsi (23.08–22.09)
Analüütiline, täpne, kriitiline
Kaalud (23.09–22.10)
Diplomaatiline, võluv, kõhklev
Skorpion (23.10–21.11)
Intensiivne, kirglik, saladuslik
Ambur (22.11–21.12)
Optimistlik, seiklushimuline, otsekohene
Kaljukits (22.12–19.01)
Ambitsioonikas, distsiplineeritud, tõsine
Veevalaja (20.01–18.02)
Iseseisev, originaalne, mässumeelne
Kalad (19.02–20.03)
Unistav, empaatiline, intuitiivne
ELEMENDID
Astroloogias jagunevad sodiaagimärgid nelja elementi (tuli, maa, õhk ja vesi), millest igaüks kirjeldab kindlat energiatüüpi ja hoiakut.
TULEMÄRGID
Jäär, Lõvi ja Ambur on loomult aktiivsed, otsustavad ja innustavad. Nende energia on loov, kiire ja tuline, sageli suunatud tegutsemisele ja uute alguste loomisele.
MAAMÄRGID
Sõnn, Neitsi ja Kaljukits on seevastu praktilised, stabiilsed ja realistlikud. Nende tugevus peitub kindluses, distsipliinis ja tasakaalus. Nad loovad vundamendi ja hoiavad asjad toimimas.
ÕHUMÄRGID
Kaksikud, Kaalud ja Veevalajad on intellektuaalsed ja suhtlemisele suunatud. Nad on sotsiaalsed, ideederohked ja sageli väga head mõtlejad. Energia liigub kiiresti ning keskendub teadmiste, suhtluse ja ühenduste loomisele.
VEEMÄRGID
Vähk, Skorpion ja Kalad on kõige emotsionaalsemad ja intuitiivsemad. Nad on tundlikud, kaastundlikud ja sügavalt kaasahaaravad, tunnetades maailma pigem südame kui mõistusega. Nende energia on voolav, sügav ja sageli tugevalt sisemine.
KVALITEEDID
Sodiaagimärgid jagunevad ka kvaliteetideks, mis kirjeldavad, kuidas märgid oma energiat väljendavad.
Kardinaalsed märgid
Jäär, Vähk, Kaalud ja Kaljukits on loomulikud algatajad. Nende energia on tegutsev ja liikumapanev: nad käivitavad protsesse, avavad uusi teid ja viivad asju käima. Nad on need, kes teevad esimese sammu.
Fikseeritud märgid
Sõnn, Lõvi, Skorpion ja Veevalaja on püsivad ja sihikindlad. Tugevusteks on stabiilsus ja järjepidevus. Nad hoiavad, säilitavad ja viivad asjad lõpuni, olles sageli kõige vastupidavamad ja keskendunumad sodiaagis.
Muutlikud märgid
Kaksikud, Neitsi, Ambur ja Kalad on kohanemisvõimelised ja paindlikud. Nad on mitmekülgsed, liiguvad kergesti ühest energiast teise ja on loomult õpihimulised. Muutlikud märgid toovad paindlikkust, voolavust ja võimet muuta suunda, kui olukord seda nõuab.
Tõusumärk (ascendant/rising sign) leitakse sünni kellaaja järgi ehk see vajab täpsust (iga 2h järel muutub). Tõusumärk näitab, kuidas inimene maailmale esineb. Lisaks mõjutab see välimust ja kehakeelt, suhtlust ja sotsiaalset käitumist, energiataset ja eluhoiakut. Päikesemärgiga võib tulla kontrast – introvertne päikesemärk, aga ekstrovertne tõusumärk jätab teistele mulje, et oled täiesti peoloom.
Kuumärk näitab, millised on sinu emotsioonid ja instinktid. Põhineb emotsioonide väljendusel, tundlikkusel, intuitsioonis, sisemises turvatundes ja suhete loomises.
Teised planeedid näitavad…
Merkuur – mõtlemine, suhtlemine
Veenus – armastus, ilu, väärtused
Marss – energia, motivatsioon, tahe
Jupiter – kasv, õnn, laienemine
Saturn – distsipliin, piirid, õppetunnid
Uraan, Neptuun, Pluuto – põlvkondlik energia ja sügavamad muutused
MAJAD
Astroloogilised majad jagavad taeva sarnaselt kaheteistkümneks eluvaldkonnaks. Iga maja näitab kus ja millises eluvaldkonnas energia avaldub, samas kui planeedid ja märgid näitavad kuidas ja mida see energia mõjutab.
