Categories
Juhtkiri

Juhtkiri #15

Kõik head asjad saavad kord läbi …

ja nii tõmbab ka meie toimetus otsi kokku.

2. detsembril 2024 ilmus meie esimene number, nüüd aga paneme punkti viieteistkümnendale ja meie viimasele Silmapiiri numbrile.

Vahepeal oleme arutanud, mõelnud, kahelnud ja kirjutanud. Koos avaldasime 7 Silmapiiri numbrit, 88 artiklit, umbes 56 000 sõna, ligi 400 000 tähemärki ning kogusime üle 10 000 lugemise.

Me ei piirdunud ainult kirjutamise ja videodega – meie podcast PÖKS kõlas Spotifys pea 200 tundi ja kogus ligi 1000 kuulamist.

Selle kõige taga oli enamasti sihikindel, veidi kaootiline, aga väga vapper toimetus: Karoli Harjus, Marilyn Lempu, Merili Haak, Karolina Lepik, Birgit Andreas, Marleen Karelson, Jette Berens, Kätrin Tamira Kanemägi, Simona Kessel, Carola Raud, Karl Markus Kallas ning meie juhendaja Merilyn Lempu.

Sügav tänu kõigile, kes aitasid meie tekste lihvida ja paremini kõlama panna – Marju Roberts, Merle Rekaya ja Urve Aedma. Samuti suur tänu külalisautoritele, kes tõid Silmapiirile uusi vaateid ja mõtteid: Piret Tänav, Laura Korb, Morten Kosk, Lidia Kristina Kähara, Camilla Kaarima, Tarvo Lennart Pettersson, Sander Maripuu, Karola Kirst ja Elisabeth Jõgi.

Aitäh, et lugesite. Aitäh, et kuulasite. Aitäh, et vaatasite.

Meie aeg saab nüüd otsa, ent Silmapiir ei kao, vaid liigub edasi uute inimeste ja uute lugudega.

Silmapiiri 2024/2025 toimetus ♡

Categories
Video

Söögitädid Peil & Simso

Oled möistatanud, millega meie õpetajad tundide löppedes tegeleda vöiksid? Saime linti fenomeni, kuidas öpetajad Indrek Peil & Koit Simso pimesi küpsisetorte vaaritada möllavad.

Categories
Arvamus Noored

Lugeda või mitte lugeda?

Noorus on hukas. Ühiskonnas on moraalne allakäik. Keegi ei loe. Keegi ei suvatse pinnapealsusest sügavamale süüvida. Eesti vanemate generatsioonide vaatenurk tundub hetkel selline olevat, kuid tegelikult oli noorus hukas juba Sokratese elu ajal ja moraalselt täielikult balansseeritud ühiskonda ongi raske saavutada. Ometi aina kirjutatakse ja tõlgitakse raamatuid juurde. Probleemi pidepunkt ei ole selles, kas loetakse, vaid pigem, mida loetakse.

Kuigi digitaalmaastik on info leviku hõlpsamaks teinud, ei ole raamat veel oma positsiooni täielikult kaotanud. Need inimesed, kellele meeldib lugeda, loevad edasi ja need, kes lugemist põlastavad, leiavad teisi võimalusi maailmaga tutvumiseks. Arusaam, et vanasti kõik inimesed olid suured bibliofiilid, ei pea päris paika. Roland Dahl kirjutas terve raamatu noorest tüdrukust 1980-ndatel, kes eristus teistest raamatutegelastest, kuna ta luges. Minnes sügavamale minevikku – lugedes C. Brontë „Jane Eyre’i“, võib tekkida tunne, et raamatuhuvilised 19. sajandil olid sama haruldased kui tänapäeval, kuna peale Jane’i seal raamatus teised tegelased vabatahtlikult peale Piibli midagi ei lugenud. Saada võimalus õppida lugema on privileeg, kuid soovida lugeda on intelligentsus.

