Meie inimesed

Agnes Heinla

bioloogia

Agnes Heinla õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Tartu Ülikoolis omandas ta molekulaarbioloogia suunal magistrikraadi ning õppis paralleelselt Eesti Maaülikoolis juurde veel põllumajandusettevõtte majandamist. Hetkel õpib ta Tallinna Ülikoolis gümnaasiumi loodusainete õpetajaks.

Ülikooli kõrvalt omandas ta töökogemusi 2013. aastal Keskkonnaametis looduskaitsebioloogina ning tegi Keskkonnaametile kaastööd välitöödel. Alates 2012. aastast on Agnes olnud tegelev põllumajanduses OÜ Saare Ubina nime all, rajades noore õunaaia ning astudes samme maheköögiviljakasvatuse laiendamise poole.

Andra Allmägi

matemaatika

Andra Allmägi on lõpetanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi reaalsuunaga klassi. Seejärel jätkus tema haridustee Tallinna Ülikoolis bakalaureusetasemel matemaatika erialal, kus loogilise jätkuna omandas magistrikraadi matemaatikaõpetaja erialal. Matemaatikaõpetajana töötas Andra juba magistriõppe viimasel aastal Nõmme Gümnaasiumis, peale lõpetamist veel Viimsi Keskkoolis ja Kuressaare Gümnaasiumis.

Anni Haandi

ajalugu ja ühiskonnaõpetus

Anni Haandi on omandanud bakalaureusekraadi Tallinna Ülikooli kultuuriteaduse ning magistrikraadi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialal. Ta töötas perioodil 2008–2015 Tallinna Ülikoolis akadeemilise nõustaja ja õppetöö koordinaatorina. Alates 2015/2016 õppeaastast töötas ta Kuressaare Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana, olles koolis paljude lõiminguprojektide eestvedaja.

Annil on vanemõpetaja kutse koos täiendava kompetentsidega metoodika ja õpivara arendamise valdkonnas.

Anni on osalenud mitmetes õppevara-arendamise projektides Tallinna Ülikooli, HARNO ja SA Eesti Mälu Instituudiga ning pälvinud 2020 aastal Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse Õpetajate Seltsi Noore õpetaja preemia.

Anu Ausmees

matemaatika

Anu Ausmees on lõpetanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi, Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonnas rakendusmatemaatika eriala ning omandanud õpetajakutse Tallinna Ülikoolis.

Ta on töötanud  Saue Gümnaasiumis matemaatika- ja füüsikaõpetajana. Alates 1992. aastast on tagasi kodusaarel ja töötas Saaremaa Ühisgümnaasiumis matemaatikaõpetajana.

Arne Loorpuu

füüsika

Arne Loorpuu õppis esimesed neli klassi Tallinna 24. keskkoolis ja hiljem Tallinna 32. keskkoolis, mille lõpetas 1980. aastal. Õpingud jätkusid Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetamisel omandas ta teoreetilise füüsika eriala.

Alates 1985. aastast on Arne töötanud Saaremaa Ühisgümnaasiumis põhiliselt füüsikaõpetajana.

Ave Jõgi

vene keel, hoolekogu liige (õppenõukogu esindaja, hoolekogu protokollija)

Ave Jõgi on Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlane. Eriala omandas Tallinna Ülikoolis vene keele ja kirjanduse ning Tartu Ülikoolis inglise keele õpetaja kutsega. Omab magistrikraadi.

Alates 1985. aastast on töötanud vene ja inglise keele õpetajana Kuressaare Gümnaasiumis. Viinud klassijuhatajana lõpuni seitse gümnaasiumiklassi, 2017. aastal tunnustatud Saare maakonnas tiitliga “aasta klassijuhataja”.

On Kuressaare Gümnaasiumi hoolekogus esindanud gümnaasiumiosa õpetajajaid.

Diana Õun

vene keel

Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Diana Õun on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli vene keele ja kirjanduse eriala. Ta on töötanud Saaremaa Ühisgümnaasiumis vene keele õpetajana 35 aastat.  Lisaks on ta olnud saksa keele õpetaja, huvijuht, võõrkeelte ainekomisjoni esimees, direktsiooni ja juhtkonna liige ning kooli klassivälist tööd koordineeriva Nõukoja juht. Klassijuhataja on ta alates 1989. aastast.

Diana on valitud Kooli aastaõpetajaks ja 2013. aastal oli ta Saare maakonna aasta klassijuhataja ning üleriigiline aasta klassijuhataja nominent.

