Õhtupoolikutel, kus valin kaaslaseks mõne kirjutise, ei tähista raamat meelelahutust. Loen mittepassiivselt raamatule vastu tulles, ootamata, et sõnad iseeneslikult ajju sopistuvad ja oma jäädavad jäljed sinna iseseisvalt jätavad. Lugedes ei „kergenda“ miski mu meelt, teda ei eksita eskapism. Lugemine on sama kurnav, kui see on hinge avardav.
Tihtipeale veedan erakordsete lausete või lõikude küüsis pika aja nendes naudeldes ja süvenedes, keeldun olla üle uhutud.
Morten Kosk
Mind paeluvad just tekstid, mille lugemine on „raske“. Need vajavad sügavamat mõtestatust, et tabada mõttekäigu tuuma, või on nii mitmemõttelised, et teksti kirevuse lahkamiseks peavad sõnad omandama ajaga uusi tähendusi. Usun ka seda, et ajaga, mil ma töötlen teksti, kasvab minu arusaam antud tekstilõigust, tervikust ning iseendast lõpmatuseni, isegi samu ridu korrates ja korrates.
Immutan end lõputult raamatus eesmärgiga midagi uut teada saada. Kuna vaadeldava tähenduslik ja sümboolne roll ammendab ennast tihtipeale kiiresti, sest autor siiski soovib, et lugeja mõistaks teose süžeed kiiresti, siis on pikemaajaliste sisemiste juurdluste uuritavaks mitte vaadeldav tekst, vaid vaatleja. Autori kirjutatu saan siduda enesega: leida sarnasusi enda ja kirjatüki vahel, sõnastada oma tundeid, kasvatada siirust iseenda vastu. See kõik võtab meeletult aega ja energiat. Minu ja kirjaniku suhe on eriskummaline, sest lugedes me põimume. Mida enam mõistan teda, mõistan ka ennast.
Armastan lugemist ning leian, et see on üks suurimaid enesemõistmisviise. Kuid siiski loen vabal ajal üpris vähe, sest aeg veedetud raamatuga pole prii, vaid nõuab kirgast katkematut ajutööd. Küll väsitav, aga ainult vaimse dialoogi abil omandavad kirjanike jutustused igas lugejas isikupäraselt tähendusrikka mõju. Mõtelda ja süveneda on valgustav, koormav ning järjekestev protsess. Kui lugeda piisavalt suure vaevaga, kui otsida küllalt kaua, on kõik raamatud, lutsud, õnnepalud ja rauad, kirjutatud just lugejast endast.
Mis on MEP lähemalt? MEP ehk pikemalt välja kirjutades Mudel-Euroopa Parlament on gümnasistidele suunatud erakonnavaba juhtimisprogramm. 27.-30. Septembril 2024 osales ka Saaremaa Gümnaasiumist üheksa õpilast Mudel-Euroopa Parlamendi sessioonil Riigikogus. Küsitlesin kaheksat seal käinud õpilast, kelleks olid Reio Lõbus (G3n), Aksel Hartikainen (G3n), Kätriin Mägi (G3o), Miia Saar (G3o), Janar Sepp (G2j), Kätrin Tamira Kanemägi (G2k), Morten Kosk (G2n), Lisandra Olop (G1k).
Reio lõbus
Reio osales MEP-il esimest korda. Komisjoni registreerimisel oli valida kolme eelistuse vahel ja grupp kujunes täituvuse järgi. Ise osales ta Sotsiaalkomisjon II-s, mille fookus oli puuetega inimestel. Koostöö teiste õpilastega oli Reiol väga konstruktiivne, kõik saadi õigeaegselt tehtud. Koostööks olid kõik valmis: kui kellelgi tuli hea idee, määrati üks paar sellega tegelema. Komisjonile oli ette antud sissejuhatav alustekst ning siis algas ideede genereerimine. Lõpuks jäi lauale umbes 3–4 probleemi, millest lähtuvalt tuli teha erinevaid ettepanekuid olukorra lahendamiseks. Kõik said oma arvamust avaldada, kui neile oli sõna antud. Teistel oli võimalik esitada küsimusi ja vastuväiteid. See oli leebe väitluse laadne argumenteerimine, kus toetuti põhiliselt oma arvamustele ja teadmistele. Kõik otsused pidid saama häälteenamuse. Enne viimast päeva käisid rääkimas ka kaks oma ala spetsialisti. Oma kogemusest õppis Reio, et poliitika tegemine on päris keeruline ja aeganõudev, eriti kui on palju erinevaid arvamusi.
