1. aprillil toimus Tallinna Ülikoolis eesti keel teise keelena olümpiaadi vabariiklik voor. Saaremaad esindas seal Yehor Shavlak G1.j klassist. Lõppvooru jõudmiseks oli vaja esitada kõne, kuidas me kõik keskkonda hoida ja kaitsta saame. Yehori kõne oli edasikutsumist väärt.
Lõppvoorus jagati õpilased gruppidesse ning neil oli võimalus tutvuda Tallinna Ülikooli erinevate tahkudega, kus puudutati ka keskkonnasäästlikke punkte. Hiljem tuli kohapeal kirjutada kõne kuuldust-nähtust ning see kahe minuti jooksul ette kanda.
Päeva lõpuks kuulutati välja esikolmik ning ülejäänud lõppvoorulised jäid sõbralikult jagama neljandat kohta.
Yehor oli väga tubli, et selle teekonna ette võttis. Aitäh, Yehor!
Alljärgnevalt võib tutvuda tema lõppvooru kõnega:
Tere, Tallinna Ülikooli rektor!
Tänased töötoad õpetasid meid loodust hoidma mitmest eri küljest. Kuid minu arvates on neist kõige tähtsam vesi.
Kujutage ette, et te olete väga janune.
Te lähete kraani juurde …
keerate selle lahti …
aga vett ei tule.
Te olete sattunud Dante Alighieri „Jumaliku komöödia“ Põrgu eesväravasse.
Siitkaudu pääseb kannatuste linna,
siitkaudu pääseb igavesse piina,
siitkaudu pääseb hukkunute hulka.
Praegu tundub see meile peaaegu võimatu.
Vesi on ju alati olemas.
Kuid tegelikult ei ole see nii iseenesestmõistetav.
Ainult 3% kogu Maa veest on magevesi, ja sellest vaid 1% on joogikõlbulik.
Kui vee tarbimine kasvab samas tempos edasi, võib juba mõnekümne aasta pärast umbes pool maailma elanikkonnast kannatada veepuuduse all.
Veelgi üllatavam on see, kui palju vett peitub meie igapäevastes valikutes.
Näiteks ühe kilogrammi veiseliha tootmiseks kulub umbes 15 500 liitrit vett.
Planeeti ei hävita üks suur tegu.
Seda hävitavad miljardid väikesed igapäevased otsused.
Aga see tähendab ka vastupidist –
miljardid väikesed head otsused võivad meie planeeti päästa.
Kui näiteks teie ülikoolis hakatakse rohkem populariseerima taimset toitu, mõjutab see veetarbimist oluliselt – positiivses mõttes.
Me ei pärinud Maad oma vanematelt,
me laenasime selle tulevastelt põlvkondadelt.
Ja küsimus ei ole selles, kas maailm muutub.
Küsimus on selles, millise maailma me jätame neile pärast meid.
Yehori juhendas eesti keele ja kirjanduse õpetaja Merle Prii.