Margaret Atwood on üks maailma tuntumaid autoreid, kelle teosed kuuluvad düstoopiažanri. Kuigi tema lood on fiktsioon, on neis peegel reaalsetele ajaloolistele sündmustele. „Teenijanna lugu” näitab seda kõige selgemini, tuues esile naiste keha ja vabaduse kontrolli ning feministlikke teemasid. 2017. aastal sarjana ekraanile jõudnud teos sattus tänapäeva poliitiliste sündmustega paralleelselt, äratades fännides küsimuse, kui palju kajastub kirjanduses kujutatu ka tänapäeva maailmas? Ehk saame seekord veidi silmapiiri ajaloo valdkonnas laiendada.
KÕIGEPEALT PISUT RAAMATUST
Raamat, mis avaldati 1981. aastal, on pälvinud mitmekümneid preemiaid nii teosele kui ka Atwoodile endale. „Teenijanna loo” avapauk on see, et äärmusradikaalsed kristlased on Ameerika Ühendriikide valitsuse kukutanud nin kogu riik hakkab kiirelt muutuma. Kongressi liikmed ja poliitilised oponendid tapetakse, igale inimesele määratakse seisus ja vabadusi piiratakse. Mehed hakkavad riiki juhtima, hoiavad oma ametid kui sobilikud alles ning naudivad vabadusi.
Naised aga jagatakse rangelt määratud kihtidesse ning neil keelati kirjutamine ja lugemine – teadlased, poliitikud ja teised saadetakse surmalaagritesse e Kolooniatesse (Unwomen), ebaviljakad naised saavad majapidamistöölisteks ehk Marthadeks. Viljakad naised, kes on patustanud, sunnitakse teenijannadeks (Handmaids), kelle kogu elu roll on riigi kôige-kõigematele laste saamine läbi “tseremoonia”, milles neid vägistatakse. Tädid on naised, kes ei tohi lapsi saada ega abielluda, aga saavad vabalt lugeda ja kirjutada. Naised on komandöride naised, kellel on sümboolne võim, aga kelle vabadused on samuti piiratud. Uue nimega riik Gilead tapab otseses mõttes kõik, kes ei lähe nende piiblivaadetega kokku, nagu homoseksuaalid (tuntud kui soo reetmine), teised usklikud (nt juudid saadeti konteineritega Atlandi ookeani põhja) ja väga paljud teised.
SÜNDMUSEDJA RÜHMITUSED, MIS TEOST MÕJUTASID
PURITAANID
Puritaanid ehk täpsemalt 17. sajandi Uus-Inglismaa usupuhastajad olid raamatu suurimaks inspiratsiooniallikaks. Atwood uuris suure huviga ja põhjalikult neid religioosseid kolooniaid, kus kehtisid nii ranged moraalinormid kui ka soorollid. Nende mõtteviis seisnes selles, et ühiskond oleks jumalakartlik ja kontrollitud ning ka selles, et naine oleks mehele alistuv ja vaikne – sama mõte hoidis Gileadis kõrget rolli.
Lisaks esines ka puritaanide seas nähtus, mille Atwood loos peaaegu üks üksühele üle võttis: naine vastutab sündmuste eest, isegi kui ta on ohver. Lihtsamalt öeldes omistati naistele süü seksuaalsetes ja ihast kantud pattudes, raseduse probleemides või isegi vägistamises. Gileadi „õpetused“ ja teenijannade rituaalid on puritaanide radikaalne rekonstruktsioon.
IRAANI REVOLUTSIOON
Ka Iraani islamirevolutsioon 1979. aastal mängis raamatu kirjutamises suurt rolli, sest see sündmus näitas, kui kiiresti suudetakse vabaühiskond pea peale pöörata. Naised, kes õppisid enne meestega samades koolides, said uued sooliselt eraldatud koolid, kus riietus muutus palju konservatiivsemaks. Samuti tekkis moraalipolitsei, kes hakkas jälgima, et ühiskond ikka riigi huvisid täidaks. Gileadis karistati patustajaid avalikult, et teistele sõnum selgelt edasi anda, nt oli seal kurikuulus sein, kus rippusid ülespootud laibad Sama toimus ka Iraanis.