Eveli Kallas

õppenõustaja-psühholoog

Eveli lõpetas ülikooli Tallinnas psühholoogia ja sotsiaalpedagoogika erialal, lisaerialana õppis lapsepsühholoogiat.

Kogu oma tööelu on ta sidunud haridusvaldkonnaga. 2002. aastast töötab ta Saaremaal psühholoogi ja karjäärinõustajana. Eveli omab töötamise kogemust kõigi vanusegruppidega alates lasteaialastest kuni täiskasvanute koolitamiseni. 12 aastat toetas ta Kuressaare Ametikoolis noori ja täiskasvanuid.  Hariduslike erivajadustega õpilastega on Eveli tegelenud alates 2009. aastast Saaremaa Õppenõustamiskeskuses, millest tänaseks on välja kasvanud Rajaleidja keskus.

Evelil on kutsetunnistus koolipsühholoogias ja ta kuulub Eesti Koolipsühholoogide Ühingusse.

Getter Must

eesti keel ja kirjandus

Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane Getter Must on omandanud bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis eesti filoloogias ning on hetkel omandamas magistrikraadi Tartu Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal. Lisaks on ta täiendanud ennast erinevatel koolitustel ning ka Kuressaare Ametikoolis.

Getter on osalenud haridusinnovatsiooni keskuse projektis, kus ta sai katsetada gümnaasiumiõpetaja rolli, viies meeskonnatööna läbi valikkursust „Kirjandus ja film“.

Haridusvaldkonnas alustas Getter tööd Tallinnas, kus töötas alushariduse pedagoogina tasandusrühmas, õpetades kõneraskustega lapsi. Pöördudes tagasi Saaremaale on ta viimase aasta töötanud Kuressaares Ida-Niidu Lasteaias õpetajana.

2019. aastal leidis töötamine lasteias äramärkimist Põhja-Tallinna haridustöö tunnustuskonkursil aasta noor õpetaja kategoorias. Getteri ettevõtlikkust näitab 2020. aasta aprillis valminud kiusamisest vaba päeva õppefilm „Lõvi Leo ja uus poiss” koostöös Kuressaare politsejaoskonnaga. Õppefilm pälvis Tallinna Haridusametilt „Kuu haridustegu“ tunnustuse.

Helen Vainula

juhiabi

Helen on lõpetanud Tallinna Ülikooli infoteaduse eriala, varasemalt õppinud dokumendihaldust ning arhiivindust. Töötanud dokumendihalduse alal nii riigiametis, kohalikus omavalitsuses kui ka erasektoris. Lisaks omab kogemust arhiivitöö korralduses, personalitöös, raamatupidamises ning projektijuhtimise ja organisatsiooni töökorraldamise osas.

Viimati töötas Saaremaa Vallavalitsuse haridus- ja noorsootööosakonnas, kus üheks oluliseks suunaks tema töös oli huviharidusregistri arendamine ning haridusteenuste haldamise infosüsteemi käivitamine. Saaremaa huviharidusregister oli esitatud nii kohalikule kui riiklikule noortevaldkonna tunnustuskonkursile. Lisaks on Saaremaa huviharidusregister olnud sisendiks üleriigilise noortevaldkonna teabehaldamise projekti Huvihunt arendamisel. Helen kuulub ka üle-eestilise huvihariduskonverentsi korraldusmeeskonda.

Indrek Peil

füüsika

Lapsepõlv ja põhikooliiga möödusid Indrek Peilil Kõrvemaa metsade vahel Aegviidus. Pärast Tamsalu Keskkooli lõpetamist jätkas noormees õpinguid Tartu Ülikooli füüsikaosakonnas. Järgnenud elukestva õppe arvukate kursuste seas võib välja tuua keskkonna-alaseid õppemooduleid Kesk-Euroopa Ülikooli Budapesti Kolledžis ja Manchesteri Ülikoolis ning koolikorralduse magistriõpet Tartu Ülikoolis.

Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist 1982. töötas neli aastat TÜ Aerolektrilabori teadurina, pärast mida järgis kutsumust õpetajatööks. Alates 1986. aastast on Indrek töötanud Tabasalu Keskkooli ning alates 1988. aastast Saaremaa Ühisgümnaasiumi füüsika- ja keemiaõpetajana.

Õpetajatöö kõrvalt on Indrek juhtinud erinevaid keskkonna- ning õpilasteaduse alaseid projekte, osalenud Eesti Füüsika Seltsi ning Füüsika Koolivõrgustiku aktiivi töös, kirjutanud ja avaldanud 15 füüsikaõpikut ning juhendanud erinevatel olümpiaadidel osalejaid ja 110 õpilasuurimuse autoreid.