See, et inimene loeb, ei tähenda veel, et inimene, kes loeb põhiliselt kergeid armastusnovelle ja inimene, kes loeb ainult populaarteaduslikke raamatuid, oleksid samaväärse silmaringiga. Muidugi on mõlemad teadmiste ja maailma tajumises eespool kui need, kes üldse ei suvatse lugeda, kuid tõeline silmaring tuleb mitmekesisusest. Metsikus looduses jäädakse ellu, kuna suudetakse kohaneda, ja välja surevad need, kes ei arene. Nagu juhtus dodo- lindudega, kes ei suutnud keskkonna muutusega harjuda. Erinevate žanritega ja maailmavaadetega raamatute lugemine on see, mis loob perspektiivi ja arendab kriitilist mõtlemist. Nähes kellegi teise mõttemaailma, on inimesel võimalus kinnitada oma maailma vaadete paikapidavust. Digitaalmaailmas on erinevad vaated segamini – teadmiste ja arvamuste virvarr, kuid raamatutes on fookus tavaliselt tsentreeritum. Lugejal on rohkem aega, et loetu põhjal oma arusaam kujundada – seega suudab ta ka kriitilisemalt mõelda.

Alati on olnud ja alati jääb neid, kes loevad. Kuid mis mõjuvõim on raamatutel aastate pärast, on raske öelda. Maailm on kogu aeg muutuses ja selle takistamine oleks absurdne, kuid inimesel on võimalus seda tulevikku suunata. Iga inimene on võimeline vaatama endasse, et leida see uudishimu lugeda ja sellega tuleviku perspektiivi mõjutada. Seega lugeda, et avada oma maailm.

Categories
Kogemus Noored

uus kleit, uus algus, uus mina

see, et minu aju mötetest pungil on ja ma need suures tuhinas paberile kirja saan, ei tule vast kauem pildis olnud inimestele uudisena. küll aga hakkas peale kooli löpetamist piisavalt igav, et Instagramis sai loodud kasutaja @midagimerilist . soovitan soojalt jälgima hakata! sealne sisu on stiililt umbes järgmine:

olin teda viimased kuud salaja poeakna tagant piilunud.
noh, enda jaoks silma peale pannud vöi nii…

eelmisel kolmapäeval hüppasin aga oma pisikese pantrimustri mingripp/rahakotiga poodi sisse.
ta ei olnud just köige odavam kleit. või noh, mis ma siin ikka peidan. kindlasti mitte minu liigast. ikkagi körgklassi mood ja kalleimast kangast valmistatud kullaraas.
ja ennäe imet. minu kahe täiesti terve silmapaari all pandi sellele allahindluse silt külge.
“see on märk” mötlesin. see oli kindlapeale märk, et kleit on minu.

nii me siis lahkusimegi koos. kahekesi. terve tee hiilisin nii, et köik sopaloigud said kaarega möödutud. isegi bussi asemel jalutasin kilomeetreid koju.
egas ma siis sellise saagiga ühistranspordis riskida saa. jumal seda kleiti hoidku.
tuleb ikka vastavalt käituda. eputada saab hiljem ka.

olin arvestanud: ta ei ole mingi suvaline kapikleit.
ja ega ma teda niisama tühja ei ostnudki seisma.
ikka kandmiseks mötlesin. poes olin veel nii hajevil, et selga ei jöudnud proovida.
sessuhtes ma ei kiirustanud takka ka. varusin natuke aega. lasin siin noh, mölemal seedida.
imetlesin niisama öhtuti enne magama jäämist. unenäod olid kohe palju armsamad.
hommikuti samuti meeldiv ärgata. panin kleidi täpselt voodi vasta rippuma.
tösilugu. iga päev algas ja löppes silmailuga.

pühapäevaks vötsin julguse kokku. kaua ma ikka teda eemalt vaatan.
käed kibelesid külge, nii mis kole. otsustasin selga proovida.
söbrannad ka juba kannatusest löhkemas.
viimased 5 päeva küsinud, millal meid koos kuskil näha saab.

valasin pokaali köige rövedamat veini. egas mu eelarve kahte head asja lubada saa.
tulebki mingites asjades kitsendusi teha. käisin pesus. everything shower ja puha.
unistades: uus kleit, uus algus, uus mina.

