Categories
Juhtkiri

Juhtkiri #8

Valikud meie elus: kirjuta oma lugu ise

Lõpetades kooli ja astudes sammu täiskasvanuelu suunas, märkan, et elu on täis otsuseid ja valikuid. Oma teekonna kujundamisel olen õppinud usaldama oma sisetunnet. Elu ei ole lineaarne, see on täis ootamatusi ja juhuseid. Nii nagu öeldakse, et “elu on suvaline”, tunnen, et minu käes on võim muuta seda suvalisust enda kasuks.

Olen avastanud, et valikud mõjutavad mind rohkem, kui ma esialgu arvasin. Kasvades üles, kujundab minu mõttemaailma see, mida mulle on õpetatud ja soovitatud. Kui lapsena räägiti mulle, et Honda on parem kui Toyota, siis eelistan kindlasti Hondat. Need, kes meid ümbritsevad, mõjutab otseselt meie vaateid ja valikuid.

Valikute tegemine võib olla stressirohke, eriti kui seda teha südame, mitte mõistusega. Olen õppinud, et tõsisemalt suhtumine valikutesse toob kaasa paremad tulemused. Varasemalt järgisin oma tundeid, kuid nüüd kaalun valikuid hoolikamalt.

Olen aru saanud, et kuigi kõigil on võrdsed võimalused, on igaühel oma tee ja oma valikud. Targemate inimestega nõu pidamine on üks viis teha teadlikumaid valikuid, olgu need seotud investeerimise, autode ostu või töökoha valikuga.

Vanemate mõju on minu valikutele märkimisväärne. Kuigi esialgu võivad nende soovitused tunduda vastumeelsed, olen märganud, et nad on suunanud mind teedele, mis hiljem osutuvad kasulikuks. 

Valikuid teen sageli tuju ja motivatsiooni järgi. Parimad otsused sünnivad emotsiooni ajel, ja kuigi neid võib mõnikord hiljem kahetseda, on need elu värvikamaks muutnud.

Võtan eeskuju oma õdedelt, kes on minu jaoks suurepärased eeskujud. Nende valikud ja elulood on aidanud mul kujundada enda nägemust õnnest ja edust. Oma valikutes pean kaaluma erinevaid tegureid, riske, kasumit ja individuaalseid väärtusi. Suured otsused nõuavad põhjalikku planeerimist, samas kui väikesed valikud moodustavad elu pärisolu.

Tänapäeval on valikute tegemine muutunud keerulisemaks. Informatsiooni ja võimalusi on rohkem kui kunagi varem. Usaldan inimesi, kes on pädevad selles, milles nad tegelevad, olgu selleks siis investeerimine või muud eluvaldkonnad. 

Ma armastan teha väljakutsuvaid valikuid, sest see on minu enda lugu. Mõnikord ei pruugi ma kohe õigesti valida, kuid oluline on mitte lasta teistel oma lugu kirjutada. Oma tee leidmine on protsess, mis nõuab aega ja kannatlikkust. Olgu valikud suured või väikesed, need moodustavad lõpuks minu ainulaadse eluloo.

Juhtkirja pani õpilaste mõtiskluste teemal kokku ChatGPT.

Categories
Noored

Kogukonnapraktikal võib anatoomia selgemaks saada!

Kogukonnapraktika käigus õpitakse praktilisi oskusi ja teadmisi, mida õpilased klassiruumis ei pruugi omandada.

Punase Risti heategevuslikul Halloweeni matkal ja aarete jahil Kudjape ketasgolfipargis, käisid oma kogukonnapraktikat tegemas Emily Aus ja Mari-Leen Talpas. Õpilaste ülesandeks oli kahes matkarajapunktis osalejatele esitada küsimusi inimese anatoomia kohta. Näiteks, küsiti täiskasvanud inimese peensoole pikkust, paluti nimetada nii palju ajusagaraid, kui teati. Samuti uuriti, kuidas tunda ära peapõrutus ning mis on esmaabi. Emilyle ja Mari-Leenile tuli üllatuseks see, et paljud täiskasvanud ei osanud nendele vastata.

Tegemist oli õpilaste sõnul palju, sest juttude põhjal külastas üritust ligi 500 inimest. Kõige lahedamaks kogemuseks pidasid nad seda, et said enda punktides, mis asusid surnuaia kõrval, lasta kõlarist hirmsaid helisid, mille peale neil endalgi kõhe hakkas. Emilyle meeldis ka oma põsel ilutsev tõetruu võltshaav. “Kokkuvõteks võime öelda, et matk oli äge.” Punast Risti oleksid nad valmis toetama ka tulevikus, kuid siis juba mingit muud moodi.