Indrek Peili haridusalane tulemuslik töö on leidnud rohket tunnustust, millest tähelepanuväärsemad on SÜG-i aastaõpetaja tiitel (1994), EV Haridusministri tänukiri (2005), Eesti Aasta Õpetaja tiitel (2012), Eesti teaduse populariseerimise riikliku konkursi peapreemia (2013), Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu reaalteaduste eripreemia (2014) ja Kuressaare aasta tegu hariduses (2014).

Ivo Visak

koolijuht

Ivo Visak on lõpetanud Tartu Kivilinna Gümnaasiumi tehnika ja tehnoloogia õppesuunaga klassi ja on omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi usuteaduses, õppides täiendavalt juurde üldajalugu ning poliitilist filosoofiat. Magistrikraadi omandas Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühisel kunstiõpetaja õppekaval.

Ivo on varasemalt juhtinud mitut kolmanda sektori organisatsiooni, teiste seas suurimat noorte katuseorganisatsiooni Eesti Noorteühenduste Liitu. 2017. aastal pälvis Ivo Haridus- ja Teadusministeeriumilt aasta noorsootöötaja tunnustuse. Samuti on Ivo töötanud Tallinna mitmes gümnaasiumis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse, väitluse ja graafilise disaini õpetajana ning hiljem ka disainivaldkonnas digiprodutsendina.

Kadri Kanemägi

kultuurijuht, liikumine ja tants

Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane Kadri Kanemägi omab Tallinna Ülikooli bakalaureusekraadi inglise filoloogias. Ülikooli ajal oli ta vahetusüliõpilane Küprose Ülikoolis. Pärast ülikooli lõppu töötas Kadri firmas Bellnor, kus tema põhitegevuseks oli õpilaste abistamine välisülikoolidesse kandideerimisel.  Ta on Noored Kooli programmi vilistlane ja on töötanud inglise keele õpetajana ja rahvatantsuringi juhendajana Jüri Gümnaasiumis. Jüri Gümnaasiumis tunnustati Kadrit aasta kolleegi nominatsiooniga ning õppijat toetava klassiruumi laureaadiga.

Kadri on töötanud Leisi Keskkoolis inglise keele õpetaja ning loovliikumise ringi juhendajana. 2016. aastal organiseeris ta Leisi Valla kogukondlikku hariduse mõttekoda. 2017. aastal lõi Kadri koos abikaasaga Leisi Keskkooli tantsurühma „Puntti”, mis tõi kohalike noorte tantsumaailma omamoodi uue hingamise ja ka üle-eestilise tunnustuse 2018. aastal Koolitantsu laureaadina „Eesti tantsus” keskkooli vanuseastmes.

Kadri juhendab alates 2017. aastast Leisi rahvatantsu segarühma Leisberg ning on folk-show-tantsurühma LiPs üks loojatest, juhendajatest ning tantsijatest. Lisaks osaleb Kadri Leisi piirkonna esindajana TantsuMENÜÜ etenduskunstide tuurivõrgustikus. 2020. aasta algusest on Kadri MTÜ Leisi Noored juhatuse liige, Leisi noortekeskuse Leisinoored.KUUR üks asutajatest ning aktiivne noorsootöö eestvedaja kohalikus kogukonnas. Veebruaris 2021 kuulutati MTÜ Leisi Noored Saare maakonna Aasta Noortevaldkonna Tegu 2020 ja Karja Kihelkonna Aasta Tegu 2020 laureaatideks.

Kaja Tampere

eesti keel ja kommunikatsioon

Kaja Tampere (Saksakulm) on ema poolt saarlane ja isa poolt muhulane. Lõpetas Kuressaare Gümnaasiumi 3. lennus. Seejärel õppis Tallinna Ülikoolis kultuurharidustöö erialal, omandas magistrikraadi Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal ja doktori kraadi organisatsioonikommunikatsiooni erialal Soomes Jyväskylä Ülikoolis. Lisaks õppis Kaja kommunikatsiooni USA Riigidepartemangu stipendiumiga Ohio Ülikoolis ja Briti saatkonna stipendiumiga Cardiffi Ülikoolis.

Ta on õpetanud kommunikatsiooni, keelt ja kultuuri Tartu Ülikoolis, Jyväskylä Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Belgias Genti Ülikooli Artevelde Kolledzhis.
Kajal on üldhariduskooli vanemõpetaja 7s tase ja ta on õpetanud ka Meremäe ja Rosma põhikoolis.