1. maja – Isiksus, välimus, esmamulje. Kuidas inimene end avalikult väljendab ja millise esmamulje ta teistele jätab.
2. maja – Raha, materiaalne turvalisus, väärtused. Kuidas inimene kogub ressursse, hindab väärtusi ja suhtleb materiaalsusega.
3. maja – Suhtlus, lühikesed teekonnad, õppimine. Mõtlemine, info jagamine, vendade-õdede ja naabruskonna suhted.
4. maja – Kodu, pere, juured, turvatunne. Näitab emotsionaalset alust, vanemaid ja perekondlikku keskkonda.
5. maja – Loovus, lapsed, romantika, lõbu. Loominguline eneseväljendus, armastusmängud, hobid ja riskide võtmine.
6. maja – Igapäevane töö, tervis, rutiin. Tööharjumused, tervise hooldus, teenimine ja distsipliin.
7. maja – Partnerlus, abielu, koostöö. Kuidas inimene suhtub lähedastesse suhetesse, vastasmärgid peegelduvad tihti siin.
9. maja – Kõrgharidus, filosoofia, reisimine. Maailmavaade, õppimine, usundid, pikaajaline kasv ja seiklus.
10. maja – Karjäär, staatuse kuvand, eesmärgid. Avalik elu, amet, ambitsioonid, kuhu inimene püüdleb.
11. maja – Sõprussuhted, unistused, kogukond. Sotsiaalne võrgustik, tulevikuplaanid ja kollektiivsed tegevused.
12. maja – Alateadvus, varjatud maailmad. Sisemine areng, saladused, varjatud probleemid, vaimne töö ja unenäod.
ASPEKTID ehk nurgad planeetide vahel
Trigoon on üks harmoonilisemaid seoseid kahe planeedi vahel. Kui kaks taevakeha paiknevad üksteisest ligikaudu 120 kraadi kaugusel ja asuvad sama elemendi sees, voolab nende energia kergelt ja loomulikult. Trigoon toob kaasa andeid, potentsiaali ja sisemist kooskõla, justkui oleks universum avamas ust, mille taga ootab ladus areng ja toetavad võimalused.
Sextiil, mis moodustub umbes 60 kraadiga, on samuti sõbralik ja toetav, kuid see vajab natuke rohkem teadlikku tegutsemist. Kui trigoon annab kingituse, siis sextiil pakub võimalust, mida tuleb ise märgata ja kasutada. See aspekt ergutab loovust, suhtlemist ja praktilist arengut, luues tunde, et ideed saavad kergelt vormi, kui inimene ise sammud astub.
Kvadraat ehk ruut on märksa pingelisem aspekt. Umbes 90-kraadine vahe kahe planeedi vahel tekitab sisemisi pingeid või väliseid väljakutseid, mis sunnivad inimest kas kasvama või midagi ümber hindama. Kvadraat ei ole negatiivne, kuid see vajab tähelepanu ja mõtlemist. Ruut võib anda tohutu jõu, kui seda teadvustada ja valitseda.
Opositsioon loob vastasseisu, kus kaks planeeti seisavad teineteisele otse vastu. See aspekt tõstab esile dünaamilist pingevälja, mis kutsub otsima tasakaalu kahe äärmuse vahel. Opositsioon näitab sageli suhteid ja olukordi, kus inimene õpib nägema end teise peeglis. See võib olla samaaegselt väljakutse ja võimalus mõista enda sisemisi vastuolusid.
Kogu aspektide süsteem tuleb kokku ühendusega ehk konjunktsiooniga, mille korral kaks planeeti asuvad samas kohas. Ühendus võib võimendada mõlema planeedi tugevusi või rõhutada nende keerukamaid jooni. See on intensiivne, fookust koondav ja sageli elumuutev mõjutus. Kui teised aspektid loovad dialoogi, siis konjunktsioon toob kõik üheks tervikuks, milles energia kas põleb eredalt või vajab teadlikku suunamist.
RETROGAAD
Retrogaadiks nimetatakse nähtust, mis põhineb illusioonil, kus tundub, et planeet liigub tagurpidi, kuid tegelikult on lihtsalt tegu erinevate kiirustega.