Kogukonnapraktikandid saavad üritusel pärismaailma kogemuse, kus nad õpivad suhtlema erinevate inimestega ja lahendama reaalseid probleeme. Need oskused on väärtuslikud mitte ainult hariduse, vaid ka tulevase karjääri ja elu jaoks.

Lisaks praktilistele oskustele on see oluline ka sotsiaalse ja emotsionaalse arengu seisukohast. Õpilased õpivad mõistma ja austama erinevaid vaateid, inimesi ja kultuure, mis on oluline oskus tänapäeva globaalses maailmas.

Kogukonnapraktika mõjutab ka kogukonda. See on viis, kuidas õpilased saavad ühenduse oma kohaliku kogukonnaga ja rohkem teadlikuks selle vajadustest ja väljakutsetest. Õpilased saavad pakkuda värsket perspektiivi ja abi kohalikele organisatsioonidele ja asutustele, aidates parandada kogukonna teenuseid, tugevdada kohalikku majandust ja aidata kaasa erinevatele heategevusprojektidele.

Milleks üldse vaja kogukonnapraktikat?

Nad kogevad, kuidas nende panus muudab kogukonda ühtsemaks. See omakorda võib suurendada nende enesehinnangut ja motivatsiooni, mis võib julgustada neid olema aktiivsed kodanikud. Kogukonnapraktika käigus õpitakse praktilisi oskusi ja Kogukond saab kasu noorte entusiasmist ja energiast, mis toob kaasa uusi ideid ja algatusi.

Kogukonnapraktika kohta saad juurde lugeda siit: https://kogukonnapraktika.ee

Nimekiri ühingutest, kus on Saaremaa Gümnaasiumis seni kogukonnapraktikat tegemas käidud:

Toidupank

SA Hoolekandeteenused

FC Kuressaare

Pühapäev spordiga (Kuressaare spordihoone)

Kolme päeva jooks (Tõnu Vaher)

Saaremaa Toidufestival

NOM festival

Loomade (kasside) turvakodu

Saaremaa Rally

Lümanda jahiselts

Keskkonnaamet

Saaremaa Lasterikaste Perede Ühendus

TV 10 olümpiastarti

Riigigümnaasiumide rahvatantsufestival

Saarte Koostöökogu (Jõululaat)

Kuressaare Noortejaam

Saaremaa Gümnaasiumi üritused

Saare KEK

Kuressaare Tennisekeskus

Uustalu talu

Tantsukool Semiir

Nasva Klubi

Eesti discgolfi liit

Saaremaa vesi

Pidule wake park

MTÜ Paadla Kandi Selts

Spordiliidu, Saaremaa Valla ja Politsei- ja piirivalveametiga koostöös “Helkuriga sõbraks”

Categories
Arvamus

Mul ju liikluskindlustus on, milleks siis kasko?

Gümnaasiumiealistele noortele on vägagi asjakohane tutvustada kindlustust. Autoga sõidavad paljud ning klassireisid viivad juba piiri taha. 

Kindlustus on teenus, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele rahalist kaitset ootamatute sündmuste puhul ehk maandab riske. Kindlustuse pakkumisega tegelevad kindlustusseltsid. Kindlustusselts loob end kindlustanud isikute sissemaksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjale tekkinud kahjud. Lihtsalt öeldes pakub kindlustus meelerahu. Nii nagu iga teise tulu tootva organisatsiooni pakutavate hüvede eest, tuleb ka kindlustuse eest tasuda teatud summasid, samal ajal lootes, et seda tegelikult vaja ei lähegi. Ära on vaja märkida, et kindlustus ei suuda pakkuda kaitset kahjustuste eest, kuid nende tekkimisel aitab materiaalselt. Seltsilt saadava abi ulatus sõltub kõik sellest, millised kaitsed on inimene endale valinud. Kindlustus on kahepoolne leping. See tähendab, et kindlustatul endal on ka kohustused, mitte ainult õigused.

Liikluskindlustus on kohustuslik. Milleks siis kaskokindlustus?

Liikluskindlustus on kuni aastaks sõlmitav kohustuslik leping sõiduki omamisel, mis hüvitab kahju, mida on tekitatud keskkonnale, teistele sõidukitele, varale või kellegi tervisele. Kaskokindlustus on aga põhjustaja kaitse ehk aitab ootamatute juhtumite korral ka kahju tekitaja liiklusvahendi kulud kinni maksta. Auto remondikulud on tihtipeale üsnagi kulukad, seega on parem, kui kaskot nii öelda “tühja maksta” ja olla meelerahus, et kui üks hetk seda raha vaja võiks minna, siis on see juba olemas. Eriti oleks see turvatunde tekitajaks algajatele juhtidele. Saaremaal tasub see ära ka metsloomade pärast, kes võivad ootamatult teele ette sattuda ja põhjustada suuri kahjusid, mida liikluskindlustus ei kata, sest liiklusõnnetuse põhjustaja pole loom, vaid juht. Ka lahtise killustikuga võib tekitada kahjusid, näiteks kui peaks esiklaasi katki tegema, siis aitab kaskokindlustus. Samuti võivad saarlastele mandril tekitada segadust foorid ja mitmed sõidurajad, mis soodustavad õnnetuste juhtumist. Kasko eest tasutav raha on tihti ikkagi remondikulude kõrval väike summa. 

