Rubriik: Mure

Oh seda magusvalusat armastust, mis paneb roosad prillid ette ja muudab kõik punased lipud roheliseks. Tegelikult on asi armastusest kaugel, siin artiklis me ei räägi ei valentinipäeva kingiideedest või sellest, mis värvi miniseelik kõige rohkem poiste tähelepanu tõmbab. Räägime hoopis sellest, millest keegi teine rääkida ei julge.

Seksuaalne vägivald, lähisuhtevägivald, korgijook ja ahistamine – kui need sõnad hirmutavad sind, siis soovitan sul lugeda mõnda toredamat Silmapiiri artiklit.

Olles läbi lugenud kümneid artikleid, uurinud statistikat, vaadanud kohtulahendeid ja kuulanud podcaste saan aru, et vägistajate põlvkond ei ole kuskile kadunud. Ja ega ei kao ka, sest Eesti kohtusüsteem on süüdimõistetava poole kaldu ja me ikka õpetame oma lastele, et „kes lööb, see armastab“.

KURITÖÖ JA KARISTUS

Enamik seksuaalkuritegudest liigitatakse teise astme kuriteoks, mis tähendab, et süüdistatava maksimaalne karistus on rahaline trahv või kuni 5 aastat vanglakaristust. Siinkohal peaks mainima, et Eestis on auto ära varastamine esimese astme kuritegu ehk seda peetakse raskemaks rikkumiseks kui vägistamine. Lihtsalt mõttekoht …

Keeruliseks teeb kohut käies asjaolu, et arvatavasti ei ole ohvri tõendid piisavad. Keegi ei palu sul ka enne vahekorda lepingut allkirjastada, et oled ikka vabatahtlikult nõus. Tegu on n.ö sõna sõna vastu situatsiooniga, millest ohvril on keerulisem võitjana välja tulla kui süüdlasel. Statistika kohaselt lõpetatakse rohkem kui pooled seksuaalvägivalla menetlused enne, kui need isegi kohtusse jõuavad. Ohvri jaoks ei ole lihtne rääkida sellest isegi oma perele või sõpradele, veel vähem politseile või kohtus avalikku diskussiooni pidada, kus üksikasjalikult kõik toimunu uuesti ette loetakse.

NEED EI OLE LIHTSALT NUMBRID JA STATISTIKA, VAID INIMESED MEIE ÜMBER

2023. aastal registreeriti Eestis kokku 731 seksuaalkuritegu, sealhulgas 191 vägistamist. Lisaks kasvas laste vastu suunatud seksuaalkuritegude arv 17%. Alaealise kannatanuga kontaktse seksuaalkuriteo puhul oli ohver keskmiselt kõigest 12-aastane, kõige noorem oli üheaastane. Kuriteo toimepanijaks oli 45% ajast keegi ohvri tuttav.

191 inimest, kelle jaoks on saanud vahekord täiesti teise tähenduse, 12–aastane laps, kellelt võeti midagi, mida ta enam kunagi tagasi ei saa, üheaastane imik …

Mõistagi on neid inimesi kordades rohkem, kui statistika meile näitab. Nad elavad vaikides meie keskel. Klassiõde, poemüüja, ema, õpetaja, vihavaenlane või isegi parim sõbranna – sa ei tea kunagi.

LÄHEMAL, KUI SA ARVAD

Mõeldes seksuaalkuriteo tähenduse peale, tuleb enamikel silme ette pilt üksildasest naisest öösel koju kõndides, kui järsku võõras mees teda ründab. Andmete järgi on selliseid juhtumeid 1%. 2023. aasta seisuga oli seksuaalkuriteo toimepanijaks 45% juhtumitest ohvri tuttav, 39% juhtudest pereliige või sugulane, ülejäänud oli võõras/teadmata.

Vägistajal on kõige lihtsam kuritegu toime panna oma tuttava peal. Miks? Sest seda keerulisem on ohvril politseisse minna. Võibolla on armastus kahe inimese vahel nii tugev, et ohver veenab ennast teadlikult ümber, kuni arvab, et tegu ei olnudki väärteoga ning kõik oli vabatahtlik. Võibolla on toimepanijaks sinu parim sõber, kes tunneb sind läbi ja lõhki, teades, et sa ei suuda talle vastu hakata. Või äkki ohver kardab, et keegi ei usu teda niikuinii, sest ,,see poiss ei tundu üldse vägistaja moodi“. Põhjuseid, miks mitte pöörduda politseisse, on lõpmatult, aga põhjendust või õigustust vägistamisele, isegi kui tegu oli sinu enda kaaslasega, on null. Vägistamine on vägistamine.