Retrograadne aeg on periood, mil planeedi energia pöördub rohkem sissepoole: see aeglustab, süvendab ja toob tähelepanu minevikule, pooleli jäänud küsimustele või sisemisele tööle. Need ajad aitavad lõpetada, korrigeerida, parandada või ümber hinnata asju, mis muidu jääksid märkamata.
Retrograadi enda täpne mõju sõltub alati planeedist.
Merkuuri retrograad toob uuesti esile suhtluse, sõnumid ja tehnilised seisakud.
Veenuse retrograad avab ukse suhete, tunnete ja väärtushinnangute ümbermõtestamiseks.
Marsi retrograad aeglustab tegutsemist ja sunnib jõudu targemalt suunama-
Jupiteri ja Saturni tagurpidi liikumised toovad pikemas plaanis esile elu eesmärgid, piirangud ja vastutuse teemad.
Mida kaugem on planeet, seda nö nõrgem on tema retrograad.
Kui see teema tundub huvitav, siis soovitame avada „Co-Star” äpi, kuhu sisestades oma sünniandmed saad suure sünnitabeli, põhjendused ja muud.
Portland, OR, USA - Dec 28, 2023: ChatGPT app icon is seen on an iPhone. The New York Times sued OpenAI and Microsoft for copyright infringement on Wednesday, December 27.
Viimastel aastatel on hariduses toimunud suur muutus – õpilaste seas on populaarseks saanud juturobot ChatGPT, mis suudab vastata küsimustele, kirjutada tekste, koostada esitlusi ja lahendada isegi kõige keerukamaid ülesandeid. See on muutnud õppimise viise, eriti noorema põlvkonna seas.
Mis asi on üldse ChatGPT?
ChatGPT on tehisintellektil põhinev programm, mis oskab inimestega suhelda loomulikus keeles. Seda võib võrrelda väga targalt treenitud „virtuaalse sõbraga“, kes oskab kirjutada, seletada ja isegi loogiliselt mõelda – vähemalt näiliselt. Mudelit on õpetatud lugema ja analüüsima tohutul hulgal tekste internetist, raamatutest ja muudest allikatest. Selle põhjal oskab ta nii-öelda aimata, milline vastus sobib antud küsimuse või teema juurde kõige paremini. Nii tekib mulje, nagu ta tõesti mõtleks.
Mille jaoks ChatGPT vajalik on ja mida see teha oskab?
ChatGPT pakub õpilastele suurt tuge just siis, kui ülesanne tundub liiga keeruline. Tehisintellekti abil saab selgitusi rasketele mõistetele, näiteid kirjandite kirjutamiseks või ideid projektitöödeks. Samas ei saa mööda vaadata ohtudest, mis sellise tehnoloogia kasutamisega kaasnevad. Mõned õpilased toetuvad ChatGPT-le liialt, lastes sellel kogu töö enda eest ära teha, ilma ise mõtlemata. Nii võivad teadmiste omandamine ja kriitiline mõtlemine jääda tagaplaanile. Õpetajad rõhutavad, et ChatGPT ei tohiks asendada õppimist, vaid peaks olema abivahend, mis toetab iseseisvat mõtlemist ja teadmiste omandamist.
Tehisintellekt ja ausus ehk kust jookseb piir?
Koolikeskkonnas tekitab ChatGPT kasutamine mitmeid küsimusi. Kas on hea lasta tehisintellektil kirjand valmis kirjutada? Kas see arendab loovust või on pigem pettus?
Tegelikkuses sõltub kõik kasutaja kavatsustest. Kui ChatGPT-d kasutatakse abivahendina, et mõista teemat paremini või saada inspiratsiooni, võib see olla suurepärane õppimistugi. Kui aga kogu töö tehakse tehisaru abil ära, kaob õppimise mõte ja tulemuseks on vaid näiliselt hea hinne. Lisaks ei pruugi tehisintellekti keelekasutus alati korrektne olla.
Seetõttu on oluline säilitada kriitiline mõtlemine ja akadeemiline ausus: kontrollida fakte, täiendada vastuseid ning kasutada ChatGPT-d pigem tööriistana, mitte kergema lahenduse leidmise vahendina.
Õpetajate arvamus ChatGPT-st
Saaremaa Gümnaasiumis on see teema üsnagi aktuaalne. Mõned õpetajad pooldavad ChatGPT kasutamist, kuid paljud suhtuvad sellesse ettevaatusega.