Novembris tekkis Mardil* hommikul tööle sõites olukord, kus kährik hüppas järsult teele, nii, et auto ei jõudnud enne looma pidurdada. Sellise õnnetuse tõttu sai lisaks loomale kahjustada auto stange, jahutusradiaator, auto põhi ning esituled. “Tegin peale toimunut juhtunust pildid, mille edastasin kindlustusele, lisaks sellele esitasin kahjuteatise. Kindlustus fikseeris siis olukorra, mille järel suhtlesin remonditöökojaga, kes tegid hinnapakkumise. Mina viisin auto remonti ning see tehti korda. Kindlustusele läks see maksma 1500 eurot. Kindlustusfirma, kellega olen lepingu sõlminud, uuris lisaks veel, kas olen remonditöökoja tehtud tööga rahul. Ehkki tol hetkel ei olnud veel autoga parandusse jõudnud, siis hoidsin neid hiljem asjaga kursis.”

Reisikindlustus paaripäevase reisi jaoks – kas on mõtekas?

Reisikindlustus mahutab endasse paljusid eri kindlustuse liike, neist märkimisväärsemad on meditsiiniabikindlustus, reisitõrke kindlustus ja pagasikindlustus. Pagasikindlustus aitab tekitada turvatunnet, kui pagas peaks kaotsi minema, siis saab sellega abi. Reisitõrke kindlustusega hüvitatakse planeeritud reisi eest makstud summa, kui peaks tekkima mingi põhjus, miks ei saa plaane tõeks teha, näiteks haigeks jäädes. Lisaks kehtib kindlustus tihti ka siis, kui lendu pikalt edasi lükatakse. Tähtsaim osa reisikindlustusest on aga kindlasti meditsiiniabikindlustus. Euroopa ravikindlustuskaardiga on Euroopasiseselt meditsiiniliselt arve väikesed, Euroopast väljaspool kasvavad hinnad kordades. Kui midagi juhtub, makstakse ravikulud kinni, kindlustusega ühendust võttes suunatakse vastavasse raviasutusse ning tasutakse seal nõutav arve. Seega kui midagi valutab, siis ei pea ise selle peale mõtlema, kust abi saab ning kui kulukaks see võib minna, kindlustusfirma tegeleb sellega. Reisikindlustuse juures on oluline ära mainida, et kindlustus tuleks ära osta juba siis, kui esimesed kulutused reisi planeerimisel tehtud on, mitte alles mõni päev enne reisile minekut. Lisaks enne kindlustusfirmade poole pöördumist on mõistlik ennast kurssi viia, kas peres on olemas krediitkaardid või telefonipaketid, millega on juba kaasas reisikindlustus. See võib tihti niimoodi juba olemas olla, lihtsalt puudub varasem kasutus. 

Kindlustuse sõlmimise ABC noorele

  • Ära karda võtta ühendust kindlustusfirmaga! Kui midagi jääb lepingus segaseks, siis tuleks kindlasti kas firmale meil saata või helistada, et oma küsimusele vastust saada ning sealt edasi teadlik otsus teha.
  • Loe läbi tingimused! Nii väldid ohtu, et sõlmid kindlustuse, mida sõlmides oled arvestanud igasuguse õnnetusega seoses toetust saada, ent võib välja tulla, et osades situatsioonides kindlustus ei pea midagi hüvitama. 
  • Pane tähele ka ootuseid ning kohustusi, mis on seatud kindlustuse sõlmijale! Nagu mainitud, siis kindlustus on kahepoolne leping, kui üks pool ei täida kohustusi, ei pea ka teine pool neid täitma. Näiteks kui osta reisikindlustusega poliis juba reisil olles, siis tihtipeale kindlustusfirma ei võta seda lepingut isegi arvesse, sest kindlustus on sõlmitud liiga hilja.
  • Hoia meeles, et kuigi kindlustuse hüvitamise üks noore jaoks kahtlemapanev osa on omavastutus, siis tihtipeale pole see kogu vajalik summa! Omavastutus ehk osa, mille kindlustuse sõlmija ise peab katma on sageli väiksem vajatavast kogusest, näiteks kui auto remondikuludeks läheks kokku 600 eurot ning lepinguga sätestatud omavastutuse summa on 200 eurot, siis kindlustus tasub 600-200=400 eurot kogusummast ning ise pead kokkuvõttes maksma vaid kolmandiku. 
Categories
Arvamus