USKUMISE KÜSIMUS

„Süüdi, kuni pole tõestatud vastupidist“ peaks olema seksuaalkuritegude kontekstis igale inimesele pähe genereeritud. Kust tuleb eelarvamus, et juhtunust rääkides ei usu sind keegi? Eks ikka meie enda mõtlemisest. Oleme lihtsameelsed, sildistame naisi litsakateks ning mõistame hukka ja seame kahtluse alla neid, kes rääkida julgevad. Vahet pole, mis olukorras või kellega on tegu, igal juhul tuleb oma eelarvamus maha suruda ning ohvrit uskuda esimesena.

KOKTEIL VÄIKESE LISANDIGA

Kõik me oleme kuulnud kurikuulsast GHB-st, tänavanimega korgijook. Kui omal pole kogemust olnud, siis äkki oled lehest lugenud, kuidas järjekordselt Rootsi kruiisil korgijoogi mõju all olev tütarlaps ära vägistati või kuidas neiu ärkas hommikul alasti, mitte midagi eelnevast õhtust mäletades. Korgijook võib liikuda igal peol: klubis, erapeol, klassiõhtul või isegi vanaisa 60ndal juubelil. Peamiselt selle tõttu, et parema tahmise korral on see aine võimalik igal ühel ka kodus kokku keeta. Klubist endale jooki tellides ei saa kunagi kindel olla, et mõni rõve pervert sind ja sinu klaasikest kuskilt nurga tagant ei jälgi. Halvimal juhul see sama rõve pervert ostabki selle korgijoogikokteili sulle, presenteerides seda kui „kingitust kõige ilusamate silmadega neiule“.

VÄGISTAMINE POLE AINUS SEKSUAALKURITEGU

Vägistamine on seksuaalkuritegude kõige räigem variant. Kuid see pole ainus, ka ahistamine või intiimse video/pildimaterjali levitamine on väärtegu, millest tuleb teavitada. Kui politseisse ei taha minna, siis teavita vähemalt oma lähedasi, et nad teaksid, kellest eemale hoida ja keda Snapchatis mitte vastu võtta.

Kui tunned, et sinu kaaslane ei austa sind ja sinu keha, siis on tegu lähisuhtevägivallaga, mida on küll raske tunnistada ja omaks võtta, kuid abi otsides ja oma murest rääkides, on võimalik ka sellest välja tulla.

KLUBIS KÄIMISE ABC

Klubis käies ole paranoiline. Kahtlusta kõiki ja kõike. 

Ära jäta sõpra kunagi üksi ja järelevalveta. Oma jooki ka mitte.

Küsi uute inimeste nimesid, tee pilte. Kui tüüp osutub vägistajaks, on vähemalt andmed olemas.

Kasuta Find My või teisi asukoha rakendusi oma lähedastega, et vajadusel saaks sinu asukoha kiirelt teada. 

Ära tarvita võõraid aineid inimestega, kellega oled just tutvunud.

Tea oma piiri.

MITTE AINULT HELESININE UNISTUS

Paljudel meist on piisavalt vedanud, et ei pea kunagi väärkohtlemist kogema. Paljud on seda juba kogenud ja keegi meist ei tea, kui paljudel see veel juhtuda võib. Seksuaalkuritegu pole kõigest kuritegu, vaid see on arm, mida ei paranda isegi mitte aeg. Nii ohvrid kui ka vägistajad elavad meie ümber ja nad võivad olla lähemal, kui arvata oskame.

Meil on võimalus olla see põlvkond lapsevanemaid, kes oma lastele tagavad turvalise keskkonna. Meil on võimalus välja juurida vägistamiskultuur ja maast madalast õpetada, et kõik, mis tundub ebamugav, ongi ebamugav ja sellest peab rääkima. Oleme targemad, julgemad ja sõnavõtlikumad. Parandame kohtusüsteemi, usume ohvreid ja ei tee nalja teemade üle, mis võivad kellelegi elu maksta. Muudame maailma paremaks paigaks. See ei ole lihtsalt minu helesinine unistus, vaid see on meie võimalus oma sõna maksma panna.

