Mehaanika seadused kinemaatikast energiani – mõõdetuna oma katsetes ja arvutatuna oma andmetest. Suur keelemudel (SKM) on kursusel töövahend ja kontrollitav väide: iga simulatsioon ja arvutus, mille see pakub, saab katse või arvutusega kontrolli.
Kursus algab tehisintellekti tööpõhimõttest ja kasutusreeglitest, seejärel rakendatakse keelemudelit gümnaasiumi mehaanika teemadel inseneeria kontekstis.
Kursuse teemad
Kursus algab sellest, kuidas keelemudel töötab ja miks see eksib, ning kokkulepitud kasutusreeglitest. Seejärel läbitakse mehaanika põhiteemad – kinemaatika, dünaamika, energia ja võimsus – nii, et iga seadust mõõdetakse programmeeritava roboti, dünamomeetri või energiamõõturiga ja võrreldakse keelemudeli arvutuse või simulatsiooniga. Seosed inseneeriaga tuuakse sõidukitest, ehitistest, masinatest ja energeetikast.
Kinemaatika roboti liikumisest, vaba langemine ja heitkeha katapuldiga, Newtoni seadused dünamomeetriga, energiakulu koduseadmetest. Tulemus esitatakse alati koos täpsuse hinnanguga.
Õpilane laseb keelemudelil luua nähtuse simulatsiooni ja võrdleb seda oma katsega. Erinevus on õppimise koht: vale ühik, vale eeldus või õige arvutus vale järeldusega.
Mõtlemisaeg enne küsimist, kontroll enne usaldamist, allika ja arvutuse eristamine. Vähemalt kaks keelemudelit kõrvuti; mõttepäevik kogub kursuse jooksul leitud keelemudeli vead.
Esimesed kolm tundi panevad paika tehisintellekti kasutamise reeglid, seejärel käivad mehaanika teemad kolmes plokis: kinemaatika, dünaamika ning energia ja võimsus. Teadmiste kontroll, õppekäik ja lõpuprojekt koos esitlustega täidavad ülejäänud tunnid. Tundide ülesanded, tehisintellekti tugi ja mõttepäevik avanevad pärast sisselogimist.
Lõiming matemaatikaga: teepikkus, kiirus ja aeg, lineaarne seos ja ruutfunktsioon graafikutel, liikumisülesanded lineaar-, ruut- ja murdvõrranditena, protsentarvutus; füüsikas kineetiline ja potentsiaalne energia.
Kava on arendusjärgus – seda täpsustatakse piloteerimise käigus ja see valmib lõplikult 2028. aasta lõpuks.
Õpitulemused
Viis õpitulemust kahes rühmas: füüsika inseneerias ning tehisintellekt ja kontroll.
G1 · Tehisintellekt ja füüsika inseneerias
01Füüsika inseneerias
02Tehisintellekt ja kontroll
Õppimine algab õpilase enda mõtlemisest, tehisintellekt on abiline ja iga selle väljund saab kontrolli. Usutavus ei ole tõesus – arvutus võib olla korrektne, aga järeldus vale.
Kursus on mitteeristava hindamisega. Hinnatakse protsessi, pingutust ja arengut, mitte üksnes lõpptulemust. Vihjete, juhendite ja keelemudeli kasutamine ei mõjuta hindamist – ka tehisintellekti vea leidmine ja dokumenteerimine on väärtuslik õpitulemus.
Õpilane valib nähtuse, laseb keelemudelil luua simulatsiooni, kontrollib seda oma katse või arvutusega ja seostab tulemuse inseneeria rakendusega. Üks tund tehakse kooli tehisintellekti labori kohaliku keelemudeliga. Esitlus 5–10 min: nähtus, simulatsioon, katse ja nende võrdlus; kus keelemudel eksis.
Vahendid on kirjeldatud liigi, mitte toote kaupa – kool valib konkreetsed seadmed ja keskkonnad ise.
Sisselogimine
Kooli Microsofti kontoga. Õpilane valib tunni, lahendab ülesandeid tehisintellekti toe ja soovitustega ning täidab mõttepäevikut. Õpetaja näeb ja muudab tundide ülesandeid ja kirjeldusi otse brauseris.
Avalik osa – kava, ülesehitus, õpitulemused ja hindamine – on loetav ilma sisselogimiseta.
Õpilasele
Tunni ülesanded, tehisintellekti vihjed ja kontroll, mõttepäevik – näed ainult oma vastuseid
Õpetajale
Ülesannete ja tunnikirjelduste muutmine, õpilaste vastuste ja päevikute ülevaade
Kõik kursused
Suunamooduli kursused