Haridus on oluline üksikisikule ja ühiskonnale

Haridus on alustala, mis kujundab mitte ainult üksikisikute tulevikku, vaid ka ühiskonna arengut tervikuna. See pole lihtsalt teadmiste omandamine, vaid pidev õppimisprotsess, mis avardab silmaringi, arendab oskusi ning aitab kujundada inimeste arusaamu maailmast. 

Esimesena tuleb rõhutada hariduse mõju indiviidile. See pakub võimalusi eneseteostuseks, aidates avada uksi nii isiklikus kui ka tööelus. Haridus mitte ainult ei varusta inimesi teadmistega, vaid õpetab neile ka olulisi oskusi nagu loov mõtlemine, probleemide lahendamine, suhtlemine ja meeskonnatöö – oskused, mis on hädavajalikud tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas. 

Lisaks isiklikule kasule toob haridus kaasa ühiskondliku arengu. Haritud ühiskond on valmis uutele katsumustele, uuenduslikum ja stabiilsem. Haritud kodanikud on teadlikumad ühiskondlikest probleemidest ning võimelised neid lahendama, kaasates end aruteludesse ja otsustusprotsessidesse. 

Ent kahetsusväärselt on hariduse kättesaadavus ja kvaliteet maailmas ebaühtlane. Üks olulisemaid väljakutseid on tagada võrdsed võimalused hariduse saamiseks kõigile sõltumata nende taustast või asukohast. See nõuab nii poliitilisi meetmeid kui ka väga suurt ühiskondlikku panustamist tagamaks, et haridus oleks kvaliteetne ja kättesaadav kõigile üle maailma. 

Haridus pole mitte ainult võti isikliku eduni, vaid ka ühiskondliku arengu alustala. Selle väärtustamine on hädavajalik, et luua maailm, kus igaühel on võimalus avardada oma potentsiaali ning kaasa aidata ühiskonna edenemisele.

Categories
Arvamus

Laia maailma minek tuleb vaimsele tervisele kasuks

Noored on tihti õnnetud, kuid ei taha oma kurbust teistele näidata. See süvendab aga vaimse tervise muresid veelgi.

Noorte vaimse tervise teemadega tuleb tänapäeva ühiskonnas tihti kokku puutuda. Erandiks pole ka Saaremaa gümnaasium. 

Kooli õppenõustaja – psühholoog Eveli Kallas ütleb, et peamine mure, millega noored rinda pistavad, on ärevus. Ärevus esineb mitmetele viisidel, näiteks esinemis-, sooritus- või tulemusärevusena.  Need kartused tekitavad inimeses tunde, et neil ei ole mõtet pingutada, sest nad ei saavuta tulemust, mida nad tahtsid, hakates vältima olukordi, mis tekitavad pingeid, isoleerides ennast või keeldudes nendest teemadest rääkimast kellelegi. See süvendab noorte kurbust, mis võib kaasa tuua depressiooni ning teisi vaimseid häireid. Õpilased varjavad muresid, mis neil on, tehes nägu, et neil on kõik korras, kuigi tegelikult on vastupidi, lootes, et olukord muutub iseenesest. 

Ärevusega kaasneb tihti perfektsionism, mis tuleneb sooritus- ja läbikukkumisärevusest. Õpilane soovib saavutada kindla hinde, kas selleks, et vältida pettumust vanemate ees või seetõttu, et tema ootused on liiga kõrged. Muidu kutsutakse teda nohikuks ja peab leidma selle kesktee, et mitte näha välja kui erand, vaid tavaline õpilane. Lisaks on igal ühel erinev õppimiskiirus, millega kaasneb omakorda stress ja ärevus. Kahjuks praegune haridussüsteem ei toeta tavapärast aeglasemat õppijat, tekitades probleeme juurde. Kui noor peab pärast kooli veel kodus õppima, kuid tema sõbrad lähevad kuhugi välja, siis on tal valik. Kas jätab õppimise pooleli ja läheb sõpradega või jääb koju, jäädes ilma sotsiaalsest elust tänu tema aeglasele õppimise tempole. 

Silmapiiriga rääkis üks endine õpilane, kes koolis käies puutus kokku depressiooniga. 