seisin siis seal peegli ees. kleit seljas.
tabamas end möttelt: see kleit ei ole minu, see on kellegi teise oma.
usu vöi ära usu, aga mina ei suutnud uskuda. paar sammu siia-sinna.
hea, et kleit kohe ei voolanud seljast. ära ei tahtnud joosta. jalamaid paljalt mind sinna jätta.
sellist ebamugavust pole ammu kehal olnud tunda. korraks katsin silmad hirmust kinni.
laususin paar julgustavat söna. uuesti peeglit vaadates sain aru.
jah, täna on viimane korda, kui see mul on seljas.

järgmisel kuul ostsin pudeli Chardonnay šampanjat.
ja panin selle kleidi rahuliku südamega pölema.

Categories
Horoskoop

HOROSKOOP

Kätte on jõudnud Sutto Mapta suure suveennustuse aeg. Ükskõik, kas otsid armastust või puhkust soojal maal, kaartide järgi kirjutatud ennustused võivad sulle nii mõndagi paljastada. Kui palju sa neist usud, on muidugi iga lugeja enda otsustada. Vastuseid sa siit võib-olla ei leia, kuid ehk pakub see vähemalt lõbu.

Ühtlasi soovib Silmapiiri horoskoobi koostaja tänada teid meeldiva poolaasta eest. Ja isegi kui siin lehes jätkab horoskoopi edaspidi keegi teine, siis kui tunnete puudust Sutto Mapta kokkukeedetud ennustustest, laske oma sisetundel end juhtida ja võib-olla leiate noore nõia kusagil mujal tegutsemas.

Igal juhul soovib Sutto Mapta kõigile võluvat suve!

Jäär

Muidu tulihingelistele jääradele tõotab tulla väga rahulik suvi. Siit ja sealt laekub natuke raha ning suve lõpu poole puhub ehk isegi suvine tuul veidi armastust. Kohale on jõudnud täielik luuslangi ja grilliaeg – selle suve töö peale raiskamine tunduks lausa patt. Kui aga rahakoti tühjus sunnib siiski töö poole vaatama, tasub hoiduda lammaste karjatamisest, kuna on suur oht, et mõni kräsuline sõber hävitab teie põhikooli/gümnaasiumi lõputunnistuse.

Mis puutub rannategevustesse, siis julgelt ujumisriided selga ja päikesekreem peale – sirge joonega ujuma või päevitama! Isegi kui taevast kallab vihma ja meri on alles kaks korda õitsenud. Samas on hea aeg rannatarbeid osta, sest halb ilm toob endaga kaasa suviseid soodushindasid.

Ka õpetajaid ootab ees suuremat sorti puhkus, kuigi muru vajab niitmist ning suvevaheajale jäänud lapsed ja lapselapsed lõbustamist. Igal juhul tõotab tulla üpriski harilik suvi.

Sõnn

Suvi algab väikeste ebamugavustega, sest lööd ära oma väikese varba või pead võitled verejanuliste sääskedega. Ent edasi kulgeb kõik töiselt ning suve lõpuks võib-olla kogunebki kenake summa. Üle miinimumpalga palju loota ei maksa, kuid lootust ei tasu siiski kaotada. Augusti alguses naeratab sulle õnn ja leiad rannast aarde. Tõsi, tegemist ei ole küll varandusega, aga leitud esemel on sinu jaoks eriline väärtus.

Töö kõrvalt jääb armastusele kahjuks vähe aega, kuid leiad kolleegide seast truu sõbra, kes lihtsalt mõistab sind. Vabadel hetkedel on ees ootamas avastamata rajad ja liikuvad rattad. Ära mõtle sügisel algavale kooliaastale liiga palju, sest muidu täidab muretsemine ka selle vähese vaba aja, mida võiks kasutada näiteks uue filmi vaatamiseks, sõpradega Saaremaal trallitamiseks või lohesurfiks.

Suvi on alati häbematult lühike ehk võta sellest viimast ja ära lase end keskmisest Eesti suveilmast morjendada.