Kui tunned, et sind on väärkoheldud ning vajad abi või nõustamist, pöördu:

• https://www.palunabi.ee/et/vota-uhendust
• https://naistetugi.ee/vagivallast/seksuaalvagivallast/
• Ohvriabi kriisitelefon 116 006
• Lasteabi 116 111 https://www.lasteabi.ee/et/lasteabi-116111
• Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10–24, hingehoidjad vastavad kell 16–24)
• Inimkaubanduse ennetamise nõuandeliin + 372 660 7320
• Vägivallast loobumise tugiliin +372 660 6077
  

.

.

Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs

Kindlasti oleme kõik kunagi elus kokku puutunud väsimusega, mis on lausa nii tugev, et jääksid ka keset kõige pingelisemat matemaatika kontrolltööd magama. Abituriendina võin väita, et selliseid hetki on minu koolitee jooksul aina tihedamini ette tulnud ja julgen sama öelda ka oma kaasõpilaste kohta. Et koolipäev siiski vastu pidada, on õpilastel omad nipid, kuidas väsimust kasvõi korraks minema peletada. Paraku ei ole need alati tervislikud ja pikemas perspektiivis teevad meile rohkem kahju kui kasu. 

Üheks probleemkohaks meie koolis on kindlasti energiajookide suur tarbimine. 

Käesolev artikkel püüab ümber lükata energiajookide tarvitamisega seotud müüte ning välja selgitada, kust jookseb normaalse tarbimise ja sõltuvuse piir. 

Artiklis on kasutatud Saaremaa Gümnaasiumi õpilaste ning vilistlaste uurimistöid energiajookide tarbimise teemal. 

„Ma pean iga päev vähemalt kaks Red Bulli jooma, muidu mul pole üldse energiat..“

Meie kooli vilistlase Kelian Luksi eelmisel aastal kirjutatud uurimustööst selgus, et ainuke,  mis energiajooki tarbides annab energiat, on seal sisalduv suhkur. Jah, suhkrut on ühes Red Bullis omajagu ning võimalik, et tunned ennast peale joomist pooleks tunniks natuke energilisemana, kuid sama tõhusalt toimib ka iga teine karastusjook või mahl. Aina populaarsemaks on muutunud ka erinevate magusate maitsetega energiajoogid. Kunstlikud magusained muudavad energiasisalduse nendes jookides aga pea olematuks. 

„Ma joon ainult suhkruvabu energiajooke, sest ma olen dieedil..“

Kui ainuke asi, mis energiajoogis energiat annab, on suhkur, siis suhkruvaba energiajook on kõige mõttetum leiutis siin maamunal. 

„Mu lemmikkokteil on Red Bull viinaga..“

Red Bullis sisalduv kofeiin on stimulant, alkohol on aga depressant. Neid kahte kokku liites ei varja me mitte oma alkoholijoobest tingitud uimasust, vaid riskime alkoholimürgituse saamisega, sest kokteilist saadud petlik hea enesetunne paneb sind veel rohkem jooma. Kofeiin väljutab kehast vett ning organismi veesisaldus väheneb ja joove suureneb, ilma et sellest isegi aru saaksime. Hommikul ei ole kindlasti hea olla. Seda kinnitab meile vilistlase Ehard Kuuse uurimistöö peatükk, mis räägib alkoholist ja energiajookidest. 

„Tunnen ennast viimasel ajal ebameeldivalt ärevana..“

Ärevus võib olla tingitud paljudest teguritest, kuid kui oled suur energiajoogi sõber, siis võib põhjus peituda seal. Meie kooli praeguse abituriendi Gerret Salongi uurimistöös läbi viidud küsitluses selgus, et 21,6% vastajatest tunneb end peale energiajoogi tarbimist ärevana. Pikaaegselt tarvitades võib aga ärevus muutuda hullemaks ning sõltlastel esineb tihti ka tõsine ärevushäire. 

„Aga ma olen energiajoogiga juba nii ära harjunud, mulle ei avalda see mingit kõrvalmõju..“

Ehk teisisõnu, sul on sõltuvus. Tegu on sama loogikaga, mis näiteks nikotiinisõltlastel. Nikotiin ei pruugi avaldada meile enam mingit mõju, kuid suitsupaus on saanud juba igapäevaseks. Eriti lööb sõltuvus välja pingelistel hetkedel, kui närvide rahustuseks on vaja üks suits teha. Ka Red Bulli on vaja juua just enne õppima hakkamist või kooli minekut, sest siis saab ju hästi palju energiat. Nii nikotiin kui kofeiin on mõlemad kergesti sõltuvust tekitavad ained. Me loome endale pettekujutluse, et muudmoodi me ei rahunegi, kui suitsu ei saa või mul ei olegi energiat, kui ma Red Bulli ei joo. Inimese aju on kergesti manipuleeritav, ta usub kõike, mis me talle ütleme.