Õpilane oli igapäevaselt koolis käies õnnetu, aga ta andis endast parima, et mitte näidata teistele välja enda kurbust. 12. klassi lõpus diagnoositi tal depressioon. Ise ta seda arvata ei osanud, et sest ainus muudatus, mida füüsiliselt tundis, olid energiahood või energiapuudus, mis varieerusid pidevalt. Sellega kaasnesid uneprobleemid ja keskendumishäired.

Depressiooni põhjustas tema arvates asjaolu, et igakord, kui ta sai halva hinde, tekitas see temas masenduses.  

 “Vaadates tagasi selle ajale, ütleks, et ma olin madalate standarditega perfektsionist,” ütleb ta ajas tagasi vaadates. 

Tema vanematel ei olnud kõrged standardid, kuid millegipärast mõtles ta teistepoolsed kõrged ootused enda jaoks välja.  Ainult kui teema ei olnud tema huvides, siis oli ta aeglane õppija ja nendel igavatel hetkedel arenes õpilase ärevus edasi, kuniks ta leidis lahenduse, kuidas ärevust leevendada. Selleks oli alla andmine, et ärevus ei saaks edasi minna. 

Kuigi ta püüdis igati sõpradest ja koostegemistest eemale hoida, veensid ta sõbrad ta ümber ja viisid välja. 

Tema olukord paranes pärast, kui ta Saaremaalt mandrile kolis. “Esimene aasta oli kõige raskem, aga pärast, kui olin leidnud enam-vähem koha, kus mul oli hea keskkond, tundsin ennast paremini,” rääkis ta. 

Eveli Kallas ütles, et enamus noorte lahendus ärevusele ja vaimsetele probleemidele, vähemalt Saaremaal, on minna pärast kooli lõpetamist kuhugi mujale, kui jääda Saaremaale. Suletud keskkonnast lahkumine on hea viis leida endale sobiv koht siin maailmas ning teha, mis päriselt meeldib. 

Vaimsel tervisel on tähtis roll inimese üldise heaolu kujundamisel ning selle nimel tuleb vaeva näha. Me kõik vajame vahest millegagi abi. Seepärast ära karda abi küsida, sest abi otsimine on tugevuse märk, mitte nõrkuse tunnus.

Categories
Mure

Õpetajale ei piisa vaid missioonitundest

Juba mitmed aastad, augustikuus, enne uue õppeaasta algust kõlab meedias koolide appihüüe: koolid vajavad erinevate ainete õpetajaid, keda lihtsalt ei ole. Ennekõike on puudu reaalainete õpetajatest. Väiksemates koolides puudus ka muude ainete õpetajatest. 

Rinnad kummis ja rahulolevad võivad olla vaid era- ja eliitkoolide direktorid, kus võib lausa õpetajate järjekord ukse taga seista.

Aga milles on asi? Miks on õpetajaamet noorte seas ebapopulaarne? Kas ebapopulaarsus võib olla seotud maakooliga? Kas piirkond mõjutab õpetajate olemasolu?

Saaremaa Gümnaasiumi noor inglise keele õpetaja Monika Mander ja varem Saaremaa Gümnaasiumis ajalooõpetajana töötanud ja hetkel Kuressaare Vanalinna  kooli õppejuht Anni Haandi leiavad mõlemad, et ameti valikul on määravaks töökoormus ja tasu. 

Nad toovad välja ka noore õpetaja abistamise teema. Sageli on nii, et värskelt kooli tööle tulnu töötab tohutu energia ja entusiasmiga kuni viis aastat ning seejärel lahkub erasektorisse. Nad leiavad, et koolidel tuleb hästi läbi mõelda alustava ja ka juba kogenud õpetaja mentordamine, sest probleeme teadvustades on võimalik neist ka üle saada. 

Monika märgib, et õpetajaamet on üks nõudlikumaid. Tema sõnul ei piisa seal ainult oma aine suurepärasest valdamisest, vaid siin on palju muid kohustusi ja ülesandeid, milleks on väga keeruline ette valmistuda ülikoolis ning millega ei osata arvestada. Sellepärast paljud, kes valivad selle elukutse, ametisse püsima ei jää. Palk ja koormus, lisaks pingeline töö hirmutab noori ja lihtsam on valida ehk mitte nii loominguline ja kõrgeid nõudmisi esitav töö kui õpetajal mugavama ameti vastu.

Aineti õpetajaameti populaarsuse osas toob Anni välja, et enim puudub reaalainete ja keeleõpetajaid. Mõlemad noored pedagoogid leiavad ka seda, et õpetajate puudus kimbutab nii maa-kui linnakoole. Lisaks toob Anni välja, et murekohaks on väikesed koolid, kus õpetaja ei pruugi oma koormust täis saada ning peab täiskoormusega töötamiseks sõitma mitme maja vahel. 