Kaksikud

Suvi algab esmapilgul mannetult ja iseloomutult, aga peagi saabub suur ja kirglik armastus. Suve lõpuks võib selguda, et sekka on sattunud armukadedust. Igal juhul tasub varuda kannatust ja mõistmist.

Kui armuasjad hetkeks kõrvale jätta, siis tõotab tulla enneolematu suvi. Lisaks tavalisele – näiteks ebanormaalsetes kogustes jäätise söömine – jääb aega alustada uut karjääri aknapesijana, külastada Saaremaal elavat maailma suurimat närilist või värvida oma juuksed seitset eri tooni, sest päike pleegitab need niikuinii ära.

Muremõtted kaovad ja asenduvad koduranna aeglaselt loksuvate lainetega. Täispuhutavaid haisid tasuks see suvi siiski vältida – neil on halb komme hiilida ligi selja tagant ja näksata. Hea uudis on see, et jaheda ilma tõttu on sinivetikate oht minimaalne.

Vähk

See suvi on sul töö, töö ja veelkord töö. Kaardid ei räägi kuigi palju rahast, ning tööalane stabiilsus jõuab alles suve lõpus. Tõenäoliselt on viivituse põhjuseks hiline start. Siiski pole asi lootusetu. Nalja saab ka – näiteks mõne tuttava ülejäänud piletiga saad vaatama minna suvetuuril esinevat koomikut.

Suvi jätkub samuti humoorikal toonil, sest Kuressaarde naaseb lapsepõlvest tuttav tivoli. Saatuse irooniana sina sinna ei jõua, kuna kolleeg haigestub ja pead tema vahetuse üle võtma. 

Armastuses ei vea samuti.
Kuid suve lõpus ootab sind ees mahlakas tasu kogu suve kestnud töörügamise eest. Veelgi mõnusamad on need vabad päevad, mil jõuad lõpuks kogeda tõelist puhkuse tunnet –jäätisekokteil ühes käes ja põnev raamat teises.

Väldi ühe täpiga lepatriinusid, sest need on tänavu sulle leina toojad.

Lõvi

Lõvide suvi algab kerge armastuse üminaga, kuid kesksuveks on esmane eufooria maha rahunenud ja suve lõpp võib tulla igav ning tüütu – täis tegemata jäänud kohustusi. Siiski sõltub palju sinust endast: kas vaatad elu läbi pooltäis või pooltühja klaasi.

Juuli lõpus avaneb võimalus reisile minna, kuid ära oota suursugust lõunamaa seiklust, vaid pigem paaripäevane sõit Poola autoga, mille konditsioneer ei tööta. Sellelt reisilt naased aga teadmisega, mida soovid peale gümnaasiumi lõppu oma eluga peale hakata.

Tervise osas võib suvi tuua mõningaid tagasilööke, kuid isegi kipsis jalaga saab päevitada – tuled igast olukorrast kuidagi edukalt välja. Sekelduste vältimiseks tasub rohkem looduses jalutada, kuid ole ettevaatlik kaitsealuste liikide suhtes. Suve lõpu ebamugavused on seotud rahanduse ja investeerimisega.

Neitsi

Suve algus on veel pisut tööhõnguline ja seltskonnaelu tihe – kõiki grilliõhtuid ei jõua kokkugi lugeda. Kesksuvi on veidi vaiksem, lausa hapukurgihooaeg, mis tuleb lihtsalt üle elada.

Suve lõpus ilmub su ellu tugev isiksus – mitte küll prints valgel hobusel, vaid pigem mees seljakotiga. See salapärane ranitsamees toob endaga kaasa rahalist õnne ning su viljapuud löövad õide.

Soodne aeg on esoteerikaga ja vaimsusega tegelemiseks. Enne kui suundud mere äärde rannaliivale sõnumeid kraapima alusta esmalt iseenda leidmisest. Olgu see sõnum siis „Tere!“ või mõni Shakespeare’i sonett. Tähtsaim on aga veeta suvi viisil, mis tundub sulle endale kõige õigem ja meeldivam, isegi kui see tähendab elu käänulistest teedest mööda põiklemist.