Küsimustikule vastanud meie kooli kahekümnest õpetajast kasutavad kolm oma igapäevases töös ChatGPT-d. Nende arvates on tehisaru üldiselt positiivne nähtus, sest see võimaldab aega säästa, näiteks tundide ettevalmistamisel, ülesannete koostamisel või liikumispauside ideede leidmisel, mis sobivad tunni teemaga. Enamik vastanutest kasutab seda siiski vaid mõned korrad nädalas, peamiselt tundide ettevalmistuseks ja ideede kogumiseks. Mõnikord teeb ChatGPT keelelisi vigu, mistõttu ei saa selle peale alati kindel olla ja vastuseid tuleb kontrollida.
On ka õpetajaid, kes kasutavad tehisaru väga harva või üldse mitte. Nende arvates muudab see töö ühest küljest lihtsamaks, kuid teisalt ka keerulisemaks, sest tuleb välja mõelda ülesandeid, mida õpilane ei saaks tehisaruga lihtsalt ära teha, vaid mis paneks teda tõeliselt mõtlema.
Mille jaoks kasutavad õpilased ChatGPT-d?
Õpilased kasutavad ChatGPT-d palju rohkem kui õpetajad, kuigi leidub ka neid, kes seda üldse ei kasuta. Meie kooli küsitlusele vastas 101 õpilast, kellest 19% kasutab ChatGPT-d igapäevaselt. Tavaliselt aitavad need tööriistad kodutööde lahendamisel, igapäevastele küsimustele vastamisel või ideede leidmisel kirjandite kirjutamiseks.
Enamik vastanutest kasutab tehisaru mõned korrad nädalas, peamiselt kirjandite ideede leidmiseks, matemaatikaülesannete lahendamiseks ja enesekontrolliks.
Üldiselt võib öelda, et ChatGPT on nagu peegel, sest see näitab, kuidas me suudame tehnoloogiat kasutada – kas lihtsaks spikerdamiseks või targaks abivahendiks. Valik on iga õpilase enda kätes.
Saaremaa Gümnaasiumis on teada-tuntud riietusstiiliks smart casual, ehk mõõdukalt pidulik stiil, mida kiputakse aeg-ajalt eirama.
Kas riietusele peaks pöörama suuremat tähelepanu? Mida arvavad nad enda ja kaasõpilaste riietusest? Kas SG õpilased on teadlikud selle aasta moetrendidest?
Kõik need küsimused panevad mõtlema, kui palju riietus tegelikult mõjutab meie koolikultuuri ja seda, kuidas end iga päev tunneme. Võib-olla ongi aeg uuesti läbi mõelda, mida smart casual SG-s päriselt tähendab ja kuidas seda järgida nii, et reeglid jääksid paika, ent igaüks saaks siiski oma stiili ja isikupära säilitada.
Selle teema sügavamaks avamiseks alustab meediatiim sel hooajal Silmapiiris videode seeriat, et uurida, kust kulgeb õhkõrn piir mõõduka pidulikkuse ja liigse casuali vahel.
Noorus on hukas. Ühiskonnas on moraalne allakäik. Keegi ei loe. Keegi ei suvatse pinnapealsusest sügavamale süüvida. Eesti vanemate generatsioonide vaatenurk tundub hetkel selline olevat, kuid tegelikult oli noorus hukas juba Sokratese elu ajal ja moraalselt täielikult balansseeritud ühiskonda ongi raske saavutada. Ometi aina kirjutatakse ja tõlgitakse raamatuid juurde. Probleemi pidepunkt ei ole selles, kas loetakse, vaid pigem, mida loetakse.
Kuigi digitaalmaastik on info leviku hõlpsamaks teinud, ei ole raamat veel oma positsiooni täielikult kaotanud. Need inimesed, kellele meeldib lugeda, loevad edasi ja need, kes lugemist põlastavad, leiavad teisi võimalusi maailmaga tutvumiseks. Arusaam, et vanasti kõik inimesed olid suured bibliofiilid, ei pea päris paika. Roland Dahl kirjutas terve raamatu noorest tüdrukust 1980-ndatel, kes eristus teistest raamatutegelastest, kuna ta luges. Minnes sügavamale minevikku – lugedes C. Brontë „Jane Eyre’i“, võib tekkida tunne, et raamatuhuvilised 19. sajandil olid sama haruldased kui tänapäeval, kuna peale Jane’i seal raamatus teised tegelased vabatahtlikult peale Piibli midagi ei lugenud. Saada võimalus õppida lugema on privileeg, kuid soovida lugeda on intelligentsus.