Kuidas lahendada probleemi, et noored tuleksid kooli, et eakad ja kogenud pedagoogid ei põleks läbi? Anni tõi näiteks Saaremaa Gümnaasiumis alustavate õpetajate kogukonna, kus olenemata alustava õpetaja vanusest, saadakse kokku, räägitakse rõõmudest ja muredest. Palju oleneb alustava õpetaja sisemisest põlemisest, kui suure ambitsiooniga tööd alustatakse. 

Alustaval õpetajal on tavaliselt tohutult ideid, mida soovitakse realiseerida ning kui siis juhtub ümber olema juba kogenud õpetajate seltskond, kes alustavat õpetajat pessimismiga alla tõmbavad, mitte ei toeta, siis on ka alustava õpetaja langus kiirelt tulema. Ehk siis selleks, et saaks hoida alustavaid õpetajaid pikalt koolis, tuleb pidevalt panustada positiivse töökeskkonna loomisesse ja hoidmisesse. Ja mida positiivsem ning väestavam on töökeskkond, seda suurema tõenäosusega näevad koolis õppivad noored, et õpetajaamet on äge! 

Näiteks, kui vaadata Nooruse kooli õpetajaskonda, siis väga suur hulk neist on sama kooli vilistlased. Tundub, et neil on olnud koolis väga toetav keskkond ning seeläbi on valitud edasiseks karjääriks õpetaja elukutse. Kindlasti on see midagi, mille peale peavad koolid mõtlema. Saaremaa Gümnaasiumis on nüüd juhtimise ja õpetamise suund, mis näitab, et järelkasvule ja Eesti haridussüsteemi panustamisele on hakatud süsteemselt mõtlema. 

Vaatamata kõigele halvale leidub koolis ka noori edukaid ja aktiivseid õpetajaid. Õpetajatöö rõõmudest räägib ka Monika, kes leiab, et õpetajaametit on vaikselt hakatud ühiskonnas rohkem väärtustama ja hindama. See ei paranda aga päevapealt õpetajakriisi olukorda, kuna nad ei saa jätkuvalt väärilist tasu, olles tegelikult tippspetsialistid oma alal. Päeva lõpuks ikka ainult missioonitundest ära ei ela ja kui on valikus tasuvam ja vähem stressirohkem töö, siis enamus ikka valivad selle teise variandi. Eesti seisab silmitsi hariduskriisiga, õpetajad on alustanud streigilainega. 

Categories
Õpetaja

Getter Must alustas õpetajana lasteaiast

Õpetaja ei ole vaid õpetaja, arvab Getter Must. Lisaks tuleb õpilasele olla vahel ka psühholoog, sõber, kuri vanem, mõistuse hääl ja veel palju muudki.

Õpetajaks on Getter Must alati tahtnud saada, väiksest peale oli valik, kas poemüüja või õpetaja, aga õpetaja mõte tuli ikkagi gümnaasiumis. Tänu sellele, et eesti keel on üks tugevaim pool. Mõjutaja oli ka Marit Tarkin, kes oli  eeskujuks ja justkui mentor siin koolis. Õpetajaks saamise tee oli keerukas, esmalt läks Getter õppima eesti filoloogiat Tallinna Ülikooli. Ülikooli ajal tundus see amet liiga raske, aga elu ikkagi lükkas selle poole, et läheks edasi. 

Esimeseks õpetaja ametiks oli Getteril lasteaia õpetaja. Seal tegeles Getter lastega kellel olid keelelised raskused. Tulles Saaremaale töötas Getter ka Ida-Niidu lasteaias. Aga siiski otsustas, et sinna tema ei jää ja tuli küsi Maritilt nõu, et kas tulla siia, Marit vastas koheselt, et tule muidugi.

Otsus kodusaarele tagasi tulla oli lihtne. Tuli tööpakkumine. Avati uus kool, mis tundus natuke hirmutav, aga Mariti abiga tundus asi leebem. Ja ega Getter kedagi väga ei teadnud peale Katrina Tarkini, kes tuli koos Getteriga ja see justkui liitis neid omavahel.

Getter oli üks Marit Tarkini 12 õpilasest, kes läks ülikooli õppima eesti keelt ja kirjandust. Tarkin oskas alati unistada, et õpilased selle tee valiksid, sest ta on ise suur keele ja kirjanduse õpetamise fänn. Kui ta otsustas karjääriga edasi liikuda, oli ta eesmärk leida kooli kaks toredat uut õpetajat. „Ja nemad ka leidsin,” kommenteeris Marit Tarkin. Getter oli kohe-kohe lõpetamas ülikooli ja tema teine õpilane Katrina ei olnud enda erialal õpetajana veel kätt proovinud. 