Kaalud

Suvi algab veidi töiselt, kuid liiga paljudele meilidele siiski vastama ei pea. Suve keskpaik tõotab tulla pikalt veniv ja ebameeldivalt palav. Seevastu augustis jõuab lõpuks kohale päris puhkuse tunne – enam ei ärka öösel külma higiga mõeldes, kas eesti keele hinne sai ikka parandatud. Rahaasjad ei ole küll kiita, aga meri on tasuta ja päikeseloojangud samuti.

Mis puutub armastusse, siis kergeid flirte leidub siin ja sealpool väina. Üldiselt ei saa kurta, sest vahel isegi tuleb päike pilve tagant välja. Eesti ilm muidugi ei allu ei kohalikele ega Norra ennustustele, seega kokkukäiv vihmavari kottis on alati mõistlik valik.

Investeerimise pärast muretsema ei pea, sest raha niikuinii pole. Kusagil augusti keskpaigas veetakse sind sugulaste juurde maale. Seal ole ettevaatlik vaenulike kanade osas, sest ühel neist on just sinu punase särgi vastu isiklik vimm. Suvi on seiklusi täis – lihtsalt vali üks rada ja vaata, kuhu see viib.

Skorpion

Suvi algab suure armastusega, kuid suve keskpaigaks armastus vaibub ja näed kaasa tõelist palet. Ilma kaasata ja finantsilise kitsikusega leiad tööd, kus oled isegi rahul. Ehk see armsam hoidiski sind tagasi oma täit potentsiaali saavutamast. Veedad hoopis aega oma tõeliste sõprade seltsis. Lobisedes ja naerdes hiliste tundideni välja, sest väljas on ju pikalt valge ja noortel energiat küllaga. Eks tuleb ette ka vaikseid päevi näiliselt ilma tegevuseta, kuid sa leiad ikka viisi, kuidas kasulik olla ning võimutsed oma kapinurga tolmurullidega.

Kappi sorteerides leiad nii mõndagi, mis enam ei sobi, ning paned vanad hilbud internetti müüki. Muidugi lähevad sinu särtsakad riided nagu kuumad saiad ja raha justkui jälle oleks. Jaksad isegi endale midagi meelepärast soetada, et siis sõprade ees natuke edvistada.

Ambur

Suvi algab töiselt, olgu siis maal vanavanemate juures abis või lausa palgatööl. Suve keskel ilmub sinu ellu mõjukas ja jõukas naine, kes tundub sõbralik ning pakub tuge rasketel hetkedel. Ka suve lõpp möödub tegusalt – seekord pigem suurpuhastuse tähe all. Koristamise käigus leiad üles ammu kaduma läinud koolisõrmuse, mida saad taas uhkusega kanda.

Vabal ajal külastad avalikke kontserte ja muuseume üle Eesti. Suve keskpaigas avaneb sul võimalus ka rohkem puhata – lähed soojamaareisile, kus armud tagasilennul sinu kõrval istuvasse suvitajasse. See suvine armastus ei kesta küll igavesti, kuid jääte headeks sõpradeks. Vahelduseks saad iga päev magada tervelt kaheksa tundi, mis muudab sind igapäevaelus enesekindlamaks ning toob su ellu uusi sõpru.

Kaljukits

Suve alguses oled rikas nagu Kröösus – saad päranduse või midagi sellelaadset. Ka suve keskpaik möödub mõnusalt, täis päikselisi piknikke ja rannavõrkpalli. Suve lõpus tunned veidi nördimust peatselt algava kooliaasta pärast, kuid see murehetk ei kesta kaua, sest seljataga on pikk ja seiklusterohke suvi.

Reisile sa sel aastal ei jõua, küll aga lähed juulis kunstilaagrisse, et ennast arendada ja uusi jututeemasid saada. Avastad endas ande akvarellimaalimises ning kogu kogemus osutub vägagi menukaks. Muidugi jääb suvel aega ka niisama peesitamiseks.