Kaja on osalenud mitmetes rahvusvahelistes teadusprojektides ja erialaorganisatsioonides. Tema teadustöö fookus on sotsiaalse kommunikatsiooni (kiusamine, tervisekommunikatsioon) ja keskkonnakommunikatsiooni teemadel, samuti teaduskommunikatsiooni vallas Eesti Teadusagentuuri projektides. Tallinna Ülikoolis on Kaja valitud aasta kõige ettevõtlikumaks teadlaseks.

Kaja on töötanud kommunikatsiooni valdkonna eksperdina mitmetes riigiasutustes ja äriettevõtetes. Nõustanud poliitikuid ja riikliku tähtsusega projekte.

Ta on publitseerinud mitmeid teadusartikleid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades ja populaarteaduslikke kirjutisi erinevates Eesti meediaväljaannetes. Tema populaarseim kirjatükk on raamat “Minu Soome”.

Vabal ajal käib Kaja fotokaameraga jahil ja kirjutab sotsiaalses meedias arvamusi.

Katrina Tarkin

eesti keel ja kirjandus

Koit Simso

kehaline kasvatus

Muhu Põhikooli ja Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane Koit Simso on omandanud Tartu Ülikoolis sporditeaduse bakalaureuse- ja magistrikraadi kehalise kasvatuse ja spordi erialal.

2015. aastast kuni Saaremaa Gümnaasiumisse tulemiseni töötas Koit Ülenurme Gümnaasiumis spordijuhi, kehalise kasvatuse õpetaja ja kergejõustiku treenerina. Samuti juhtis ta kooli vabatahtlike gruppi Tartu Maratoni üritustel.

Koit on pälvinud Muhu valla 2018. a spordipreemia Karjamaa kümnevõistluse ellukutsumise ja korraldamise eest.

Külli Mänd

kunst, kunstiajalugu

Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Külli Mänd on omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusinseneri ning Tallinna Ülikoolis pedagoogi kutse. Ta on osalenud mitmetel haridusalastel sise- ja väliskoolitustel.

Kuressaare Gümnaasiumis töötab alates 2005. aastast ning alates 2014. aastast samas joonestamise ja kunstiajaloo õpetaja ning abiõpetajana Kuressaare Gümnaasiumi tugikeskuse koosseisus. On suur kunsti-, kultuuri- ja ajaloohuviline.

Külli Mänd esitati 2019/2020. õppeaastal Saare maakonna Aasta Õpetaja valimistel parima klassijuhataja nominendiks.

Laine Lehto

muusika

Sündinud Viljandis, lõpetanud Võhma Keskkooli ning Põltsamaa Lastemuusikakooli klaveri erialal. Koorijuhtimise eriala omandanud Georg Otsa nim Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Aastatel 1994-2021 töötanud Kuressaare Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja ringijuhina, 8 aastat olnud KG muusikaosakonna juhataja, 15 aastat maakonna muusika ainesektsiooni juht.

Laine on Eesti noorte lauljate konkursi Solistica korraldustiimi liige, eestvedanud mitmeid teisi muusikaprojekte nagu popkoorikontsert „Noortelt noortele”, „Hingedemaa kellad”, „Linnulaulud”, olnud koostööpartnerina tegev Saaremaa ooperipäevadel ja Estonia teatri noorteprojektides. 28 aasta jooksul on tema juhendatud kollektiividest end vabariigi parimate hulka laulnud Saaremaa Neidudekoor, segaansamblid Sa:rlaine ja Järellainetus, noormeesteansambel Õunaraks, kunagistest õpilastest on hetkel tuntuimad tegevmuusikud Marvi Vallaste, Teele Viira, Tuuli Rand ja Kristel Aaslaid. Oma muusikalise ja pedagoogilise tegevuse eest on Laine pälvinud mitmeid tunnustusi: Saare maakonna aasta õpetaja (2003), Kuressaare linna kaunite kunstide stipendiumi laureaat (2004), Saaremaa Kultuuripärl (2008), Riho Pätsi nim Koolimuusika Fondi stipendiumi laureaat muusikaõpetaja kategoorias (2016), KG huvikooli Inspira parim juhendaja, Saare maakonna aasta gümnaasiumiõpetaja (2022).

Laura Kaldjärv

matemaatika, informaatika

Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Laura Kaldjärv on omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi matemaatikas ning matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistrikraadi.

Laura on töötanud 2017. ja 2018. aastal Tartu Ülikoolis õppeassistendina, andes informaatika õppekava esmakursuslastele matemaatika alusainete praktikume. Alates 2019. aastast on Laura töötanud Nõo Põhikoolis matemaatikaõpetajana.