„Ma tarbin energiajooke maitse pärast, mitte selleks, et energiat saada..“

Nii Keliani, Ehardi kui ka Gerreti uurimistöödest selgus, et suurem osa õpilastest joob energiajooke just maitse pärast. Siin pole tegelikult midagi imestada, sest Red Bulli tootjad teavad täpselt, mida nad teevad, lastes iga paari kuu tagant välja uue maitse, mis on veel magusam ja veel parem kui eelmine. Tugeva kofeiinisisalduse tõttu tekib noorel juba peale paari purgi joomist sõltuvus ja ta ootab pikisilmi, millal uus maitse tuleb. Red Bulli kasum suure tarbijaskonna tõttu aina kasvab, kuid samal ajal meie noorte vaimne ja füüsiline heaolu aina kahaneb. 

Julgen tunnistada, et ka minul on elus olnud perioode, kus kolm purki Red Bulli päevas juua ei olnud mingi probleem. Seda just ajal, mil koolis oli pingeline ning vajasin midagi, mis mind veidi turgutaks. Hiljem sain muidugi aru, et olin lihtsalt sõltuvuses ning ainult uskusin, et saan sealt joogist mingit energiat. Lisaks kaasnesid liigse tarbimisega ka meeleolumuutused, mis viisid välja selleni, et jõin energiajooki selle jaoks, et mul tuju parem oleks. 

Tuleb meeles pidada, et energiajook ei ole illegaalne ning selle tarvitamine ei tähenda silmapilkset surma. Tuleb olla ettevaatlik, sest noore inimese keha on vastuvõtlik erinevatele ainetele ning sõltuvus on kerge tekkima. 

Hoidke ennast!

Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs

Juba mitmed aastad, augustikuus, enne uue õppeaasta algust kõlab meedias koolide appihüüe: koolid vajavad erinevate ainete õpetajaid, keda lihtsalt ei ole. Ennekõike on puudu reaalainete õpetajatest. Väiksemates koolides puudus ka muude ainete õpetajatest. 

Rinnad kummis ja rahulolevad võivad olla vaid era- ja eliitkoolide direktorid, kus võib lausa õpetajate järjekord ukse taga seista.

Aga milles on asi? Miks on õpetajaamet noorte seas ebapopulaarne? Kas ebapopulaarsus võib olla seotud maakooliga? Kas piirkond mõjutab õpetajate olemasolu?

Saaremaa Gümnaasiumi noor inglise keele õpetaja Monika Mander ja varem Saaremaa Gümnaasiumis ajalooõpetajana töötanud ja hetkel Kuressaare Vanalinna  kooli õppejuht Anni Haandi leiavad mõlemad, et ameti valikul on määravaks töökoormus ja tasu. 

Nad toovad välja ka noore õpetaja abistamise teema. Sageli on nii, et värskelt kooli tööle tulnu töötab tohutu energia ja entusiasmiga kuni viis aastat ning seejärel lahkub erasektorisse. Nad leiavad, et koolidel tuleb hästi läbi mõelda alustava ja ka juba kogenud õpetaja mentordamine, sest probleeme teadvustades on võimalik neist ka üle saada. 

Monika märgib, et õpetajaamet on üks nõudlikumaid. Tema sõnul ei piisa seal ainult oma aine suurepärasest valdamisest, vaid siin on palju muid kohustusi ja ülesandeid, milleks on väga keeruline ette valmistuda ülikoolis ning millega ei osata arvestada. Sellepärast paljud, kes valivad selle elukutse, ametisse püsima ei jää. Palk ja koormus, lisaks pingeline töö hirmutab noori ja lihtsam on valida ehk mitte nii loominguline ja kõrgeid nõudmisi esitav töö kui õpetajal mugavama ameti vastu.

Aineti õpetajaameti populaarsuse osas toob Anni välja, et enim puudub reaalainete ja keeleõpetajaid. Mõlemad noored pedagoogid leiavad ka seda, et õpetajate puudus kimbutab nii maa-kui linnakoole. Lisaks toob Anni välja, et murekohaks on väikesed koolid, kus õpetaja ei pruugi oma koormust täis saada ning peab täiskoormusega töötamiseks sõitma mitme maja vahel. 