Vaba aeg tähendab ka rohkem ise söögi tegemist ja kui välja arvata paar kõrbelõhnalist intsidenti, kukub vahest isegi midagi päris maitsvat välja.

Veevalaja

Veevalaja suvi algab rahulikult ja meeldivalt – kerge flirt siin ja seal. Suve keskel tuleb ka natuke tööd teha, aga see-eest suve lõpus kohtad oma printsi või printsessi valgel hobusel. Kuigi ahvatlusi on palju, ei lase sa end siiski liiga palju mõjutada ja käid ikka omasoodu.

Külastad palju kontserte, mõnda neist isegi välismaal, ja kui aega üle jääb, käid maal vanavanematel külas. Augusti alguses postitad sotsiaalmeediasse pildi oma tehtud puuviljavaagnast ja kogud tohutult populaarsust – saadki oma viis minutit kuulsust. Ülejäänud suvi on aga palju rahulikum ja armastuski ei kao kuhugi – käite koos matkamas ning maailma avastamas. Tunned rõõmu ka lihtsatest asjadest, nagu jäätis ja rannast leitud auguga soovikivi, mille armsamale kingid.

Kui oled abiturient, saad juuli alguseks juba ülikooli vastuvõtukirja, mistõttu ülejäänud suvi on veidi rahutum.

Kalad

Suve algus on finantsiliselt väga hea, kuid suve keskpaigas tuleb siiski tööd rügada. Suve lõpuks on raha vähem kui suve alguses. Sa ei lase end aga rahalisest seisust häirida ja elad rohkem vanemate rahakoti toel. Suurt armastust sel suvel ei tule, aga sul on niigi tore ning suhete jaoks eriti aega ei jäägi. Üle saare toimub pidevalt midagi ja üllataval kombel naudid sa isegi töölkäimist.

Hommikuti, kui tööle minnes kuulad varaste lindude laulu, tunned end rahulikult. Ühel sellisel hommikul naeratab sulle õnn ja leiad kruusalt maas lebava rahakoti. Kui oled selle omaniku kätte toimetanud, saad meeldiva vaevatasu. See-eest magad viimasel tööpäeval rängalt sisse.

Maokandja

Suvi algab töiselt, kuid puhkus pole enam kaugel. Suve keskel tõotab tulla mees-rahatooja, olgu selleks siis ülemus või keegi müstilisem. Suve lõpp on pigem rahulik – kuulad kodus muusikat ja nokitsed oma lemmikhobide kallal, mille jaoks kooli kõrvalt aega ei jäänud.

Tulemas on ka seiklusi ja ootamatusi. Eriti tasub olla ettevaatlik, kui möödud kollastest autodest, kuna need võivad olla ettearvamatud. Hommikuti tasub magada nii kaua kui lastakse, sest kooliaasta järel on väljateenitud üks suur puhkus.

Categories
Raamatusoovitus

Manni raamatusoovitus: Tõnu Õnnepalu „Õhtupäike väikestel majadel“

Olen nendes südatalvedes ja hämarikes lugenud palju tarku raamatuid. Nende tarkus ei tundu just palju aitavat. Elama nad kokkuvõttes ei õpeta, elama ei õpeta miski ega keegi, elama peab käsikaudu, omast tarkusest.

„Õhtupäike väikestel majadel“ on ühest küljest Õnnepalule nii tavaline tõeliselt nauditava tekstiga esseistlik päevaraamat, kuid seekord annab ta lugejatele rohkem aimu oma lapsepõlvest ja perekonnast. Raamatuesitlusel Tallinnas ütles ta kuidagi nii, et tal on kirg panna kirja käesolevat hetke, milles me hulbime, ja siis hulbib kaasa kõik, mis selles hetkes meelde tuleb. Ja kui lugupeetud kirjandusminister Juur küsis, miks ta ei kirjuta “korralikku” raamatut, narratiivi ja tegelaste ja dialoogidega, siis arvas Õnnepalu selle peale, et esiteks võib see kunagi tulla, aga teiseks on ta seda proovinud ja mingil hetkel hakkab igav – kui paari peatükiga saab endale selgeks, kuidas lugu lõpeb, mis tast siis enam kirjutada.