Bakalaureuseõpingute ajal oli Laura Tartu Ülikooli Matemaatika-Informaatika Tudengiseltsi liige, seejuures ühe semestri tiimijuht. Lisaks sai Laura 2021. aastal Eno Tõnissoni nimelise informaatika õpetajakoolituse stipendiumi heade õppetulemuste eest. 

Laura-Liisa Perova 

õppejuht

Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane Laura-Liisa Perova on omandanud Tallinna Ülikoolis bakalaureusekraadi eesti filoloogias ning magistrikraadi kasvatusteadustes. Ta on Noored Kooli programmi vilistlane ja täiendanud ennast lisaks Tulevikukooli arendusprogrammis.
Alates 2012. aastast on Laura-Liisa töötanud Tallinnas eesti keele ja kirjanduse õpetajana, humanitaarteaduste õppetooli juhina ning hoolitsenud ka kooli kommunikatsiooni juhtimise eest.

Laura-Liisal on vanemõpetaja kutse koos täiendavate kompetentsidega juhtimise, õpetajate juhendamise ja hariduslike erivajadustega õppijate toetamise valdkonnas.

Laura-Liisa panust Kadrioru Saksa Gümnaasiumi arendustegevustesse ja tulemuslikku tööd eesti keele ja kirjanduse õpetajana on tunnustatud Tallinna Kesklinna valitsuse poolt 2019. aastal tiitliga „aasta inimene” ning 2020. aastal valiti Laura-Liisa Tallinna aasta silmapaistvamate haridustöötajate hulka aasta gümnaasiumiõpetajana. Ühtlasi oli ta üheks algatajaks koostööprojektile „140 uut artiklit Vikipeediale”, mille raames kirjutasid gümnasistid Vikipeedia keskkonda artikleid lõimitud teemadel, ettevõtmist tunnustati eriauhinnaga vabariiklikul konkursil aasta keeletegu 2019.

Linda Kivistik

kehaline kasvatus

Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Linda Kivistik on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuse- ja magistriõpingud kehaline kasvatuse ja spordi erialal.

Aastatel 2011–2012 korraldas Linda Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi kergejõustikuvõistlusi. 2017. aastal asus Linda tööle Tartu Raatuse Kooli liikumisõpetuse õpetajana ja järgneval aastal Tartu Spordiselts Kalevis treenerina koolis ja lasteaias.

2010. aastal tunnustati Lindat ja ta perekonda kui Saaremaa aasta spordiperekonda. Aastatel 2010–2013 valiti Linda Saaremaa aasta parimaks naissportlaseks.

Maidu Varik

õppekorraldusjuht

Kuressaare Gümnaasiumi 1. lennu vilistlane lõpetas 1984. a. Tartu Ülikoolis ajaloo ja 1992.a. psühholoogia eriala, omab ka koolijuhi kvalifikatsiooni. Maidu on töötanud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja õppealajuhatajana Kuressaare Gümnaasiumis. Ta on olnud tegev koolitaja ja eksperdina Tiigrihüppe ja HITSA õpetajate täiendõppeprogrammide läbiviimisel.

2005.a. pälvis ta aasta õpetaja tunnustuse, 2006.a. Johannes Käisi hariduspreemia. Ta on ühiskonnaõpetuse alaste töövihikute ja õppematerjalide autor.

Marii Kõrgesaar

õppenõustaja-sotsiaalpedagoog

2004. aastal Kuressaare Gümnaasiumi lõpetades teadis Marii Kõrgesaar, et tahab end siduda laste ja noortega, mistõttu astus ta Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogika eriala bakalaureuse õppesse. Töötanud mõned aastad koolieelses lasteasutuses, süvenes Mariil soov toetada lapsi rohkem ja siduda end tulevikus ka kooliga, mistõttu jätkas ta õpinguid Tallinna Ülikooli sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppes. Sotsiaalpedagoogika eriala sisu oli täpselt see, millega ta samastus, kuna laste ja noorte areng ja käitumine erinevates keskkondades ja suhetes on teda alati huvitanud.

Töötades Kuressaare linna ja Saaremaa vallavalitsuses noortevaldkonna juhina oli tema töö põhiülesandeks tagada linna ja valla noorte vabaaja kvaliteetne sisustamine.

Saaremaa Gümnaasiumis töötamine on ühe unistuse täitumine, mille suurimaks missiooniks on toetada õpilasi ja õpetajaid nii, et koolis oleks kõigil hea olla! Lisaks annab kool mõnusa väljakutse tegeleda õpetamisega, mis on parim võimalus ka ise pidevalt õppida!