Aksel Hartikainen
Aksel on ka varasemalt Mudel-Euroopa Parlamendis osalenud ning väidab, et iga kord on see olnud väga meeldiv kogemus. Seal saab kohtuda paljude tarkade noortega ning luua üllatavalt palju uusi tutvusi. Grupivalikul said luua pingerea, millistes komisjonis soovid rohkem olla, millistes vähem, ning selle alusel määratakse inimesed komisjoni. Sinu arvamust võetakse määramisel küll arvesse, kuid oma esimesse valikusse sa siiski saada ei pruugi. Õpilased teevad omavahel neli päeva rühmatööd: esimesed paar päeva tehakse sisulist tööd, kus arutatakse, millist teemat käsitleda ning kuidas seda kõige paremini paberile kirja panna. Teemad on laias laastus ette antud, kuid teema vormistamiseks on siiski antud suhteliselt vabad käed.
Argumenteerimist komisjonitöös võrdles ta algklasside korraga: tõstad lipiku ning saad sõna. Nii välditakse korra kadumist. Riigikogus kehtib enam-vähem samasugune kord, kui tunduvalt ametlikumalt ning formaalsemalt, kuna tegemist on siiski uhke kohaga. MEP-ilt kaasa võtab Aksel oskuse teha tiimitööd.
Arvasin, et oskasin seda teha juba enne MEPi, kuid oi kuidas ma eksisin! MEP annab väga palju juurde, nii tööjaotuse õppimise poolest, suhtlusoskuste poolest kui ka inimestega üldiste läbisaamiste arendamise oskuste poolest.
Aksel Hartikainen
KÄTRIIN MÄGI
Kätriinosales eelmisel aastal Mudel-Euroopa Parlamendis esmakordselt ja on väga tänulik hea kogemuse eest. MEP-il osaledes püüdis ta silma jääda ja anda endast parim, käies igal pool inimestega kaasas ning püüdes koguda võimalikult palju teadmisi.
Kätriin valis Regionaalkomisjoni, kuhu ta ka lõpuks sai. Komisjon arutas, kuidas tasakaalustada maal ja linnas elavate inimeste võimalusi. Koostöös teiste õpilastega jäi talle mulje, et kõik olid targad ja osavad. Üksteisega tutvumiseks ja jutu alustamiseks mängiti erinevaid mänge. Koostöö õpilaste vahel sujus hästi, enamik inimesi olid aktiivsed rääkijad ja arutajad.
Alguses muretses Kätriin, et tal pole teema kohta piisavalt baasteadmisi. Pärast esimest päeva aga leidis ta oma rütmi ja mõistis oma grupi teema mõtet väga hästi. Ta mõtles läbi oma seisukohad – millega nõustub, millega mitte ja mida muuta. See talle julgust oma arvamust avaldada ja osavõtlikum olla.
Debattides võeti asju enamasti huumoriga. Kui arvamused läksid tuliseks, ei võetud seda südamesse, vaid räägiti hiljem rahulikult asjad selgeks.
Kätriin Mägi
MIIA SAAR
Miia osales eelmisel aastal MEP-il esmakordselt ja sai pakkumise osaleda ka rahvusvahelisel Mudel-Euroopa Parlamendil, kuid pidi kahjuks sellest loobuma.
Miia kuulus II sotsiaalkomisjoni, kus arutati puuetega inimeste ligipääsu vajalikele teenustele ja nende kaasamist ühiskonna tegevustesse. Vestlused olid huvitavad ja näitasid selgelt, et kohal olid aktiivsed ja tegusad õpilased, kes osalesid sisukates aruteludes ning lõbusates tegevustes, nagu komisjoni tutvustava näidendi ettevalmistamine ja kõnede esitajate valimine. Samuti leidis Miia, et erinevate komisjonide vahel oli tunda sõbralikku konkurentsi.
Oma kogemusest võtab Miia kaasa teadliku soovituse rohkem mugavusstsoonist välja astuda, sest see avab uusi tutvusi ja kogemusi. Näiteks tõi ta välja, kuidas ta pidas Riigikogus kõne – kuigi ta ei tahaks seda teist korda teha, saab ta nüüd öelda, et on seda kunagi kogenud. Lisaks mõistab ta nüüd paremini kogu resolutsioonide koostamise ja hääletamise protsessi.
JANAR SEPP
Janar osales Mudel-Euroopa Parlamendis eelmisel aastal esimest korda. Enne seda ei osanud ta täpselt ette kujutada, millise sündmusega on tegu. Ühel päeval vahetunnis pidas ta kinni hea sõber, kes küsis, kas ta sooviks osaleda. „Otsustasingi siis proovida – ja nii ma enda jaoks Mudel-Euroopa Parlamendi avastasingi,“ meenutab Janar.