See, et inimene loeb, ei tähenda veel, et inimene, kes loeb põhiliselt kergeid armastusnovelle ja inimene, kes loeb ainult populaarteaduslikke raamatuid, oleksid samaväärse silmaringiga. Muidugi on mõlemad teadmiste ja maailma tajumises eespool kui need, kes üldse ei suvatse lugeda, kuid tõeline silmaring tuleb mitmekesisusest. Metsikus looduses jäädakse ellu, kuna suudetakse kohaneda, ja välja surevad need, kes ei arene. Nagu juhtus dodo- lindudega, kes ei suutnud keskkonna muutusega harjuda. Erinevate žanritega ja maailmavaadetega raamatute lugemine on see, mis loob perspektiivi ja arendab kriitilist mõtlemist. Nähes kellegi teise mõttemaailma, on inimesel võimalus kinnitada oma maailma vaadete paikapidavust. Digitaalmaailmas on erinevad vaated segamini – teadmiste ja arvamuste virvarr, kuid raamatutes on fookus tavaliselt tsentreeritum. Lugejal on rohkem aega, et loetu põhjal oma arusaam kujundada – seega suudab ta ka kriitilisemalt mõelda.
Alati on olnud ja alati jääb neid, kes loevad. Kuid mis mõjuvõim on raamatutel aastate pärast, on raske öelda. Maailm on kogu aeg muutuses ja selle takistamine oleks absurdne, kuid inimesel on võimalus seda tulevikku suunata. Iga inimene on võimeline vaatama endasse, et leida see uudishimu lugeda ja sellega tuleviku perspektiivi mõjutada. Seega lugeda, et avada oma maailm.
see, et minu aju mötetest pungil on ja ma need suures tuhinas paberile kirja saan, ei tule vast kauem pildis olnud inimestele uudisena. küll aga hakkas peale kooli löpetamist piisavalt igav, et Instagramis sai loodud kasutaja @midagimerilist . soovitan soojalt jälgima hakata! sealne sisu on stiililt umbes järgmine:
olin teda viimased kuud salaja poeakna tagant piilunud. noh, enda jaoks silma peale pannud vöi nii…
eelmisel kolmapäeval hüppasin aga oma pisikese pantrimustri mingripp/rahakotiga poodi sisse. ta ei olnud just köige odavam kleit. või noh, mis ma siin ikka peidan. kindlasti mitte minu liigast. ikkagi körgklassi mood ja kalleimast kangast valmistatud kullaraas. ja ennäe imet. minu kahe täiesti terve silmapaari all pandi sellele allahindluse silt külge. “see on märk” mötlesin. see oli kindlapeale märk, et kleit on minu.
nii me siis lahkusimegi koos. kahekesi. terve tee hiilisin nii, et köik sopaloigud said kaarega möödutud. isegi bussi asemel jalutasin kilomeetreid koju. egas ma siis sellise saagiga ühistranspordis riskida saa. jumal seda kleiti hoidku. tuleb ikka vastavalt käituda. eputada saab hiljem ka.
olin arvestanud: ta ei ole mingi suvaline kapikleit. ja ega ma teda niisama tühja ei ostnudki seisma. ikka kandmiseks mötlesin. poes olin veel nii hajevil, et selga ei jöudnud proovida. sessuhtes ma ei kiirustanud takka ka. varusin natuke aega. lasin siin noh, mölemal seedida. imetlesin niisama öhtuti enne magama jäämist. unenäod olid kohe palju armsamad. hommikuti samuti meeldiv ärgata. panin kleidi täpselt voodi vasta rippuma. tösilugu. iga päev algas ja löppes silmailuga.
pühapäevaks vötsin julguse kokku. kaua ma ikka teda eemalt vaatan. käed kibelesid külge, nii mis kole. otsustasin selga proovida. söbrannad ka juba kannatusest löhkemas. viimased 5 päeva küsinud, millal meid koos kuskil näha saab.
