Moodulid

G1 Õigus virtuaalses maailmas   

Üha rohkem mängib tänasel päeval meie kõigi eludes rolli internet. Kui kõnnime tänaval, järgime liikluseeskirju, koolis järgime kodukorda, aga kui palju mõtleme õigusruumile virtuaalmaailmas? Anonüümne kommentaar mõne poliitiku aadressil, viitamata copy ja paste annaabi.ee-st ei tundu erilise pahateona ju? Õppemoodul „Õigus virtuaalses maailmas“ annab võimaluse neile mõtisklustele ja lisab uued teadmised praktiliseks kasutuseks. Lisaks virtuaalmaailma reeglite õpitakse mõistma inimõiguste maailma mitmekesisust, riigiüleste rahvusvaheliste lepete ning organisatsioonide võimalusi, toimemehhanisme ja probleeme.   

G2 Juriidilised kokkulepped   

Ilmselt on üllatav mõelda, et suurem osa meie elust on õiguslikult reguleeritud. Kui tõused hommikul üles, siis on õiguslik küsimus, kelle omandis on korter või maja, milles ärkad või kellele kuuluvad tegelikult riided, mille selga paned? Käisid suvel tööl – kas sa tead, millise lepingu alusel? Moodul „Juriidilised kokkulepped” tutvustab erinevaid õigussuhteid, näiteks lepingulised suhted või töösuhe, millega kindlasti oled või hakkad noore täiskasvanuna kokku puutuma. Õiguse lahutamatuks osaks on õiguslikult loogiline argumentatsioon, selge mõte ja täpne sõnastus –  kas hukata, mitte ellu jätta või hukata mitte, ellu jätta?    

G3 Inimese õiguslik tugisüsteem   

Eesti ühiskonnas kütab kirgi abielu mõiste ja arutelud, mis on perekond ja kes võib olla perekond. Võib tunduda kummaline, aga õigus reguleerib nii pereliikmete õigusi kui ka seab reeglid, kellele lahkunud sugulase maine vara pärandusena kuulub. Lisaks perekonna- ja pärimisõiguslike küsimustele pööratakse moodulis „Inimese õiguslik tugisüsteem” tähelepanu laiemalt inimese elus ettetulevate õigusküsimuste lahendamise võimalustele ja näidatakse, et alati ei pea esimese asjana kohtusse pöörduma, kuid kui peab, siis teab mooduli läbinu kuidas ja millisesse kohtusse. Kui näed oma tulevase elukutsena mõnd õigusvaldkonna ametit, siis selle mooduli raames tutvustavad oma tööd ja tegemisi erinevate õigusvaldkonna ametite esindajad. Iga teadmine vajab ka praktikas järeleproovimist – saad ise proovida mõne juhtumi lahendamist ja õigusabi andmist.    

G1 Läänemeri ja keskkonnamõõtmised  

Kursuste käigus antakse ülevaade Eesti mereala looduslikest tingimustest, mereressurssidest ja nende kasutamisest. Õpitakse tegema  vaatlusi ja eksperimente ning analüüsima tulemusi. Tutvutakse  mõõtmiste teooria ning praktiliste meetoditega ja tõlgendatakse mõõtmiste tulemusi keskkonnaprobleemide märkamiseks ja lahendamiseks. Teadvustatakse inimese mõju rannikualadele ja merekeskkonnale, õpitakse suhtuma vastutustundlikult merealade kasutusse.  Osaleme õppepäeval, kus teeme praktilisi vaatlusi ja tegevusi.  

G2 Läänemere piirkonna ökosüsteemid ja ressursikasutus  

Kursuste käigus tutvutakse Liivi lahe ja Eesti saarte elustikuga ning kirjeldatakse keskkonnatingimusi ja ökoloogilisi suhteid liikide vahel. Õpitakse märkama sesoonseid ja pöördumatuid muutusi mere ja ranniku ökosüsteemis, arvestama ja kasutama kohalikke olusid, ökosüsteemi teenuseid ning ressursse. Õppetöö käigus harjutatakse praktiliselt kohaliku toorme kasutamist.   

G3 Läänemeri ja majandus  

Kursuste käigus õpitakse analüüsima Saaremaale sobivate, merega seotud, toodete ja teenuste elutsüklit,  turgu ja keskkonnamõju nii lokaalselt kui globaalselt. Õpilasele antakse üldine teadmine ja motivatsioon toimetamaks ettevõtluses nii, et ta oskab seostada oma tegevust ökoloogiliselt jätkusuutlike lahendustega. Õppetöös tehakse koostööd mereharidust andvate õppeasutustega.  Minnakse ka mereretkele!  