RUMEENIA CEAUȘESCU VÕIMU ALL
Üks kõhe eeskuju, kus riik sekkus otseselt naiste kehadesse ja seksuaalsusesse. 1996. aastal kehtestati määrus 770, mis muutis abordi, rasestumisvastased vahendid ja kõik muu sellise keelatuks. Selle põhjuseks oli riigi rahvaarvu kiire kasvu soodustamine. Kõik naised pidid sunniviisiliselt käima regulaarsetes raseduskontrollides, sest lastetus ja raseduse katkestamine olid väga karmilt karistatavad ja sisuliselt kõik naised muutusid riigi omanditeks. Sünnituseelsed uuringud olid pigem politsei kui meditsiini pädevuses.
NÕUKOGUDE LIIT
Nõukogude Liidu repressiivaparaat — NKVD ja hiljem KGB — mõjutas samuti Gileadi „silmi“. Nagu Nõukogude salapolitsei, olid ka Gileadi „silmad” kõikjal kohal. Nad jälgisid rahvast, kogusid tava inimeste kaudu andmeid ning lõid õhkkonna, kus igaüks võis olla pealekaebaja. Inimesi võidi ilma selgituseta arreteerida, nad kadusid ülekuulamistele ja laagritesse ning hirm hoidis ühiskonda kuulekuses. Selline nähtamatu, kõikjale ulatuv jälgimissüsteem, mis sunnib inimesi vaikima ja alati ettevaatlikult käituma, on selgelt näha ka Gileadis, kus iga sõna võib olla ohtlik ja igal nurgal võib varitseda riigi silm. Polnud võimalik teada, kas räägid sõbra või spiooniga.
NATSI-SAKSAMAA ja LEBENSBORNI PROGRAMM
Natsid kasutasid ulatuslikku propagandat, ranget ühiskonnakontrolli, põhiõiguste äravõtmist ja riiklikku terrorit, et kujundada ideoloogiale vastav „õige“ rahvas. Naistele kirjutati ette selged rollid: „Kinder, Küche, Kirche“ ehk lapsed, köök ja kirik. Individuaalne vabadus allutati riigi vajadustele ning kõrvalekalded karistati halastamatult. Üks suurimaid erinevusi teiste riikidega oli riigi soovitus, et naised katkestaksid mitte puhtavereliste ehk puuetega lastega rasedused.
Lebensborn oli Natsi-Saksamaa programm, mille eesmärk oli „aretada“ võimalikult palju natside ideoloogia jaoks sobivat „puhtaverelist“ järglaskonda. Programmi raames korraldati „rassiliselt sobivate“ naiste ja SS-meeste omavahelist sigimist, loodi salajasi sünnitusmaju ja toodi Saksamaale okupeeritud maadelt pärit lapsi, et neid „õigeks rahva liikmeteks“ kasvatada. Riik ulatus otseses mõttes naiste kehasse ning laste tootmine muutus poliitiliseks projektiks.
RAAHELI JA BILLA LUGU
Piibli lugu, mis on kogu Gileadi süsteemi aluseks. See räägib patriarh Jaakobist ning tema naisest Raahelist. Kui Raahel ei olnud võimeline lapsi saama, andis ta Jaakobile oma teenijatüdruku Billa, et teenija sünnitaks Raahelile lapse – lapse kasvatajaks ja emaks saaks seaduslikult perenaine, mitte teenijannast sünnitaja. See oli toonane tava: viljatu naine võis anda oma orjatar mehele, et „pere jätkuks“. Atwood kasutas seda mõtet Gileadi ühiskonnas, kus viljakad ja patustanud naised naised sunnitakse orjatarideks ning nende lapsed kuuluvad komandörile ja tema abikaasale.
KONSERVATIISETE JA FUNDAMENTALISTLIKE USKLIKE TÕUS
1970.–1980. aastatel kasvas USA-s nn kristlike parempoolsete rühmituste poliitiline mõju. Nad soovisid karmistada moraalinorme, reguleerida seksuaalkäitumist ja „tagasi tuua traditsioonilised pererollid“. Atwood vaatas neid liikumisi murega, nähes neis kalduvust otsida religiooni abil poliitilist võimu. Seda ideed ta Gileadis kasutabki: fundamentalistlik ühiskond, kus piibli lauseid kasutatakse valikuliselt, et totalitaarset korda õigustada.
