Hirm ja ärevus – paratamatult seisab nendega silmitsi iga inimene. Seetõttu uuris endine G3.o õpilane Sandra Kukk oma uurimistöös seda, millised on Saaremaa Gümnaasiumi abiturientide hirmud.
Uurimistöö valis autor seetõttu, et abituriendid on kooli lõpetamas ning neid ootavad ees uued eluetapid, mis võivad tekitada segaseid tundeid. Töö eesmärk oli teada saada, mis on abiturientide arvates hirm, mis neis hirmu tekitab ning kuidas nendega hakkama saada. Veel oli töö eesmärgiks välja selgitada, kas püstitatud hüpotees, et abituriendid tunnevad kõige rohkem hirmu tuleviku ees, on tõene.
Tänapäeval arutletakse ärevuse teemal palju, kuna see puudutab suurel hulgal inimeste elusid. Liigne ärevuse tundmine võib areneda välja foobiaks, mis on hirmu üks erijuhtumeid. Juba Antiik-Kreeka filosoof Aristoteles jõudis järeldusele, et paljude inimeste suurimad hirmud on seotud alanduse, häbisse sattumise ja maine kahjustamisega.
Saaremaa Gümnaasiumi kõikidele abiturientidele saadeti Stuudiumisse vajalike andmete kogumiseks küsimustik, vastajaid oli kokku 45. Kõigepealt pidid abituriendid küsitluses kirjeldama hirmu. Peaaegu poolte vastanute jaoks tähendas hirm millegi kartmist. 13 õpilase jaoks seostus hirm kõige rohkem ohutunde tekkimisega. Kolm vastanud õpilast arvasid, et hirm tähendab millegi vältimist ning sellest veel vähem vastanuid leidis, et hirm on ebaturvaline tunne.
Tuli välja, et kõige enam tekitavad hirmu avalik esinemine, tulevikuga seotud probleemid ja ebaõnnestumine. Sellest mõnevõrra vähem tunnistasid õpilased, et
kõikvõimalike haiguste põdemine, kõrgused, ämblikud ning pimedus põhjustavad neile hirmu tundmist. Kõige harvemini esines hirme putukate, suurte inimmasside, vee, valjude helide ja veel muude asjade ees.
Samuti paluti vastanutel märkida ära nende jaoks kõige parem viis, kuidas hirmudega toime tulla. Vastustest tuli välja, et kõige rohkem leidsid õpilased abi enese julgustamisest. Sellest veidi vähem õpilasi tõdes, et jalutamine, hingamisharjutuste tegemine ja teiste inimestega rääkimine aitab neil hirmudega toime tulla. Samuti toodi välja hirmu tekitavate olukordade vältimise ja muid mooduseid. Osad abituriendid vastasid, et nemad ei võta midagi hirmu tekitavates olukordades ette, vaid kannatavad ära.
Lisaks uuriti, kas hirmu tundmisest võib inimestele tulla mingisugust kasu. Suur enamus arvas, et sellel võib olla positiivseid külgi. Veidi alla poole vastanutest leidis, et hirmu tundmine on vajalik potentsiaalsetest ohtlikest olukordadest päästmiseks. Seitse õpilast nentis, et hirm motiveerib tegudele ning kuue vastanu arvates muudab hirm inimese edaspidisteks olukordadeks tugevamaks. Sellest veidi vähem vastanuid leidis, et see aitab neil keskenduda ning nende ülesanded õnnestuvad seetõttu paremini.
Tulevik on tihtipeale ebakindel ja seetõttu tuntakse selle ees hirmu, kuid ainus aeg, kus tegelikult tuleb tegutseda on olevik. Hetkes elades saab tuleviku plaane palju tõhusamalt planeerida. Kõige tõhusam viis, kuidas hirmudega toime tulla on nendega silmitsi seista. Hirmutava olukorra pidev vältimine ei lahenda probleemi, vaid hoiab selle alal. Uurimistööd analüüsides selgus, et avalik esinemine põhjustab abiturientidele kõige rohkem hirme.
Uurimistöös püstitatud hüpotees, et abituriendid kardavad kõige rohkem tulevikku, ei pidanud täielikult paika. Tulevikuga seotud probleemide kartmine oli teine kõige levinum hirmu põhjus ning see jäi väga napilt avaliku esinemise järele.