G1 Mina ja meedia   

Mis on meedia? Milleks on meediat vaja? Kuidas meedia ja kommunikatsiooni tarbimist teadvustada ja analüüsida? Need on vaid mõned küsimused, millele otsitakse kursuste käigus vastuseid. Meedia on oluline osa meie igapävasest elust isegi siis, kui me sellele ei mõtle. Kui me ise meediatarbijatena ei mõtle, siis järelikult teeb need mõttevalikud meie eest keegi teine. Nüüd on võimalus heita pilk meedia ja eriti just sotsiaalmeedia telgitagustesse ja saada infot selle kohta, kuidas teha teadlikumaid valikuid. „Mina ja meedia“ õppemooduli raames mõtestatakse iseend meediatarbijana ja analüüsitakse isiklike valikute tagamaid. Jagatakse teadmisi sellest, kuidas  sotsiaalmeedias meie valikuid suunatakse, kuidas eristada tõest ja väära informatsiooni ja kuidas ise saada suunamudijaks.   

G2 Teadlik meediatarbija   

Et olla hea suhtleja, peab kindlasti olema ka hea inimeste tundja. Üheks eesmärgiks „Teadliku meediatarbija“ õppemoodulis on näidata, milline on erinvate osapoolte roll omavahelises kommunikatsioonis ja kuidas keerukamate suhtlemissituatsioonidega toime tulla. Lisaks teadmistele suhtlemispsühholoogiast on võimalik lähemalt tutvuda ka infokorratuse ajastul ilmnevate probleemide lahkamisega. Teadmisi avardadakse meediakriitilisuse vallas nii, et manipulatsiooni meediatekstides ja tekstide levitamise viisides märgata. Praktiliselt saab end proovile panna kirjale tekstide loomes. Õpitakse märkama ja vahendama ning kirjutama erinevates žanrites. Äkki saab just siit alguse uuriv ajakirjandus?   

G3 Selge sõnum   

Kommunikatsioon sotsiaalmeedias on seotud tihti ka fotokunsti, esinemisoskusega ja suulise eneseväljendusega. Õppemoodul „Selge sõnum“ julgustab õpilasi ise kommunikatsiooni nõudvat projekti vedama, pressiteadet koostma, sponsoreid otsima või õhtujuhi rolli proovima. Vahel ütleb pilt rohkem kui sõna, tugeva visuaali toetamiseks õpitakse fotosid tegema nii, et need oleksid atraktiivsed. Praktilise loomuga kursust toetab avaliku esinemise harjutamine – sellistest võtetest on kasu ka siis, kui kommunikatsioonvaldkond ei ole otseselt seotud Sinu tulevikuerialaga. Nimelt on hea esinemisoskus vajalik ka kooli suulistel arvestustel või töövestlusel. Hea esinemisoskus on võimalik proovile panna vlogis või podcastis või mõnes muus praktilises tegevuses.  

G1 Riigikaitse 

Koostöös Kaitseliidu Saaremaa malevaga toimuv riigikaitseõpetus taotleb, et kasvaks õpilaste teadlikkus oma riigikaitsealastest kohustustest ja õigustest ning ettekujutus kaitseväeteenistuse liikidest. Õppe kaudu omandatakse riigikaitse valdkonna teoreetilised teadmised (riigikaitse, kaitseväe ülesehitus, kaitseväeteenistus, relvastuse areng, kodanikukaitse jms), mida kinnistatakse praktilises tegevuses (riviõpe, laskmisharjutused, rännakuviisid). 

Riigikaitseõpetuse välilaagris saavad õpilased praktilise kogemuse kursusel läbitud teoreetilistest teemadest üksikvõitleja oskuste tasemel.  

G2 Sisekaitseõpe   

Õppemoodul keskendub Eesti riigi siseturvalisusele ja politseitööle, õpilased saavad teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud avaliku korra kaitsmisel, riigipiiri valvamisel, tuletõrje- ja päästetegevusel.  

Lisaks ülevaatele politsei-, piirivalve- ja päästetöö sisust, aitab õpitu teha karjäärivalikuid ja avardada silmaringi sisekaitse-valdkonnas. Õppetöö käigus osaletakse praktilistel õppustel koos vabatahtlike päästjate ja abipolitseinikega, harjutatakse vahetu sunni ja turvataktika võtteid. Õpilased omandavad esmased pääste-, politsei- ja piirivalve töövõtted ja esmaabioskused ning oskuse käitumiseks kriisiolukordades. 

G3 Mina ja maailma turvalisus  

Õppemoodul keskendub igaühe isiklikule tervisele ja heaolule, isiklikule turvalisusele. Harjutatakse üldisi esmaabivõtteid ja elustamist ning õpitakse tundma välioludes ellujäämise põhitõdesid. Praktiliste tegevuste kaudu tutvutakse vaimset ja füüsilist tervist toetavate tööriistadega ja asjakohaste äppidega. Lisaks praktilisele esmaabile räägitakse ka taastumisest ja tervislikust toitumisest, sisemise tasakaalu saavutamisest. Õpitakse tundma tegutsemist erinevate ohtude korral ja kasutama esmaseid kaitsevahendeid, samuti ka kogukondliku turvalisuse põhimõtteid.  Kollektiivse kaitse ja koostööjulgeoleku teemadega kursis olemiseks analüüsitakse ka nüüdisaegseid rahvusvahelisi konflikte ja nende ohjamise võimalusi. 

G1 Arhitektuuriteooria ja ümbritsev keskkond

Miks me elame sellises keskkonnas nagu me elame? Kuidas see toimib ja miks selline välja näeb? Elame arhitektuuri keskel ning põhjamaa inimestena veedame enamuse oma päevast siseruumides, märkamata kuidas keskkond meid ise vormib ja mõjutab. Antud mooduli raames uuritakse inimese loodud keskkonda nii väiksel kui ka suurel skaalal, läbi erinevate eluvaldkondade. Läbi näidete, makettide valmistamise ja loovülesannete otsitakse „ head ruumi”. Läbi kursuste suunatakse õpilast ümbritsevat ruumi tajuma, mõtestama ja analüüsima. Disaniülesanne on ülesehitatud looduslike materjalide, vormide ja struktuuride kaardistamise ning rakendamisega loovtöösse.   
G2 Oma ideede väljendamine ja disainiprotsess

Praktilise kursuste käigus katsetatakse erinevaid meediumeid – skitseerimist, maketeerimist, graafilist disaini ja mudeleerimist. Moodul sisaldab viise, kuidas oma loovideid kommunikeerida, visualiseerida ja sealhulgas ka põhjendada. Õpitakse iseseisvalt disainima – iga õpilane läbib õppetöö raames disainprotsessi, mille tulemina valmib väikevorm/objekt. Disainiprotsessi toetab ka loominguetappidega tutvumine ning analüüsi, miks on mõtestamine, järeleproovimine ja protsess disanimisel olulised. Suunamoodul võetakse kokku näitusega valminud töödest. Sisenetakse esitlus- ja häppeningi- maailma ning proovitakse kätt presenteerimise ja töötamist etteantud ruumiga.   

G3 Ruumiloome 

Ruumiloome kursuste käigus tutvume lähemalt ruumiga ja selle tekkimise/kujundamise protsessidega. Tegemist on sissejuhatavate kursustega arhitektuuri ja planeerimise valdkonda. Erinevate teoreetiliste ja praktiliste tundide kaudu arendatakse õpilaste ruumiloomealast analüüsivõimet ja mitmekülgset mõtlemist, loomingulisust, meeskonnas ja individuaalselt töötamise oskust, eneseväljendust (sh visuaalselt) ja esinemisjulgust, tolerantsust, kodanikujulgust, ettevõtlikkust. Õpilasi suunatakse mõtlema raamidest välja – lähenema küsimustele ja vastustele tavapärasest erinevalt, suhtelisusest lähtuvalt. Ruumiloomet avatakse läbi kaasavate loengute, õppekäikude, skitseerimistööde, artiklite lugemise, videote vaatamise ning analüüsiva ja arutleva töö projektidega. Õpilased teevad praktiliste ülesannetega (suurimad neist väikehoone projekt, detailplaneeringu eskiis, väliala maketeerimine, mudeleerimine) läbi ruumiloome protsessid nii gruppides kui ka individuaalselt. Nii seotakse tervikuks kogu loomeprotsess alates analüüsist kuni esitluseni.  

G1 Baasoskused   

Õppemoodulis „Baasoskused“ omandatakse programmeerimise ja programmeeritava tehnoloogia loomise põhitõed, tutvutakse IT-maailma üldtunnustatud eetiliste normide ning nende eiramisest tulenevate ohtudega. Fookuses on digioskused koos nende rakendamise  võimalikkuse, otstarbekuse, riskide, eetiliste dilemmade analüüsiga.   

G2 Looming   

Õppemoodulis „Looming“ õpitakse baasteadmiste eesmärgistatud rakendamist, mille käigus lisanduvad teadmistele üldistest eetilistest normidest, algoritmidest ja elektroonikast ülevaade kasutajakesksest disainist, prototüüpimisest, tarkvara analüüsist ning testimisest.    

G3 Rakendamine   

Õppemoodulis „Rakendamine“ keskendutakse IT-alase loomingu mitmekülgsetele rakendamisvõimalustele lähemas või kaugemas tulevikus. Fookuses on IT teaduses, hariduses, majanduses, kultuuris ning ühiskonnas tervikuna.