Marju Roberts

inglise keel, prantsuse keel

Saaremaa Ühisgümnaasiumi lõpetanud Marju Roberts on Tartu Ülikooli haridusega inglise filoloog ning tal on ka TÜ diplomid inglise-eesti-inglise suulise ja kirjaliku tõlke ning pedagoogika alal.

Marju on töötanud Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, Tartu Karlova Gümnaasiumis, Senegali pealinnas Dakaris asuvas koolis West African College of the Atlantic ja Saaremaa Ühisgümnaasiumis inglise ja viimases alates 2008. aastast ka prantsuse keele õpetajana. 2017. aastal omistas Saaremaa Ühisgümnaasium talle Vikerkaare preemia „üllatava, särava, ennastületava ja erakordse tulemuse eest“ ning 2021. aastal nimetati ta sama kooli aasta õpetajaks. Pidevalt on ta töötanud ka tõlkijana, viimastel aastatel ilukirjanduse vallas, samuti sisu- ja keeleteoimetajana ning ta on kahekordne Paabeli Torni tõlkeauhinna nominent.

Viimastel aastatel on Marju koordineerinud rahvusvahelist Erasmus+ õpilasvahetust ning Cambridge Advanced eksami korraldamist Saaremaal. Samuti on ta olnud maakonna inglise keele õpetajate ainekomisjoni esimees ning koos Diana Õunaga oli ta Saaremaa Ühisgümnaasiumi viimase kabaree üks juhendajatest.

Merike Kivilo

inglise keel

Merike Kivilo on lõpetanud Tallinna Ülikoolis inglise ja saksa keele õpetaja eriala  ja läbinud magistriprogrammi koolikorralduse õppekava mentorluse haru Tartu Ülikoolis. Ta on saanud erialast täiendõpet  Erasmuse ja Comeniuse toel korduvalt Skandinaavias, Inglismaal ja Maltal.

Alates aastast 1982 töötas Merike Kuressaare Gümnaasiumis inglise ja inglise ärikeele õpetajana ja oli aastaid kooli võõrkeelte osakonna juhataja ja hiina keele õpetajate mentor.

Merike on olnud klassijuhatajaks Kuressaaere Gümnaasiumi 5 lennu klassidele. Osalenud edukalt mitmetes projektides ja tema õpilased on kolmel korral võitnud  Strasbourgi Euroopa Parlamendi noorte programmi raames toimuva Euroscola konkursi.

Merje Tammai

Kogukonnajuht, saksa keel

Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane Merje Tammai on omandanud Tallinna Ülikoolis bakalaureusekraadi saksa keeles ja kultuuris ning magistrikraadi saksa keele õpetaja erialal.

Merje on end pidevalt täiendanud Goethe Instituudi toel võõrkeele õpetamise metoodika alal ja viimasel ajal on huviorbiidis just digitaalsete õppematerjalide koostamine ning innovaatiliste lahenduste kasutamine ainetundides.

Alates 2005. aastast on ta töötanud Aste Põhikoolis saksa keele õpetajana, viimastel aastatel ka väikeklassi õpetajana.

Saaremaa Gümnaasiumis loodab ta saksa keele õppimist populariseerida, sest erinevate võõrkeelte oskus on boonuseks kogu eluks ning avab nii mõnegi lootustandva ukse.

Merle Prii

eesti keel ja kirjandus

Tallinna 9. Keskkooli vilistlane Merle Prii on omandanud Tallinna Ülikoolis magistrikraadi eesti filoloogias, lisaks on omandanud tütarlaste käsitööõpetaja elukutse ning töötab kutselise giidina.

Alates 1993. aastast on Merle töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetajana, pikemalt Aste Põhikoolis ja Saaremaa Ühisgümnaasiumis, eesti keele lektorina TalTechi Kuressaare Kolledžis ning olnud vastutav Saaremaa Ühisgümnaasiumi  koolilehe eest ning olnud pikaajaline emakeele ja ajaloo ainekomisjoni esimees.

Merle panust Saaremaa Ühisgümnaasiumi tulemuslikus töös eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning kooli kodutütarde noortejuhina on tunnustatud Saaremaa vallavalitsuse poolt 2017. aastal tiitliga „aasta põhikooliõpetaja” ning 2018. aastal valiti Merle Saaremaa Ühisgümnaasiumi aastaõpetajaks. Ühtlasi oli ta SÜGi kodutütarde rühma looja, tema tegevust noortejuhina on hinnatud 2020. aastal kodutütarde teeneteristiga.