SARNASED SÜNDMUSEDTÄNAPÄEVAL
2021. a USA Kapitooliumi rünnak
6. jaanuar 2021 näitas maailmale, kui habras võib demokraatia olla ka riigis, mida peetakse stabiilsuse sümboliks. Kui rahvahulk tungis Kapitooliumisse, üritades valimistulemuste kinnitamist takistada, nägi Atwoodi loominguga paralleele peaaegu iga kommentaator: stseen tundus nagu hetk, mil demokraatlik kord võib murduda ja võim nihkuda äärmuslaste kätte. Kuigi USA ei langenud autoritaarsesse süsteemi, paljastas rünnak, kui kiiresti võivad valed, ideoloogiline fanatism ja kultuuriline polariseerumine hakata õõnestama just neid institutsioone, mis peaksid vabadusi ja õigusi kaitsma. Atwood on ise öelnud, et üks Gileadi loomise mõtteid oligi arusaam, et keegi pole autokraatiale immuunne – isegi mitte tugevad demokraatiad.
ROE V. WADE TÜHISTAMINE e DOBBS V. JACKSON
Aastal 2022 tühistas USA ülemkohus Roe v. Wade’i juhtumi kohtu otsuse, mis oli aastaid igale Ameerika naisele taganud abordivõimaluse, ja laiendas selle otsuse iga osariigi valitsusele. Demokraatlikud ehk nn sinised osariigid jätsid selle õiguse alles, aga vabariiklikud osariigid tühistasid seaduse ja abort muutus ebaseaduslikuks. Paljudes punastes osariikides muutus olukord ka nii kehvaks, et isegi kui rasedus mõjutas ema tervist, ei tohtinud seda seaduslikult katkestada. See sündmus muutus kõige suuremaks paralleeliks Atwoodi raamatuga, sest üks demokraatlikumaid riike maailmas võttis tol päeval väga paljudelt naistelt nende seinse põhiõiguse.
TEXAS SB8
Texas SB8 seadus, mis keelas enamiku aborte alates umbes kuuendast rasedusnädalast ja lubas eraisik teisi inimesi abordi kahtlustamise eest kohtusse kaevata, on eriti Gileadile sarnane. See lõi sisuliselt koputajate süsteemi, kus tavalisi inimesi julgustati kaebama arstidee, pereliikmete või isegi taksojuhtide peale, kes aitasid naisel haiglasse jõuda. Selline inimeste üles ässitamine omaenda naabrite vastu on ohtlikult lähedane Gileadi „silmade” mõttele: igaüks võib kaevata, igaüks võib olla jälgija ja naise mõtteline süü muutub kõigi asjaks.
ADRIANA SMITH
Üks jube ja iiveldamaajav sündmus, kus naisel nimega Adriana Smith tekkisid probleemid raseduse jätkamisega ning kuna ta elas nii-öelda. punases osariigis, ei saanud ta ka aborti teha. Mõne päeva pärast toodi ta haiglasse, kus ta langes ajusurma ehk tema keha enam ei töötanud, aga see ühendati masinatega, mis hoidsid tema keha nii palju elus, et laps jõuaks kasvada. Nädalaid vaatas pere, kuidas nende tütart hoitakse surnuna haiglas lihtsalt sünnitusmasinana. Täpselt samasugune sündmus juhtus Atwoodi loos naisega nimega OfMatthew, keda samuti hoiti haiglas masinate all, surnult, lihtsalt sellepärast, et ta oli rase.
TALIBANI VÕIM AFGANISTANIS
Talibani tagasituleku järel muutus Afganistan tänapäeva maailma üheks kõige Gileadi-sarnasemaks riigiks. Tüdrukutel keelati koolis käimine pärast 6. klassi, naised eemaldati enamikust töökohtadest, neile keelati avalikud pargid, jõusaalid ja isegi osa meditsiiniõppest. Riietusnorme ja liikumist kontrollivad moraalipolitsei rühmad ning naised muutusid sisuliselt koduseinte vahele sunnitud alamrühmaks. Lihtsamalt õeldes muutus naine lihtsalt mehe orjaks. Rahvusvahelised organisatsioonid on nimetanud olukorda „süsteemseks sooliseks apartheidiks“. Atwood on ise öelnud, et kui keegi küsib, kas Gilead võiks päriselt eksisteerida, siis Afganistan on sellele väga valus tõestus.
Kõik need negatiivsed, jõledad ja kohutavad sündmused näitavad meile ühte – ükski riik ei ole kunagi radikaalsusevastu immuunnejaei ole ühtki garantiid, et sellest ei võiks ühel hetkel saadaGileadi tüüpi riik. Seda näitab meile ainult tulevik.