„Ma arvan, et meie kolme ühine aasta Saaremaa Gümnaasiumis (mina kogukonnajuhi ja mentorina ja Getter ja Katrina alustavate õpetajatena) oli superaasta, see liitis meid kokku hoopis uuel moel ja see side muutub ajas tugevamaks,” arvab Tarkin. Tema peab Getterit sihikindlaks, süsteemseks ja uuendusmeelseks nooreks õpetajaks, kel on enda õpilastega toetav ja usalduslik suhe. „Mul on väga hea meel, et ta õpetajakutse valis, tema vallutused emakeele- ja kirjanduspõllul  alles algavad. Elan tema tegemistele kogu südamest kaasa,” avaldab Tarkin. 

Gümnaasiumi õpetajaks oli  väga hirmus tulla, esimene tund oli ikka värin sees ja esimesed tunnid oli Getter omale tunnikava pannud punkt punkti haaval kirja. Nüüdseks on kava muutunud paindlikumaks.

Getter Musta kaasmentor ja meie kooli geograafiaõpetaja Ülle Kreos arvab, et Getter on tore noor kolleeg ja hea kaasmentor. Tal on alati huvitavaid ideid, kuidas õpilasi tegevustesse kaasata ja mentortunde atraktiivsemaks muuta.

G2 õpilase Karl Markus Kallase sõnul on õpetaja Getter tundides enamasti rõõmsameelne. Tihti suudab ta muuta ka teemad, mis muidu õpilasi ei kõneta huvitavamaks. Lisaks kasutab ta oma tundides teemade kinnistamiseks mitmeid erinevaid ning huvitavaid viise, muutes tavalised tunnid kõitvamaks. 

Getteri sõnul on õpetaja ameti juures keeruline pidevalt uusi asju välja mõelda, kuid see on ka põnev. Teiseks on keeruline ka see, et tööülesandeid on piiritult ja õpetajana ei ole sa lihtsalt õpetaja, vaid vahel ka psühholoog, sõber, kuri vanem, mõistuse hääl ja veel palju muutki. Vahel ei saagi aru, mis rolli peaks võtma. Lisaks on keeruline hoida lahus eraelu ja tööelu, sest vahel tulevad koolitööd koju kaasa. Kuid see muutub ja sellega harjub, mille järel saab õpetaja ametit ka nautida. Tead täpselt, mis toimib ja mis mitte. Õpetaja on amet, kus sul on kõige rohkem üldse edasi areneda. On ka palju õpilasi, kes suudavad sulle südamesse pugeda ja läbi selle saad ka omale palju uusi sõpru juurde.

Henry Härm G3 õpilasena on nõus, et Must, olles noor õpetaja, tunneb õpilase hingeelu.

G3 õpilase Ats Lepametsa meelest on Getter Must avameelne õpetaja, kes ei pea oluliseks kõigest oma seisukoha läbisurumist, vaid kes õpib ja areneb oma ametiga. Õpilastele meeldivad tema õpetamisstiili juures grupitööd ja avatud otsaga ülesanded.

Otsest lemmikut raamatut Getteril pole, hetkel meeldib lugeda inimese psühholoogiaga seonduvaid raamatuid. Näiteks luges Getter hiljuti läbi “Emotsionaalselt ebaküpsete vanemate pärandi”. Lisaks meeldib Getterile ka Oscar Wilde “Dorian Grey portree” ja Tammsaare “Ma armastasin sakslast.”

Kohustuslikku kirjandusse ei lisaks Getter midagi, vaid pigem prooviks Getter ise võimalikult palju lugeda, et soovitada raamatuid õpilastele, kes ei oska leida omale midagi sobivat. Sõna kohustuslik on õpilastele tülgastav, kuid seda pole võimalik muuta, sest see on õppekavas kohustuslik. Aga pigem aitaks nii palju, et õpilane leiaks raamatu, mis teda kõnetaks. 

Raamatužanr, mida lugeda, oleneb ajaperioodist, praegu väikest last kasvatades uurib Getter beebimaailma kohta. Muidu loeb Getter vastavalt meeleolule. Audioraamatute vastu Getteril otseselt midagi ei ole, aga paneb tähele, et kui inimene palju loeb, siis sõnavara on rikkalikum ja õigekeelsus parem.

Categories
Raamatusoovitus

Manni raamatusoovitus: Sven Mikser “Vareda”

Rubriigis „Manni raamatusoovitus“ kirjutab õpetaja Marju Roberts mõnest hiljuti loetud raamatust.

Ma ikka vahel ostan ise ka raamatuid. 