Merle Rekaya

eesti keel ja kirjandus, andmekaitsespetsialist

Monika Mander

inglise keel

Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Monika Mander on omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi inglise keele ja kirjanduse ning magistrikraadi võõrekeeleõpetaja erialal.

Alates 2019. aastast on Monika töötanud Tartus keeltekoolis Folkuniversitetet inglise keele õpetajana. Lisaks sellele on ta 2020. aastal loonud ja viinud läbi koos kolme teise tudengiga valikkursuse Tartu Annelinna Gümnaasiumis.

2020. aastal sai Monika Rotalia stipendiumi silmapaistvate õpitulemuste ning saavutuste eest.

Olle Arak

füüsika, informaatika ja IT-juht

Sündis ja kasvas Pärnus, kus 1994. aastal lõpetas Pärnu 1. Keskkooli. Samal aastal astus Tallinna Pedagoogikaülikooli, mille lõpetas 2000. aastal omandades gümnaasiumi füüsikaõpetaja kutse. Õppides ülikoolis osakoomusega, asus 1999. aastal tööle füüsika- ja arvutiõpetaja ning IT-juhina Tallinna Üldgümnaasiumis, mis praegu kannab nime Tallinna Kristiine Gümnaasium.

Alates 2004. aastast elab Saaremaal ning on töötanud füüsikaõpetajana ja hiljem ka robootikaringi juhendajana Kuressaare Gümnaasiumis. 2020. aasta sügisel alustas õpinguid Tallinna Ülikooli informaatikaõpetaja eriala magistriõppes. Aastate jooksul on ennast võimalikult palju täiendanud mehhatroonika ja robootika valdkonnas ning on läbinud tehnikaõpetaja lisaeriala täiendusõppe Tallinna Tehnikaülikoolis.

Piret Tänav

ajalugu ja ühiskonnaõpetus

Piret on sündinud Kuressaares, õppinud Paide Ühisgümnaasiumis ning Tartu Ülikoolis, kus omandas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja kutse.

Ta on õpetajana töötanud alates 2003. aastast ning kõige pikemaajaliselt Põlva Ühisgümnaasiumis ja Miina Härma Gümnaasiumis.

Piret on retsenseerinud erinevad õppematerjale, aga ka koostanud ise, nt „Ajaloo töövihik 7. klassile, I ja II osa” (Tallinn: Maurus, 2017).

Lisaks on ta osalenud ka ERM-i tegelussaali kontseptsiooni väljatöötamisel 2015–2017.

Ta on pidanud oluliseks osalemist erinevates projektides, mis tooks kooliellu uusi oskusi, teadmisi ja võimalusi, nt  „Digiyouth“, mille eesmärk oli arendada rahvusvahelise koostöö oskusi digiettevõtluse alal, toetades start-up-meetodite abil õpilasfirmade loomist ja tegevust; „Kestlik Tartu?!“, mille fookuses oli uurida ning kaardistada kestliku arengu eesmärkide täitmist Tartu näitel.

Teda on tunnustatud järgmiste autasudega:  EAÜS-i Noore Õpetaja preemiaga aastal 2015, aasta õpetaja tiitliga aastatel 2009 ja 2019.

Raul Vinni

koolimeedia

Raul Vinni on Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane ja ajalehe Saarte Hääl ajakirjanik. Õpib Tartu Ülikoolis ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni eriala magistrantuuris.

Ajalehes Saarte Hääl töötab Raul alates 2006. aastast. Ajakirjanikuna on ta kahel korral tunnustatud Eesti Ajalehtede Liidu pressipreemiaga parima maakonnalehes ilmunud arvamusloo ees. Lisaks on ta aastate jooksul korduvalt nomineeritud pressipreemiatele nii kirjutavas meedia, kui ka pressifoto kategooriates.

Varasemalt on Raul lõpetanud Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse eriala ning töötanud viis aastat Salme Põhikoolis kehalise kasvatuse õpetajana ja klassijuhatajana.

Reet Lulla

inglise keel

Tallinna 7. Keskkooli/Tallinna Inglise Kolledži vilistlane on omandanud kõrghariduse Tallinna Pedagoogilises Instituudis/Tallinna Ülikoolis ja omab inglise- ja saksa keele õpetaja kutset.  Täiendõppe korras on Reet läbinud ka magistriprogrammi koolikorralduse õppekava mentorluse haru Tartu Ülikoolis.