Kuidas lahendada probleemi, et noored tuleksid kooli, et eakad ja kogenud pedagoogid ei põleks läbi? Anni tõi näiteks Saaremaa Gümnaasiumis alustavate õpetajate kogukonna, kus olenemata alustava õpetaja vanusest, saadakse kokku, räägitakse rõõmudest ja muredest. Palju oleneb alustava õpetaja sisemisest põlemisest, kui suure ambitsiooniga tööd alustatakse. 

Alustaval õpetajal on tavaliselt tohutult ideid, mida soovitakse realiseerida ning kui siis juhtub ümber olema juba kogenud õpetajate seltskond, kes alustavat õpetajat pessimismiga alla tõmbavad, mitte ei toeta, siis on ka alustava õpetaja langus kiirelt tulema. Ehk siis selleks, et saaks hoida alustavaid õpetajaid pikalt koolis, tuleb pidevalt panustada positiivse töökeskkonna loomisesse ja hoidmisesse. Ja mida positiivsem ning väestavam on töökeskkond, seda suurema tõenäosusega näevad koolis õppivad noored, et õpetajaamet on äge! 

Näiteks, kui vaadata Nooruse kooli õpetajaskonda, siis väga suur hulk neist on sama kooli vilistlased. Tundub, et neil on olnud koolis väga toetav keskkond ning seeläbi on valitud edasiseks karjääriks õpetaja elukutse. Kindlasti on see midagi, mille peale peavad koolid mõtlema. Saaremaa Gümnaasiumis on nüüd juhtimise ja õpetamise suund, mis näitab, et järelkasvule ja Eesti haridussüsteemi panustamisele on hakatud süsteemselt mõtlema. 

Vaatamata kõigele halvale leidub koolis ka noori edukaid ja aktiivseid õpetajaid. Õpetajatöö rõõmudest räägib ka Monika, kes leiab, et õpetajaametit on vaikselt hakatud ühiskonnas rohkem väärtustama ja hindama. See ei paranda aga päevapealt õpetajakriisi olukorda, kuna nad ei saa jätkuvalt väärilist tasu, olles tegelikult tippspetsialistid oma alal. Päeva lõpuks ikka ainult missioonitundest ära ei ela ja kui on valikus tasuvam ja vähem stressirohkem töö, siis enamus ikka valivad selle teise variandi. Eesti seisab silmitsi hariduskriisiga, õpetajad on alustanud streigilainega. 

Saaremaa Gümnaasiumi õpilased ja mõned õpetajad võtsid osa maailmakoristuspäevast, mille käigus leiti metsast palju esemeid, mille koht ei ole kindlasti seal. Projekti käigus koristati nii Kuressaare terviseparki, K-Rauta-tagust metsatukka kui ka Kudjape terviserada. Suuresti vedas ilmaga ja vahelduseks koolipingis istumisele nautisid õpilased metsas olemist ning ümbruskonna puhastamist.

Helis Luks oli nõus osalema kohe, kui märkas üleskutset Stuudiumis. Hiljem selgus, et mentor oli muutnud klassi jaoks osalemise tunniteemaks – seega polnud mitte kellelgi võimalust jääda klassiruumi! „Rohelise kooli eestvedajana oli mul süda soe nähes, et kokku oli meid ligi sada,“ ütles ta.

Kõik osalejad kinnitavad, et see, mida nad metsa alt leidsid, oli uskumatult üllatav. Kudjapel ootas neid ees tohutu prügimägi. Leidus tavapärasemaid asju, nagu klaasid, nõud ja ämbrid. Aga metsa alla on visatud ka telefone, arvuti- ja autoosi? Leidus häirivalt palju tehnikat ja prügi, mille oleks saanud kerge vaevaga kõrval olevale prügimäele toimetada. Kelly Ilvesti jaoks olid kõige huvitavamad leiud terved vankrid ja veidi katkisemad aiakärud. Ta lisab, et üritus oli tema jaoks silmiavav ja mitte keegi ei osanud arvata, et metsa all leidub isegi telekaid.

---

Kokku sai kogutud 840 kg segajäätmeid ja 140 kg metalli. Tundub suur number, aga metsa jäi ikka veel hullumeelselt rohkem prügi kui see, mida meie käed kanda jõudsid.

Annabel Metsalu

---

Lisaks looduse puhastamisele oli prügi vedamine ka korralik jõutrenn. Annabel Metsalu kirjeldab, et kuna igasugune kola paiknes terviserajast natuke kaugemal ja oli hirmraske, muutis see tassimise omajagu vaevaliseks. Kokku sai kogutud 840 kg segajäätmeid ja 140 kg metalli. „Tundub suur number, aga metsa jäi ikka veel hullumeelselt rohkem prügi kui see, mida meie käed kanda jõudsid,“ kurdab Annabel.

Neiud kinnitavad, et üritus oli vajalik, kuna see probleem, mida nad nägid, vajab kiiret parandamist. Annabel kutsub üles koole rohkem suunama õpilasi oma kodukohta korras hoidma, kuna siis on kõigil puhtas keskkonnas hea olla. Helis kinnitab, et tulevikus on ta kindlasti valmis teistega koos järgmisele koristamistiirule minema. „Võib-olla näeb siis kalmistu läheduses olev mets ka lõpuks puhtamaid päevi,“ jääb õhku lootus edaspidiseks.

Terav valu selja alaosas, pidev tuim valu õlavöötmes, ebameeldiv pinge ja valu. Selline on vaid kolme õpilase kirjeldus nende pea igapäevastest seljavaevustest.

Minu (autori – toim) enda seljavalud algasid oktoobris. Meil kõigil on vahel selg kange ja seda on minulgi ette tulnud, kuid kroonilisi probleeme seljaga ei ole mul varem olnud. Esialgu hakkasin koolitundides pikalt istudes seljas pingeid tundma. Alguses ei pööranud sellele eriti tähelepanu, kuid ajapikku hakkasin päev läbi kõvade toolide peal istudes pidevalt alaseljas valu tundma. Terav valu tekib juba päeva esimestes tundides ja tihti ootamatult.  Enamasti surun valu maha ja proovin niheledes leida mugavama asendi, et tunni tööga jätkata. Vahel pole enam muud teha, kui võtta valuvaigisteid või minna klassist välja, et ennast veidi liigutada ja lihaseid lõdvestada.

Oma murest rääkides avastasin, et ma ei ole ainus, keda sellised valud vaevavad. G1.m klassi õpilane Gete Kasin tunnistab, et valud hakkasid tal oktoobrist. Varem pole midagi taolist ette tulnud. „Tekib ebameeldiv pinge, valu, nagu selgroog läheks katki,” kirjeldab ta oma ebameeldivusi.

Igaühe valu ongi omamoodi. „Valu on enamasti alaseljas ja algab peale kolmandat või neljandat tundi ning annab tunda kuni päeva lõpuni, kui saab natuke puhata,” ütleb Getega samas klassis õppiv Kristi Tiitson. Temalgi pole varem seljaga probleeme olnud, ei koolitunnis istudes ega peale tunde võimlemisega tegeledes. Mõnel on seljavalu pidev ja tuim, teisel terav ja ettearvamatu, kolmandal väljendub hoopis õlavöötmes valusale kohale survet avaldades või pihta minnes.

Istumine pole inimesele omane

Valu esineb küll erinevatel viisidel, kuid põhjus näib kõigile selge. Pikad istumised klassiruumi kõvadel toolidel ei mõju kehale hästi.

„Tunnis pikalt istumise ja seljavalude vahelisest seosest sain aru sellest, et nädalavahetusel kadusid need ära,” selgitab veel üks selja probleemidega õpilane.

Spordimassööri haridusega tervisejuhi eriala omandav Saaremaa gümnaasiumi valikaine õpetaja Elo Jõgi selgitusel on istuv asend inimesele kõige ebaloomulikum, kuid samas ta nendib, et seljavalu põhjuseid on palju ja need on üpris individuaalsed. „Ainult istumisrohket koolipäeva kõikides seljaprobleemides ilmselt süüdistada ei saa, kuid oma osa selles kindlasti on,” ütleb ta.

Nii nagu seljavalul võib olla mitmeid põhjustajaid ja esinemise viise, on sellele ka erinevaid lahendusi. Kui probleem on juba tekkinud, tuleb mõistagi sellega tegeleda. Seljavaludega õpilased on käinud arstide ja massööride juures, teinud iseseisvalt venitusharjutusi või määrinud selga salvide ja õlidega.

Liikuda tuleb

Ravimisest parem oleks loomulikult see, et valusid üldse ei tekiks. Jõgi sõnul on õpilastel endil võimalus koolis veedetud mitteaktiivset aega tasakaalustada enne või pärast kooli meelepärast liikumis harrastades.

„Paratamatult on palju asju vaja teha ühe koha peal ja tihti istudes, eriti kooliõpilastel,” tõdeb Jõgi, „kuid liikumisega saab luua kehale valmisolek päevane istumist nõudev aeg koolis paremini vastu pidada.”

Koolipäeva vältel on soovitatav end liigutada ja vajadusel mõned väiksed venitused teha. Kuid seda mitte vaid vahetundides liikudes, liigutada tuleks ka tunni ajal.

75 minutit järjest istuda ja keskenduda tunni teemale võib vahel olla päris keeruline ning seetõttu on tunnis tehtavad liikumispausid väga olulised. Sellised pausid ei ole head vaid liikumisaparaadile, vaid parandavad ka keskendumisvõimet ja teevad ajule justkui väikese laadimise, aidates pea klaariks saada.

Elo Jõgi sõnul on 1–2 minutilised sirutus-, venitus- või muud väljalülituspausid nii pika tunni puhul lausa hädavajalikud.

Õpetajad saavad aidata

Oma tunde planeerides liikumispause silmas pidav Saaremaa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Getter Must arvab, et eriti hea on liikumispaus siduda tunni teemaga. „Leian, et tegelikult tuleks pea igas tunnis õpilastele sirutamiseks see hetk anda,” ütleb ta. Liikumispausi läbiviimise vajadus oleneb tunni olemusest: „Näiteks eesti keeles on suures osas ülesannete lahendamine ja tund nõuab eraldi liikumispause. Kirjanduses jällegi on palju rühmatöid, kus liikumine tuleb iseenesest sisse,” võrdleb ta ning toob veel välja, et pikkade kirjutamistööde puhul ei ole paus sobilik, sest siis jookseb iga õpilase mõttelõng erinevalt ning ühine paus võib selle katkestada.

Emakeeleõpetaja mõistab hästi, miks liikumispausid vajalikud on ning püüab neid tundides erinevalt korraldada. „Kõige lihtsam viis on paluda õpilastel lihtsalt püsti tõusta ning sirutada. Teinekord on hea kasutada liikumispauside juures muusikat või erinevaid ainealaseid ülesandeid koos liikumisega.” Eriti hea viisina toob ta välja juba mainitud rühmatööd, mis nõuavad gruppidesse kogunemist ja seeläbi õpilased liikuma paneb.

Teistmoodi lauad aitavad

Saaremaa Gümnaasiumis on mõnes klassis tagumises reas kõrgemad lauad, mille taga saab õppida püsti seistes või kõrgema tooli peal istudes. See on hea vaheldus tavalistele laudadele-toolidele, kuid seda võimalust jagub vähestele. Paljud on sellest vaid kuulnud ning neil pole sellises klassis isegi ühtegi tundi. Kel selliste laudadega klassis ka tunnid on, ei saa seda võimalust ikkagi alati kasutada, sest need kohad hõivatakse esimeste seas.

Gete Kasinal on ühel korral õnnestunud kõrge laua taga õppida ning tema arvates oli väga mõnus tunnis seista. „Neid laudu võiks rohkem olla küll,” arvab ta.

Kristi Tiitson arvab, et väga mõnus oleks tunnis veidi aega püsti seista. Tal ei ole kõrge laua taga istumise võimalust olnud, kuid mainib, et abi on olnud ka füüsika klassi keerlevatest toolidest, sest need on tavalistest toolidest mugavamad. „Kui muutun kangeks, on võimalus tooliga natuke keerutada, mis enamasti isegi aitab,” kommenteerib ta. Riiklikud liikumissoovitused noortele on vähemalt 60 minutit keskmiselt aktiivset liikumist päevas. Lisaks 2–3 korda nädalas intensiivsemat tegevust. Niisiis on oluline, et igaüks vaeva näeks ja tahaks ise end aidata. Eesti koolisüsteem on Elo Jõgi sõnul astunud mitu suurt sammu liikuvama koolielu poole, kuid ta usub, et eelkõige algab muutus igast inimesest endast ning valmisolekust teha asju teisiti, kui seni on harjutud. Seda nii õpetajad kui ka õpilased.