Mikseri “Vareda” peale olin ma hammast ihunud juba sellest ajast peale, kui see ilmus. Esiteks on ikka huvitav, kui inimene kohe oma esimese raamatuga romaanivõistluse võidab. Teiseks mäletan ma Sven Mikserit oma ülikooli-aegsetest ilukirjanduse tõlke loengutest, kus ta juba siis jäi silma oma erudeerituse ja äärmiselt ladusa sõnakasutusega. Ehk siis – lootust ja ootust oli. 

“Vareda” on ühe 16-aastase noormehe suvepäevik. Johannes on Varedal maapaos, et valmistuda kunstikooli sisse astumiseks ja samas olla jalust ära isal, kes tavaliselt küll Johannese ja tema emaga koos ei ela, aga pärast operatsiooni ema soovil taastumiseks Johannese toa kaaperdab. Ükskõik mis tundub parem, kasvõi siis mõisakooli valvamine kusagil kolkas (jälle meenub Maarja Kangro väljend “tõeline võsamõis”). Suvi tiksub küll suhteliselt aeglaselt, sest kus tal sellises paigas kiiret ongi, aga külajoodikute ja lehmamutikeste vahele eksivad ära ka üks noor ja kaunis naisõpetaja Margit ja Johannese-vanune noormees Andreas. 

Tegevusaja saab paika panna tekstis mainitud Wimbledoni tenniseturniiri järgi, ehk siis 1991. Kujutage te vaid pilti – meil kirjutab siin romaani poliitik, tegevus toimub umbes kaks sekundit enne Eesti taasiseseisvumist, aga peale paari üksiku pooliku lause pole sellelgi mingit tähtsust, et kuskil maailmas käärib ja kohe kukub üks suur ilmakorraldus kokku. Tahaks kohe teha sügava kummarduse, et autor nii kindlakäeliselt fookust suudab hoida. Johannes on kunstnik, ei tundu küll, et tema elus need poliitilised tõmbetuuled kuidagi midagi muudaks. Tema elu keskpunkt on hetkel see, et isa on tüliks jalus, kunstikooli on vaja sisse saada, aga samas on tema mentor (kuulsam kunstnik, kui ta kunagi arvanud on) hiljuti surnud. No ja siis veel uued mängijad Margiti ja Andrease näol. Kui Mikser üldse mingit tausta pakub, siis on selleks Caravaggio oma kunstiga, mitte poliitikud. 

“Vareda” oli enam-vähem just niisugune raamat, nagu ma ootasin ja lootsin. Mikser kirjutab täpselt nõnda, nagu see Vareda-suvi tundus olevat – kiiret ei ole ei tekstil ega Johannesel. See on ühe 16-aastase noormehe kasvamise lugu, ja kuigi kõige suuremaks avastuseks sel suvel saab Johannese jaoks Andreas (mis tundub tänapäeva kirjanduses nagu natuke kohustuslik arenguliin), siis ometi ei kirjuta autor seda lugeja näkku kuidagi suurelt ja punaselt, vaid pigem jätab peaaegu kõik taktitundeliselt kaadri taha, nii et mis seal toimus või ei toimunud, jääb täiesti lugeja enda välja mõelda. Kindlasti pole seal ka mingit suurt happy end’i, sest raamatu lõpuks on otsad lahti, aga leping sõlmimata, kui parafraseerida laulusalmi. 16-aastaseks olemise juurde käivad nii avastused kui eksperimendid nii või teisiti, nii et nagu täheldab ka Kaspar Viilup oma arvustuses, mingi nn geiromaan see kindlasti ei ole.

Siinkohal võib ka ära mainida, et minu täpselt 16-aastane tütar peab jaanuari keskpaigaks lugema ühe vabalt valitud Eesti nüüdisromaani. Juba ütlesingi talle, et näed, siin on sulle nüüdisromaan, mis on täielik jackpot – esiteks on see väga kvaliteetselt kirjutatud, teiseks võiksid nii peategelased kui sündmustik üht 16-aastast köita ja kolmandaks on nad just värskelt lugenud “Kuristikku rukkis”, mis nendele üldse ei meeldinud, sest Holden käis kõigile tüdrukutele hullult närvidele. Vaatame, kuidas Johannesel läheb. 

Minu jaoks on ühe kirjaniku juures väga suureks plussiks, kui suudetakse kirjutada nii, et palju rohkem jääb kirjutamata, aga ometi on see kõik kuskil ikkagi olemas. Paralleeli Hemingway ja Mikseri vahele võib selles suhtes küll tõmmata üsna rasvase jäämäe kujulise joonega. On suur oskus olla nii minimalistlikult nii hea. Ühe esikromaani kohta on “Vareda” ikkagi haruldaselt küps teos ja ausalt öeldes ei jõua ma ära oodata, millal Mikser järgmise romaani valmis saab.