Categories
Arvamus

Töötamine kooli kõrvalt on uus normaalsus

Viimastel aastatel aina populaarsemaks muutuv kooli kõrvalt töötamine Saaremaa gümnaasiumi õpilastel koolitööd segama pole hakanud vaid pigem pakub õppimisele vaheldust.

Noorte töötamine kooli kõrvalt muutus aktuaalsemaks juba kümme-viisteist aastat tagasi. Täiskasvanud on noorte kooli kõrvalt töötamise suhtes enamasti eelarvamustega. Rõhutatakse, et esikohal peab olema õppimine ja alles selle järel töö – töötada võiks suvevaheajal või nädalavahetustel.   

Eestiski läbiviidud uuringud näitavad aga vastupidist. Tööl käivate õpilaste õpimotivatsioon oli kõrgem, samuti üritasid nad võimalikult palju koolipäeva jooksul ära teha, et peale kooli tööle keskenduda. Need, kes tööl ei käinud, läksid koju ega kasutanud aega ainult õppimiseks vaid näiteks pikutati või veedeti aega sotsiaalmeedias.

Saaremaa gümnaasiumi õppenõustaja-psühholoogi Eveli Kallas arvab, et noorte kooli kõrvalt töötamine on saamas pigem normiks kui erandiks.  “Tegusa gümnasisti päeva mahub tegemisi palju rohkem ning läbi töö tegemise kasvab ka noorte enesekindlus ja suhtlemisoskus,” kinnitas Kallas.

Õppetööd kooliskäimine ei segavat, kinnitavad ka mentorid. Õpilased käivad enamasti tööl ka graafiku alusel, mitte iga päev.

Silmapiiriga vestelnud õpilased kinnitasid arvamust, et nende õppimist ning koolis käimist töö ei sega.

“Pigem ongi just tore kord nädalas õppimisest eemale saada,” mainis  G3.m õpilane Andris Tambur, kes GOSPA restoranis teenindajana töötab. Ta lisas, et kõik oleneb siiski iseenda oskusest oma aega planeerida. Kooli kõrvalt tööle on ta jäänud seepärast, et väljaminekuid on palju – saiapätsi hind poes kerkib iga nädalaga ning pidevalt vanematelt ta taskuraha ka küsida ei taha. Isegi osalise koormusega tööl käies on palk ka väga hea. Lisaks on Andrisel tööl lõbus ja sõbralik kollektiiv.


Töölkäimine on sobiv ikkagi senikaua, kuniks see ei hakka õppeedukust häirima.

Andris Tambur

Seevastu G3.j õpilane Carmen Ehanurm märkis, et tema ei käi tööl palga pärast. Ta isegi ei tea, palju ta tunnitasu on. Tema naudib  seltskonda ja kokandust. Carmeni töölkäimine on ka veidi eripärane kuna tema vanematel on oma firma, Kaimo Catering ja seetõttu on neiu käinud vanemate firmas abiks noorest east peale saadik.

Teele Saar

G3.m õpilane Triinu Räim ja G3.o õpilane Teele Saar töötavad Kuressaare Teatris publikuteenindajatena. Mõlema jaoks on see hea taskuraha teenimise viis, kuid tasust enamgi on suurepärane võimalus kultuurieluga kursis olla, näha erinevaid etendusi ja tutvuda näitlejate ja inspitsientidega. Teele leiab töölkäimisest ühe omapärase kasu: “Etenduste ajal saan lugeda näiteks rahulikult kohustuslikku kirjandust.” Seega aitab tema jaoks tööl käimine õppimisele isegi kaasa.

“Noored, minge tööle!”, kinnitavad kõik Silmapiiriga vestelnud ühest suust. Triinu julgustab kõiki noori nii vara kui vähegi võimalik tööturule astuma, sest see aitab veidi leevendada tulevaste tööandjate kõrki ning alavääristavat kohtlemist, kui töötaja on juba kogemustega.  Carmen lisab, et katsetades erinevaid töökohti, saab õppida iseennast tundma ja tekib arusaam, mida üldse sooviksid tulevikus teha. Andris lisab, et töölkäimine on sobiv ikkagi senikaua, kuniks see ei hakka õppeedukust häirima.