Janar osales julgeolekukomisjonis, mis oli ka tema esimene eelistus. Koostöö oli mitmetahuline ja produktiivne. Eriti lõbusaks muutus töö, kui tuli koostada sketch, mida hiljem teistele esitati.
Julgeolekukomisjonis arutati Euroopa julgeolekuga seotud teemasid. Alguses toimus ajurünnak, kus pandi kirja kõik ideed, mis Euroopa julgeolekuga seoses pähe tulid. Seejärel hääletati, et välja selgitada parimad mõtted, millest hakati resolutsiooni koostama. Janari arvates toimis selline arutelu hästi, pakkudes ka vähema väitlustootmise kogemusega osalejatele võimaluse kaasa rääkida.
Mudel-Euroopa Parlamendis osalemine innustas Janarit osalema rohkem noorte poliitikasündmustel. Lisaks MEP-ile on ta osalenud Saaremaa Vallavolikogu simulatsioonis ja Noorte Riigikogus.
Need kogemused on ainult suurendanud minu huvi poliitika, Euroopa Liidu ja argumenteerimise vastu.
Janar Sepp
kätrin tamira kanemägi
Kätrin Tamira on osalenud MEP-il mitmel korral. Esimesel korral (2023) oli kogemus tema jaoks eriti põnev, kuna üritus oli uus ja kõik võõras, mistõttu oli ka ootusärevus suurem. Samuti tundus tolle aasta seltskond talle lõbusam.
Eelmisel aastal (2024) nautis Tamira üritust veelgi enam, kuna oli juba formaadiga tuttav. See andis talle enesekindlust ning võimaldas end vabamalt tunda. Lisaks olid osalejate hulgas tuttavad näod, mis muutis kogu kogemuse veelgi meeldivamaks ja mugavamaks.
2023. aastal kuulus ta naisteõiguste komisjoni ning sellel korral sotsiaalkomisjoni. Tamira hinnangul oli töö asjalik ja sisukas – mõlemal korral võeti tema komisjoni resolutsioonid kiiresti vastu.
Lobitöö oli seejuures hea võimalus nii uute tutvuste loomiseks kui ka koostöö tegemiseks väljaspool oma komisjoni.
Kätrin Tamira Kanemägi
Kogemusest võtab Tamira kaasa teadmise, et MEP on suurepärane viis arendada argumenteerimisoskust ja laiendada silmaringi – nii komisjonide teemadel kui ka poliitiliste protsesside kohta. See annab julgust ja enesekindlust oma arvamust avaldada ka tulevikus.
morten kosk
Mortenosales Mudel-Euroopa Parlamendis (MEP) kahel järjestikusel aastal. 2023. aastal, olles väheste kogemustega ja suure huvi tõttu, valis ta pigem tagasihoidliku vaatleja rolli, vaadates, kuidas kogenumad osalejad oma mõtteid väljendavad ja ennast arendavad. Selle aasta MEPi käsitles ta haridusliku ja teoreetilise kogemusena.
2024.–2025. aasta MEPil võttis Morten juba aktiivsema rolli ning proovis rakendada eelmistelt üritustelt õpitut. Tema eesmärk oli ennast edasi arendada ja kasutada oma tähelepanekutest saadud teadmisi.
Morteni esimeseks eelistuseks oli keskkonnakomisjon, kuna ta eelistab valida komisjoni, mille teemad on talle kõige võõramad või milles tunneb end vähem teadlikuna. Nii saab ta paremini mõista keerukaid poliitilisi narratiive ja laiendada oma teadmisi.
Keskkonnakomisjon arutas näiteks tuumaenergia küsimust Euroopa Liidus. Komisjon võttis toetava seisukoha tuumajaamadele ja keskendus nende integreerimisele Liidu energeetikasse. Komisjonitöö kulges argumenteeritult, kuna eelnev kõnelemisrituaal motiveeris osalejaid panustama kaalukamalt.
Morten tõdeb, et MEPilt on tohutult õppida nii temal kui ka teistel osalejatel. Euroopa Liit on keerukas institutsioon, mille poliitika võib tavakodanikule sageli tunduda segane ja kauge – näiteks isegi sellised detailid nagu pudelikorkide kinnitamise regulatsioonid.
MEP pakub osalejatele mitmekesist ülevaadet ELi poliitikast, kuid Mortenile on eriti oluline, et osalemine ja teadmiste omandamine toimuvad mitmel moel: passiivsena õpid midagi ja aktiivsena õpid samuti. Suured ja tähtsad üritused muutuvad hoomatavamaks, kui neile läheneda oma isikupärase vaatenurga kaudu.
lisandra olop
Lisandrahakkas väitlusega süvitsi tegelema ja osales MEP-il esimest korda käesoleval aastal. Ta kuulus kodanikuvabaduste komisjoni, mis oli tema kõige eelistatuim valik. Koostöö teiste õpilastega oli väga hea, isegi nii hea, et komisjoni tööd ja probleeme arutati ka söögilaua ääres ja pauside ajal. Kõik osalejad olid avatud suhtlejad ja jäid viisakaks.
Lisandra lahkus MEP-ilt avarama silmaringiga. Ta õppis palju uut mitte ainult oma komisjoni, vaid ka teiste komisjonide teemade kohta. Kuna arutluse all olnud küsimused puudutasid kogu Euroopat, andis MEP talle tohutult uusi teadmisi. Lisaks jäävad talle alati meelde sõbrad ja tuttavad, keda ta seal kohtas, muutes kogu kogemuse veelgi väärtuslikumaks.
Käisin 20. jaanuaril Kuressaare Linnateatris vaatamas Bengt Ahlforsi loodud näidendit „Kõndida vee peal“.
Etenduse tegevus leiab aset tänapäeva Soomes, kus toimuvad Soome Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi valimised. See kajastab moraalseid ja ühiskondlikke probleeme kahe inimese omavahelise kogemuse näol.
Teose lavastajaks on Jaak Allik ning selle tõlkis Ülev Aaloe. Teos kujutas intervjuud kahe inimese vahel, mis sukeldub nende omavahelisse minevikku ja sellega seostuvatesse probleemidesse. Allik tõi rahva ette sümpaatse ja tõsise teose, mis oli sama puhas ja pühalik kui kirik, kus lavastuse tegevus toimus. See andis võimaluse näha tegelasi nende kõige haavatavamatest ja nõrgematest külgedest.
Etenduses astusid lavale kaks näitlejat: Piret Rauk (Marion) ja Tanel Ting (Trond).
Näidendi peategelast Marioni kehastab Piret Rauk. Marion on viiekümne aastane kirikuõpetaja, kes kandideerib Soome piiskopi kohale ning on viimases voorus. Piret Rauk annab oma kehakeelega edasi rohkemat kui sõnadega. Tema hoiak kajastab tegelase tundeid ning žestid võimendavad meeleolu. Tänu sellele oli väga hea mõista, millal ta tundis enda suhtes ülekohut, millal ta tundis end vabana ning millal süüdi. Sellele lisas emotsiooni ka tema pilk, mis muutus teose vältel enesekindlast tagasihoidlikuks. Tema kõnelemisviis oli terve etenduse vältel vaoshoitud ja konkreetne. Rauk tõi selle tegelase ellu mitte ainult tema sõnu rahvale jutustades, vaid kogu tema olemust ja iseloomu edasi andes.
Tanel Ting oli 35-aastase ajakirjaniku Trondi rollis. Trond läks Marioni juurde, et teha persoonilugu piiskopi kandidaadi kohta, kuid tal olid looga ka isiklikud sidemed. Tanel Tingi on suurem osa saarlasi harjunud nägema pigem komöödiates, eelkõige, kuna neid etendatakse Kuressaare Linnateatris sagedamini. Kuid selles näidendis oli näha tema, kui näitleja, teist külge. Üdini tõsine mees, kes proovib välja koukida mineviku mälestusi. Tema kõneviis peegeldas, et ta uurib midagi rohkemat kui lihtsalt Marioni isiksust. Ta pilgus oli näha, et see intervjuu on tema jaoks raske, kuna tal on sellega sügavam seos. Samuti olid tema žestid väga läbimõeldud ja polnud midagi üleliigset. Intensiivsematel hetkedel muutus ta jõulisemaks ja vihasemaks, tavavestluse käigus oli ta rahulik ja täpne.
Lavastuse muusika ja valguse eest vastutas Tarmo Matt. Valgustus ja heli mängisid selles etenduses suhteliselt väikest rolli. Siiski aitas valgus rõhutada jutu olulisust ja hetke meeleolu ning muusika lõi juba enne etenduse algust pühaliku atmosfääri.
Teose kunstnik oli Estookin, kelle jaoks oli see esimene lavakujundus. Tema kujundus oli ülimalt minimalistlik, kuid muutuv Jeesuse maal taustal kajastas tegevustiku meeleolu ja tõsidust. Pingelisematel hetkedel muutus taust äikesetormiks, helgematel väheste pilvedega taevaks. Vähene dekoratsioonide arv aitas süveneda tegelaste jutu sisule ja andis tunde, et vaatajad kuulavadki lihtsalt kahe inimese vahelist vestlust. Terve etenduse vältel säilis kujunduse ja valguse abil pühalik kiriku atmosfäär.
Teatrisse minnes teadsin vaid, et mind ootab ees tõsine ja kiriklik etendus. Kuigi need vastasid tõele, oli see midagi hoopis enamat. See pani mind mõtlema moraalsuse, usu ja inimlikkuse teemade üle. Nii Marioni kui Trondi lugu oli unikaalne, ent universaalne. Poleks kunagi osanud arvata, et poolteist tundi kahekõne saab olla nii huvitav ja emotsionaalne. Etenduse alguses tundus mulle, et see ei lõppegi ja lihtsalt venib, kuid loo haripunkt oli dramaatiline ja kütkestav ning siis oli see järsku läbi. Trondi kogemus usu, usalduse ja armastusega pani mind ja kindlasti ka paljusid teisi nendele teemadele mõtlema ja talle kaasa tundma ning Marioni isiksus ja minevik tõstatas mitmeid eetilisuse küsimusi. Ma arvan, et see publik, kes seal saalis oli ja naeris, ei ole piisavalt küps sellise temaatika mõistmiseks. Ma tundsin kaasa näitlejatele, kes pidid kuulama teismeliste itsitusi, kandes ette tõsiseid ja süngeid probleeme, kuid imetlesin ka nende meisterlikkust seda täielikult ignoreerida. See oli väga hästi lavastatud ja näideldud ning tõi avalikkuse ette teemasid, millest muidu väga ei kõnelda.
On uus kuu ja ühtlasi uus horoskoop. Kindlasti tekitasid eelmise kuu ennustused palju küsimusi, kuid nendele vastuste leidmiseks olete küll vales kohas. Muret pole aga vaja tunda, kuna pakume kompensatsiooniks värsket kraami. Sutto Mapta kaardid on see kuu eriti tulised ja räägivad nii mõndagi uut. Sulanud lumi on paljastanud talveund maganud hinged, mille tulemusel on muutumas energia voogude suunad. Õige tee leidmiseks võib (aga ei pruugi) leida juhiseid järgnevast horoskoobist.
Jäär
Oled aldis uutele sõltuvustele. Väga suur on tõenäosus jääda telefonis istumisega vahele just bioloogia tunnis. Samuti pole äritehinguteks soodne aeg ning rahapesijaid võib leida iga nurga tagant. Nende suslikute vastu aitavad hästi loomahäälitsused. Harjuta võimalusel koolis peegli ees. Soodne on kuu aga tarkusehammaste eemaldamiseks.
Sõnn
Sinu teed viivad läbi raskuste ja kannatuse, kuid kui sa ei lase pead norgu, võivad sulle veel naerata kuldsete liivadega mäed. Näiteks märkad lubatud kalapasta päeval, et sööklas on pandud muudatuse teade ja pakutakse hoopis makarone hakklihaga. Sealjuures peab tunnistama, et järjekord on sellisel juhul pikk. Selles kuus kipud aga enda kanda võtma ka teiste koormat. Ole ettevaatlik, kuna see võib tervisele kalliks maksma minna.
Kaksikud
Raha justkui libiseks käest. Mingit investeerimist ei tasu teha. See-eest on hea aeg panna idanema tuleviku seemned ehk siis alaku aiandushooaeg! Sinu kaugema tuleviku lillepeenar näib võimalustest kirev. Kollased kummikud jalga ja muud kui sumpama! Päike naeratab sulle.
Vähk
Vastupidiselt eelnevale kuule on terve maailm sinu jaoks valla. On aeg kevadiseks suurpuhastuseks ning kopitanud hingede oma elust välja viskamiseks. Võta fookus oma vajadustele. Vaata ära see film, mis on juba kolm kuud vaatamist ootavate filmide nimekirja tipus olnud, või loe läbi see raamat, mida oled kohustusliku kirjanduse tõttu edasi lükanud. Ära aga küünlaid põleta, kuna tuuletõmbus on sel kuul eriti salakaval.
Lõvi
Ees on ebakindlad ajad, mille üle sul puudub võim. Valmistu ootamatuks, kuna see kuu pole miski etteaimatav. Jälgi Stuudiumi tähelepanelikult, kuna üks matemaatika kontrolltöö jääb sul kahe silma vahele. Võid soetada oma energia puhastamiseks talismane, kuid mõistlikum oleks lihtsalt see kuu vastu pidada ja loota soojemate ilmade peale.
Neitsi
Võitlustesse ei tasu astuda. Igasuguste võistluste ja enese tõestamisega tegelemiseks pole soodne aeg. Vastupidi – on hea aeg leida rõõmu väikestest võitudest, näiteks kui oled söögijärjekorras viimane, kuid piimaautomaadist päriselt tuleb piima, või kapist vene keele asjadele järgi minnes ei olegi kedagi su kapiust blokeerimas.
Kaalud
Armastuses ja suhetes ei ole õnne. Tunnetega ei tasu see kuu mängida: kuigi tunned end südametemurdjana, oled hoopis sina see, kelle süda on sel korral ohus. Vii oma fookus mujale – armuasjadega jõuab tegeleda veel küll. Õpi hoopis ära uus kaardimäng nagu näiteks Koristaja. Seal, kus pole õnne armastuses, on kaardimängus. Ka üksikute tundide täitmiseks on hea sõpradega kaarte laduda.
Skorpion
Sulle näidatakse teed. Maailm jätab sulle leivapururaja, kuid sa pead selle ise leidma, enne vareseid. Sealjuures pole mainitud, kas tegemist on õige teega – võid ära unustada tunniplaani muudatuse ning kõndida tunni alguses valesse klassi. Pole aga hullu, kuna Agnes oli just demonstreerimas, kuidas järjekordselt midagi inimkehas töötab nagu klassiruumi uks, sinust saab elav näide ning saad õpetajalt kiita.
Ambur
Oled avatud uutele kogemustele. Oled tulvil kõikvõimalikest mõtetest, kuid kahjuks ei seostu ükski neist aritmeetilise jadaga ja saad kurja pilgu Ulvilt, kui ta su vihikus olevaid unistuste kavandeid märkab. Lase kogemustel end ise ilmutada ning keskendu õpingutele. Kuid kui võimalus end ilmutab, haara sellest kinni, kuna taolist hetke tõesti enam kunagi ei tule.
Kaljukits
Su rännak veel ei alga, kuid siht on kindel. Teel võib takistuseks olla kevadine viiruste levik. Kui sind veebruari gripp kätte ei saanud, siis kevadel pakutavast kraamist pääsu ei ole. Varu salvrätte ning meresoolalahust. Tuleb üks avastusterohke kuu. Positiivsest küljest leiad, et külmkapis on üle veel üks tordilõik.
Veevalaja
Su võimu ja jõukuse karikad valguvad tühjaks. Kuid tühi kott on uus võimalus selle taas täitmiseks. Vaatad elu värskest nurgast ja leiad lahendused oma muredele. Oled inspiratsiooniallikas nii endale kui oma lähedastele. Kuid veega ei tasu see kuu jännata. Eriti tasub hoiduda süütu välimusega vannipartidest, kuna need kannavad endaga halbu endeid.
Kalad
Sa oled õigel teel, kuid see ei pruugi nii tunduda. Tõesti, ka õige tee võib olla metsik ning ettearvamatu. Samuti kipud igale poole hilinema – sealjuures mitte väliste tegurite tõttu. Ära aga kaota lootust ning leia oma sisemine enesekindlus, mis ütleb sulle, et vahetusjalatsite koju unustamine oligi nii määratud ja su nägu ei reeda sind koolijuhile.
Maokandja
Oled enese valitseja. Taltsutad oma sisemise looma, olgu selleks siis lõvi sõi sipelgaõgija. Sind ümbritseb enesekindluse aura, mida märkavad ka teised su ümber, või siis unustasid pesus käia. Igal juhul ootab sind ees edukas kuu igal rindel, kui ehk välja arvata söögivahetunnil vaba vetsu leidmine.
Kui kodus kopitamine ära tüütab, koolistress üle pea käib või tunned, et lõpukirjandisse kuluks varuks veel mõni kuldaväärt tsitaat ära, on ilmselt aeg seada sammud kinosaali poole. Tasub silma peal hoida nii Apollo kui Thule kino kavadel, sest seal leidub midagi igale maitsele. Haara popkorn, kraba Coca ja lase kinolinadel end kanda kaugetesse paikadesse!
„Minecrafti film“ (“A Minecraft Movie”) – Jared Hess
Kes meist poleks kunagi Minecrafti mänginud? Noh, neid noori on vist vaid käputäis. Kogu maailma lemmikuimad pikslid jõuavad lõpuks ometi kinoekraanidele! Viis tavainimest paisatakse ootamatult Minecrafti plokkide maailma, kus peavad erinevaid oskusi kasutades ellu jääma ning edukalt põgenema zombie’de ja muude pahalaste eest. Tegelasi on vürtsitatud särtsaka sarkastilise huumoriga nagu õigetele videomänguritele kohane. Auhinnatud filmitiimi juhtis režissöör Jared Hess.
Linastused alates 4. aprillist.
„Fränk“ – Tõnis Pill
Kauaoodatud eesti film, milles leidub nii vanu kodumaiseid lemmiknäitlejaid kui ka filmimaailma tõusvaid tähti. Peategelane, teismeline Paul, kelle lapsepõlv pole olnud kerge, satub peale uude linna kolimist halvale teele, mis halvendab kodust olukorda ning tekitab sekeldusi politseiga. Tema parimaks sõbraks ja suurimaks toetajaks saab aga üks pisut kummaline puuetega mees. Draamafilmis saab kaasa elada sõprusele, peresuhetele ja traumadele, mille kõigega käib käsikäes terav huumor. Tegemist on režissöör Tõnis Pilli debüütmängufilmiga.
Linastused alates 21. märtsist.
„Lumivalgeke“(“Snow White”) – Marc Webb
Klassikalisel muinasjutul põhinev muusikaline mängufilm, mille nimiosa kehastab eelkõige muusikalist „West Side Story“ tuntud näitlejanna Rachel Zegler ja Kurja Kuninganna rolli kannab Gal Gadot. Filmitiim on lubanud anda Lumivalgekese loole uue kaasaegse puudutuse, lisades sellele hoopis uue väärtuse. Oodata on suurjoonelist visuaali, kaasahaaravat enne kuulmata muusikat ja unustamatut filmielamust, mis viib paljud vaatajad tagasi lapsepõlve radadele.
Linastused alates 21. märtsist.
„Saint-Exupéry“ – Pablo Agüero
Paljud on kindlasti põhikoolis kohustusliku kirjandusena „Väikest printsi“ lugenud. Tõestisündinud lool põhinev seikluslik draama räägib selle raamatu autorist ning ohtlikust retkest, mis inspireeris teost kirjutama. Peale hea sõbra ja kolleegi, lennupostifirma piloodi Henri Guillaumet’i traagilist kadumist Andide mäestikus asub Antoine de Saint-Exupéry teda otsima. Ettearvamatul teekonnal tuleb tegemist teha mitmete uute ja huvitavate inimeste ning katsumustega, mille läbi avastab Saint-Exupéry peagi, et tema piiritu kujutlusvõime ja oskus teiste tunnetele kaasa elada on ebatavaline jõud, mis aitab isegi kõige raskematel hetkedel toime tulla.
Linastused alates 28. märtsist.
„Bird“ – Andrea Arnold
Filmist „Saltburn“ tuntuks saanud Barry Keoghan kehastub 12-aastase Bailey isaks, kes kavatseb abielluda oma uue tüdruksõbraga. See uudis keerab tema tütre niigi segase maailma täielikult pahupidi. Film jälgib noore tüdruku kujunemist teismeliseks neiuks läbi klassivõitluse, seksismi ja üksinduse. Süžees mängib olulist rolli Linnu-nimeline mees, keda Bailey ühel saatuslikul hetkel kohtab. Maineka Cannes’i filmifestivali kriitikud võtsid filmi vastu erakordsete kiidusõnadega. Režissöör Andrea Arnold on Inglismaal üks oma ala tuntumaid.
„Ma ei mõista, kuidas mõni inimene kohe peab oma elu avalikkuse ette tirima. No luuletagu, kui muidu ei saa. Aga avaldada! No mis uss teda hammustas?“ sosistab Iris.
Ma ei ole mitte kunagi saanud osaleda Rahva Raamatu ega Apollo pimekohtingul raamatuga, kuna vähemalt seni pole Kuressaares seda tehtud. Seekord aga sattusin õigel ajal Tallinnasse ja vedasin sõbranna endaga kaasa Kristiine keskusesse (st agiteerisin, tema vedas mind oma autoga). Esiti jäi meile ette Apollo. Sealne pimevalik oli pehmelt öeldes tagasihoidlik, kuid me ei heitnud meelt ja läksime edasi Rahva Raamatusse, kuhu meil tegelikult plaan minna oligi. Ja ei pidanud pettuma! Tegime laua ümber mitu tiiru ja lugesime apetiitseid sisututvustusi. Ühe raamatu suhtes olen üsna kindel, et ma olen seda lugenud. Ühte teist arvasin niisama teadvat. Lõpuks aga jäi mulle silma kaks raamatut, millest raske südamega valisin ühe, aga minu suureks rõõmuks oli sõbranna just teisele käpa peale pannud, nii et seegi saladuseloor sai eemaldatud.
Ma olin kogu sellest ilust nii lummatud, et kassasse minnes küsisin, kes ometi viitsis neid niimoodi maalida. Tütarlaps kassas langetas looritatud pilgu ja tõstis argsi käe. Aga ta oli väga tagasihoidlik ja ei soovinud raamatuga pilti teha. Nautige siis raamatuidki. Teisel pildil on minu oma.
Minu suurim hirm oli see, et äkki saan pakist raamatu, mida ma olen juba lugenud. Aga kui välja tuli Kristiina Ehini „Südametammide taga“, siis lisaks kergendusele tundsin ma suurt rõõmu – Ehini luulega on mul küll olnud väga juhuslik kokkupuude, aga see on jätnud mulje väga heast ja tundlikust luuletajast.
Vahelduseks on Ehin nüüd siis nõuks võtnud proosakirjaniku leiba maitsta. „Südametammide taga“ on sissevaade ta enda ellu ja kuna ta on naine, siis žongleerib ta loendamatute rollide vahel – Loomingujumalanna, Aasta Ema, Abielunaine, Freya, Fuuria jne jne. Jaan Tätte ütleb tagakaanel, et selles raamatus on Kristiina väga-väga aus ja ma olen sellega igati päri. Kui vaadata asja väga üheülbaliselt, siis viiakse meid koju, mis tundub kirjelduse järgi olevat kogu aeg korrast ära, kus köögis on meetrite kaupa (nii laiusesse kui kõrgusesse) pesemata nõusid ja kus tuleb endale igale poole teed rajada läbi abikaasa Silveri tohutu kola, milles mees näeb potentsiaalset pillimeisterdamise toormaterjali. Teisalt aga kumab sellest kaosest läbi Kristiina ja Silveri armastus ja hoolimine üksteise ja laste vastu ning väga palju loomingulisust. Nad on omavahel kokku leppinud, et ei tülitse maiste asjade pärast, ja kuigi raamatu lõpupoole pannakse see lubadus proovile, siis tagakaant sulgedes pole millegipärast mingit kahtlust, et ka see tüli sai lahendatud, sest „inimkonnal on lootust ka surnuks sulamise ohus“, mis siis veel ühest keskmisest pereprobleemist rääkida…
Ma pean jälle tulema oma vana joruga nagu katkine grammofon: parimat proosat kirjutavad ikkagi luuletajad, olgu see siis Viivi Luik, Leelo Tungal või Kristiina Ehin. Juba esimestest lehekülgedest on „Südametammide taga“ kui üks suur ja kaunis ballaad kõigile naistele, emadele, Freyadele ja Fuuriatele. Aeg-ajalt on Ehin kirja pannud mõne oma luuletuse, mis talle endale mingil hetkel meenus. Ja kindlasti ei suuda ta ka tavalises jutustavas tekstis lihtsalt suvalisi sõnu ritta lappida, sest sõnu on vaja kaaluda ja sõeluda ja läbi veski jahvatada, et lõpptulemusega oleks üldse võimalik rahule jääda. Nii sünnivad laused nagu „Sirtsud sirisesid ja silmapõhja langes soovitähti“. Või johannesaaviklik „Naeratan tüdrukule, kes vaatab mind küsivi silmi“.
Aeg-ajalt pillab Kristiina oma kirjanikest ema ja isa elutarkust, näiteks meenub Kristiinale ema Ly ütlus: „Kusagil pole kirjas, kui mitu korda me peame oma lapsi jamadest välja aitama. Kui sa näed, et maja põleb, on loomulik, et viskad vett“. Või isa Andrese tõdemus, et kirjanik ei tee tööd, aga ka ei puhka kunagi.
Totaalse üllatusboonusena hüppab lehtedelt välja Thörmeri karuohakas, mida „leidub looduses ainult Saaremaal Riksu külas ja Paldiskis“. Riksu külast läbi saab meie maakodust linnakoju ja vastupidi, aga Thörmeri karuohakast ei ole ma oma elus enne kordagi kuulnud. Vaja uurida.
Ehin tõmbab lugeja oma maailma ja ühel hetkel saad aru, et sa patseerid koos temaga mitte ainult pärismaailmas, vaid kusagil tema enda fantaasias, kust jalutab läbi terve plejaad ajaloolisi suurkujusid, kelle hulgas on näiteks Lydia Koidula, Kristjan Jaak Peterson või Johann Voldemar Veski. Neil kõigil on noorele Ehinale oma tarkuseteri jagada. Kohati on kogu see Segasummasuvila seal raamatus täiesti homeeriliselt naljakas, aga samas täiesti tõsine ja paiguti nii õrn, et seda võiks pigem juba hapraks klassifitseerida. Lühidalt, see on väga-väga hea raamat ja ma olen enam kui kindel, et iga naine tunneb ennast vähemalt paiguti siin ka ära.