Võib-olla kipub lapsepõlv rohkem meelde tulema just sellepärast, et järjest enam tundub rolli mängivat ka vananemine. Ma ise just mõtlesin siin, et kohe-kohe viiekümnesena ei tunneta ma sugugi, et ma oleksin viimase kümne aasta jooksul kuidagi muutunud või vananenud, aga Õnnepalu 63 eluaastani on natuke muidugi minna ka. Igatahes on vananemine ja surm siin suhteliselt sage teema, aga veidral kombel ei näi tal selles suhtes mingit kibedust või hirmu olevat. 

Nii me saamegi vanaks, peaaegu märkamata. See käib ebanormaalselt ruttu ja tegelikult kiiresti. 

Elud mitte ei lõpe, vaid jäävad pooleli. Kõik jääb pooleli. 

Hoolimata selle teema tihedast esindatusest tundub, et Õnnepalu on selle kõigega mingisuguse rahu teinud. Igatahes oli minu jaoks üllatav, et potentsiaalselt depressiivne raamat pole seda üldsegi, ta nagu lihtsalt konstateerib fakte. Vahel poetab positiivsegi rosina. 

Inimene oskab endale lootust destilleerida ükskõik millest. Peaaegu et polegi midagi vaja. 
Teadmine, et liiga palju pole enam jäänud, teeb elu siiski kergemaks. Nagu me kannaksime oma õlul just seda elu, mis on alles ees. 

Mida edasi aastad lähevad, seda enam on Õnnepalu raamatutes sees mingit igatsust või ootust. On see siis kiri, mis kirjakasti ei tule ega tule, või siis suvel talve igatsemine (mitte et talle suvi otseselt ei meeldiks, aga midagi peab inimene ju kõik see aeg ootama). Kevadega on tal aga küll mingi oma kana kitkuda. 

Ei, las see talv parem kestab. Talv ei nõua muud kui üleelamist. Õhtu tuleb ruttu ja siis see päev ongi üle elatud. Kevad küsib õnne järele. Ja mis ma talle vastan? 

Kuid hoolimata sellest viimasest kergelt melanhoolsest tsitaadist ei ole „Õhtupäike väikestel majadel“ kindlasti negatiivne, nagu ka ülalpool ütlesin. Kunagi loetud „Valede kataloog“ oli ootamatult ja häirivalt vinguv, aga ehk on ka tegemist vanusega koos tulnud hingerahuga, igatahes depressiivsust siin ikkagi ei ole. Kui üldse midagi, siis paiguti lööb kõlama kerge nukrusenoot. 

Ja kuna see juba kord selline tsitaadivürtsikas blogi on, siis jääb seda ka lõpetama tsitaat. 

Õhtupäike väikestel majadel – see pealkiri tuli mulle pähe ükskord seal väikelinnas rongi pealt tulles. Oli talv, oli õhtu, see tähendab, pärastlõuna, tund, kui päike hakkab looja minema ja heidab oma viimase “kahetseva” (nagu ütleks kirjanik) helgi väikeste majade ühtmoodi längus katustele, puulatvadele, paarile varesele, kes sõuavad seal taevasel teel oma öökorteri, unenägude poole. Tundsin äkki, kuidas ma armastan neid väikeseid maju, nende abitust, nende haavatavust, nende totakat iseteadvust, ninakust, uhkust. (—) See hetk, kui see valgus kõigest hoolimata muutub korraga kergeks, ei rõhu enam väikeseid maju ega nende kadunud aega, meie elusid, ega nende elusid, keda me ainult mäletame veel. On vaid kergus, kõik see nagu kerkiks õhku, rongki annab muretult vilet ja sõidab jaamast välja, otse õhtusse, otse tulevikku. 

Originaalpostitus: https://mannilugemisblogi.blogspot.com/2025/02/tonu-onnepalu-ohtupaike-vaikestel.html