Alates 1982. aastast töötas Reet Saaremaa Ühisgümnaasiumis inglise keele õpetajana.

Reeda panust Saaremaa Ühisgümnaasiumi arendustegevustes ja tulemuslikku tööd inglise keele õpetajana on tunnustatud SÜGi aasta õpetaja tiitliga aastal 2007.

Ühtlasi on ta olnud ka mitmete rahvusvaheliste koostööprojektide (Euroscola, Comenius, Erasmus+) algataja ja koordinaator.

Reet juhendab õpilaste inglise keelseid uurimistöid, õpilaste osalemist üleriigilistel inglise keele olümpiaadidel ja muudel konkurssidel ja võistlustel.

Riina Haljas

inglise keel

Kuressaare II Keskkooli/Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane, on omandanud Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse bakalauruse kraadi ja magistrikraadi haridusteadustes inglise keele õpetaja erialal. Varem lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi käsitöö ja kodunduse õpetaja diplomiga.

Enne tööle asumist inglise keele õpetajana Kuressaare Gümnaasiumis 1997. aastal töötas Torgu Põhikoolis käsitöö ja inglise keele õpetajana.

2012. aastast on Riina Haljasel vanemõpetaja ametijärk ja 2013. aastal osales stipendiaadina rahvusvahelisel inglise keele, kultuuri ja õpetajaoskuste koolitusel TEA Montana Ülikoolis USAs.

Riina on panustanud Kuressaare Gümnaasiumi õppekava arendusse, juhtinud maakonna inglise keele õpetajate ainesektsiooni, toimetanud kooli ajalehte ja juhendanud õpilasi erinevates rahvusvahelistes õpirände projektides. Ta on läbi viinud täiskasvanute keelekursuseid koolituskeskuses Osilia.

Ülle Kreos

geograafia, bioloogia

Leisi Keskkooli vilistlane Ülle Kreos on omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis geograafia erialal biogeograafina.

Alates 1995. aastast on Ülle Kreos töötanud Kuressaare Vanalinna Koolis geograafia ja bioloogia õpetajana ning juhendanud loodusringi. Edukalt osalenud õpilastega erinevatel ainealastel võistlustel, samuti riiklikul majandusvõistlusel Creatlon. Viinud õpilastega läbi edukaid rahvusvahelisi eTwinningu projekte, on eTwinningu saadik. Seoses projektitööga viinud läbi erinevaid koolitusi, sh esinenud eTwinningu rahvusvahelisel seminaril ettekandega, ja GIFT-il (Geosciences Information for Teachers) posterettekandega.

Edukat tööd õpetajana on tunnustatud aasta õpetaja nimetusega 2003. ja 2018. aastal. Aasta ettevõtluse õpetaja nominent 2017. aastal.

Ulvi Vahter

matemaatika

Ulvi Vahter on Leisi Keskkooli vilistlane, matemaatikaõpetaja kutse omandas Ulvi Tartu Ülikoolis. Matemaatikaõpetajana on ta töötanud Lihula keskkoolis, Kuressaare ametikoolis ja alates 2016. aastast Kuressaare Gümnaasiumis.

Ulvi peab õpilaste matemaatilisi oskusi elus väga oluliseks.  Õpetajana on ta nõudlik, eesmärgikindel, süsteemne ja põhjalik. Arvestab õpilaste erinevat töötempot, aga nõuab, et kõik teevad tööd kaasa ja ei jäta õppesse lünki.

Ulvi matemaatilised teadmised ei lõpe gümnaasiumitasemega. Ta on õpetanud ja konsultatsioone andnud erinevate kõrgkoolide üliõpilastele kõrgema matemaatika valdkondades. See aitab näha suuremat pilti ja õpetajana on mõistnud, millele gümnaasiumis rõhku pöörata ja kuidas matemaatikaõppimine ülikoolis edasi liigub.

Urve Aedma

raamatukogu koordinaator

Urve on sündinud Võrus. Ta on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia ja omandanud kõrghariduse Tallinna Ülikoolis raamatukogunduse ja bibliograafia erialal. 

Ta on töötanud Saaremaa Lasteraamatukogus ja Kuressaare Gümnaasiumi raamatukogus.
Tema pikaaegset tööd kooliraamatukogunduse arendamisel on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali tänutoetusega 2009. aastal ja 2010. aastal oli Aasta kooliraamatukoguhoidja nominent. 

Saaremaa Gümnaasiumis soovib seista õppivate ja töötavate inimeste hea teenuse, vajalike teavikute ja mitmekülgse info kättesaadavuse eest.