valasin pokaali köige rövedamat veini. egas mu eelarve kahte head asja lubada saa. tulebki mingites asjades kitsendusi teha. käisin pesus. everything shower ja puha. unistades: uus kleit, uus algus, uus mina.
seisin siis seal peegli ees. kleit seljas. tabamas end möttelt: see kleit ei ole minu, see on kellegi teise oma. usu vöi ära usu, aga mina ei suutnud uskuda. paar sammu siia-sinna. hea, et kleit kohe ei voolanud seljast. ära ei tahtnud joosta. jalamaid paljalt mind sinna jätta. sellist ebamugavust pole ammu kehal olnud tunda. korraks katsin silmad hirmust kinni. laususin paar julgustavat söna. uuesti peeglit vaadates sain aru. jah, täna on viimane korda, kui see mul on seljas.
järgmisel kuul ostsin pudeli Chardonnay šampanjat. ja panin selle kleidi rahuliku südamega pölema.
Söömishäired on tõsised tervist kahjustavad psühhiaatrilised haigused, mis halvendavad nii füüsilist kui ka vaimset heaolu.
Nende haiguste puhul on häiritud suhe toidu ja söömisega – suureneb keskendumine toidule, kehakuju ja kaalule, mis omakorda mõjutab tervist, emotsioone ning igapäevaeluga toimetulekut. Söömishäirete kujunemisel mängivad rolli mitmed tegurid, nagu ühiskondlik surve, geneetilised ja psühholoogilised mõjutajad, dieedipidamine või näljutamine ning ka kiusamine kehakuju või -kaalu pärast. Kõige tuntumateks söömishäirete liikideks on anoreksia, buliimia, liigsöömishäire ja ortoreksia.
Peamised haigustunnused võivad olla söömise piiramine, näljatunde eiramine, hirm kehakaalu tõusu ees, kehakaalu liigne tähtsustamine, võimetus lõpetada söömine isegi siis, kui tunneb füüsilist ebamugavust, või söögi peitmine salajaseks söömiseks. Söömishäirete tagajärjeks võivad olla ebakorrapärane või täielik menstruatsiooni puudumine, seedeelundkonna häired, juuste hõrenemine, termoregulatsiooni probleemid, nõrkus, keskendumisraskused, mäluhäired ning ärevus ja depressioon. Kergemas vormis patsiente ravitakse ambulatoorselt, kuid keerulisematel juhtudel võib vaja minna haiglaravi.
Selleks, et selgitada Saaremaa Gümnaasiumi õpilaste teadlikkust söömishäiretest, korraldati anonüümne veebiküsitlus. Uuriti, kas õpilased on söömishäirega kunagi kokku puutunud – vastustest selgus, et 43% olid sellist kogemust omanud, 31% ei olnud ja 26% polnud kindlad.
Küsiti ka, millistest söömishäiretest õpilased on kuulnud. Kõige laialdasemalt tunti liigsöömishäiret (91%) ja anoreksiat (90%), järgnesid buliimia (65%) ning ortoreksia (29%). Seega on teadmised peamiselt suunatud nendele neljale söömishäire tüübile.
Lisaks uuriti, millised võiksid olla söömishäirete tekkepõhjused. Kõige sagedamini nimetati rahulolematust oma kehaga, depressiooni, ärevust ja traumaatilisi kogemusi, stressi ja elumuutusi, kiusamist kehakuju või -kaalu pärast ning madalat enesehinnangut.
Veel küsiti, kas õpilased on märganud oma tuttavate seas söömishäirele viitavat käitumist. Umbes pooled (48%) vastanuist ütlesid, et on seda märganud, 36% ei olnud märganud ja 16% polnud kindlad.
Kokkuvõttes näitab küsitlus, et Saaremaa Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus söömishäiretest on hea ning nad tunnevad ära nii haigustunnused kui ka võimalikud põhjused. See on oluline, sest teadlikkus aitab ennetada probleemi süvenemist ning julgustab vajaliku abi otsimist.
Tulevikus oleks kasulik jätkata teavitustööd ning pakkuda koolikeskkonnas tuge nii õpilastele kui ka õpetajatele, et soodustada avatud ja toetavat suhtumist söömishäiretesse. Alles nii saab luua turvalise õhkkonna, kus iga noor tunneb end mõistetuna ja julgeb vajadusel abi otsida.
.
Söömishäirete ja ravi kohta saab lugeda täpsemalt:
