Gümnasistid hindavad valimistel julget tulevikuvaadet ja mõistlike kampaaniaid, uhked valimislubadused peletavad neid pigem eemale.
Valiku tegemisel peavad gümnasistid oluliseks maailmavaadet, mitte seda kas kandidaat on kohalik inimene, selgus Silmapiiri läbi viidud küsitlusest, millele vastas 80 valimisealist SG õpilast.
Gümnaasiumi kahes viimases klassis läbi viidud uuringust selgus, et 76% gümnasistidest leiavad, et nende hääl läheb siiski erakonnale ja erakonna programmile, ülejäänud 24% annavad enda hääle inimesele, sest leiavad, et just see õige inimene saab esindada nende huve ja väärtusi kõige edukamalt.
Erakondadest juhib pingerida Eesti 200, keda eelistab 37% vastanutest. Teiselt kohalt leiab end Reformierakond (20%) ning ka Sotsiaaldemokraadid (15%) on kolmas. EKRE ja Eestimaa Roheliste poolt annab hääle 10%, Keskerakond saab 5% ja Isamaa 3% hääletest. Parempoolseid ei soovi valida keegi.
Valimistel osalevatest noortest enamus, 64%, annavad elektroonselt, 36% annavad hääle valimisjaoskonnas.
Valimiste olulisuse osas lähevad gümnasistide arvamused lahku, selgus Silmapiirile antud intervjuudest.
Janeli Lember ja Emeli Pikner leivad, et valimised on olulised, sest see on väga hea võimalus riigivalitsemises osaleda ja demokraatia toimimisse panustada. Maria Liis Metsküla ei ole aga poliitikast huvitatud ja ei näe enda hääle andmises kasu, sest tegelikult ju valimislubadused tõeks ei saa. Peale selle arvab Maria Liis, et ta pole Eesti poliitikaga detailselt kursis ning sellisel juhul teeks valiku pealiskautsetel teadmistel.
Janeli kinnitab, et tema valik sünnib erakonna ja esindusisiku põhjal, kuna tähtis on, et riiki juhivad kompetentsed ja adekvaatsed inimesed. Emeli, valib aga erakonda, kelle tuleviku visioon talle kõige enam meeldib ja mis jääb ikka reaalsuse piiridesse. Samas pooldab Emeli julgeid ideid ja väga oluline valiku tegemise juures on tema jaoks maailmavaade. Mõni punkt võib programmis väga hea olla, aga kui toimub üldine ideoloogiate kokkupõrge, ei saa häält anda.
Infot leiavad noored erinevatest kanalitest. Janeli jaoks tuleb kõige olulisem ja otsustavaks saav info valimisprogrammidest ning läbi uudiste. Emeli aga saab vajaliku info sõpradelt ja sotsiaalmeediast: ajakirjandusest, televisioonist.
Maria Liis leiab, et tema jaoks ei oma valimised ja võimalus endale esindajaid valida olulist rolli, ent suurt pilti vaadates ta mõistab, kuidas valimised on riigi toimimiseks vajalikud. Emeli arvab, et noorte osalus on oluline, sest noored moodustavad suure osa ühiskonnast ja madala valimisaktiivsusega ei saagi noorte hääl kuuldavaks, ja ühiskond seega justkui ühiskond stagneeruks.
Janeli toob teemadest välja, et näiteks pensionite indekseerimine ja kõrghariduse rahastamine mõjutab suuresti noorte käekäiku tulevikkus ning seal oleks vaja kaasa rääkida.
Noorte valimistel osalemiseks motiveerimisel on Janelil ja Emelil erinevad mõtted. Janeli leiab, et keeruline on motiveerida inimesi, kes ei mõista, et neil on valimiste antud võimalus kujundada iseenda tulevikku, Janeli ütleb tabavalt : “Hei see on sinu tulevik ka ja isegi hääl halvima variandi vastu loeb.”
Maria Liis leiab, et teda motiveeriks valimistel osalema see, kui valimiskampaania ajal suure suuga antud lubadused ka täide läheks.
Emeli jaoks algaks noorte motiveerimine erakonna tasandilt ehk noortele ja neile olulistele teemadele ei peaks rõhku panema vaid valimiste ajal, vaid noored peaksid olema pidevalt poliitikasse kaasatud. Siis nad tunneksid, et nendest meie riigi tuleviku määramisel ka midagi muutub.
Ka koolis võiks poliitikat käsitleda aktiivsemalt, korraldades erinevaid kohtumisi ja üritusi, mis aitaks hoida noori aktuaalsete teemadega kursis. Emeli sõnul pakub Saaremaa Gümnaasium õnneks noortele tihti huvitavaid võimalusi poliitikaga kursis olemiseks.
Maria Liis arvab seevastu, et poliitika on midagi, mida ei peaks koolis käsitlema, kui siis ainult aktuaalseid teemasid.
Riigikogu valimised toimuvad 5.märtsil.