Meie noortele läheb väga korda Saarema tulevik, aga ka energeetika küsimused, mille edukast lahendamisest sõltub nii meie majanduslik heaolu kui ka jätkusuutlik areng. Läbi terve kooliaasta on grupp Saaremaa Gümnaasiumi õpilasi tegelenud teadlikult selle teemaga ning see tegevus kulmineerus õppereisiga. Nimelt 17. – 23. märtsini viibisid meie kooli projektõppe valikkursuse valinud õpilased Brüsselis, et ennast harida energeetika ja energiapoliitika teemadel. Sõidu tegi võimalikuks Erasmus+ projekt “Jätkusuutlik energeetika kriiside ajastul – väljakutse tuleviku tegijatele”.
Eelnevalt on õpilased tutvunud erinevate energiaallikate plusside ja miinustega, suhelnud ja koostööd teinud eTwinningu projekti raames Kreeka ja Türgi noortega. On osaletud tulisel arutelul Thule Kojas, kus tutvustati Sõrve lähedale rajatava tuulepargi võimalikke keskkonnamõjusid, käidud õppereisidel Ida-Virumaal ja Tallinnas, külastatud erinevaid elektrijaamu (Iru, Aovere), Kohtla kaevandusmuuseumit, Fermi Energiat, Narva- Jõesuu linnavalitsust ning kliimaministeeriumit.
Brüsselis alustas õpirände nädalat tore linnaekskursioon Aivar Paidla juhtimisel, kus meile tutvustati peamiselt vanalinna. Eerik ütleb Brüsseli ja selle vaatamisväärsuste kohta nii: “Seal on Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, regionaal-, sotsiaal-, majanduskomiteed, Eesti diplomaate on siin palju. Siin on sagedased tähtsate inimeste autokolonnid, kesklinn on uhke, metroo ja tramm on head transpordivahendid, palju on poode. Kunsti-, ajaloo- ja sõjaväemuuseumid olid super.” Brüsselis arvatakse elavata ja töötavat ligi 2000 eestlast.
Esmaspäeva pealelõunal külastasime Eesti Suursaatkonda Brüsselis, kus kohtusime suursaadik Marten Koka ning Algis Kokkaga, kes on nõunik energeetikaküsimustes. Kohtumisel saime teada, millega Eesti saatkond tegeleb ja kuidas saada diplomaadiks või saadikuks ning rääkisime Eestisse tuuleparkide loomisest. Pikemalt peatusime riikidevahelistel kokkulepetel ja sellel, kui palju saame ise kohapeal valikuid tegelikult teha ning kui palju n-ö Brüssel meile tegelikult ette ütleb või ei ütle.
Teisipäev kulus Brüsseli muuseumitega tutvumiseks. Alustasime hommikut Atomiumist, mis väljast oli muljetavaldav, aga sisemus nii väga muljet ei avaldanud. Iris arvas nii: “Kõige pettumust valmistavam oli Atomium, sest väljast tundub see väga äge koht, kuid sees jäi mulje nagu oleks tahetud lihtsalt võimalikult odavalt ruum ära täita.” Õpilaste lemmikuks osutus Automaailm, meeldisid ka erinevad kunstimuuseumid, Euroopa ajaloomuuseum ning Loodusmuuseum.
Kolmapäeval külastasime Euroopa Parlamenti ja kohtusime europarlamendi saadiku Urmas Paetiga. Emma sai teada järgmist: “Urmas Paet lõi Euroopa Parlamendi Arktika sõprusrühma, Hiinas toodetud päiksepaneelide kohta sain teada, et Euroopa tegeleb teemaga ja proovib neid ka ise toota. Veel küsiti talt Venemaa kohta, kui ebausaldusväärne partner ta on? Sellele vastas Paet järgmist: “Hiina on täpselt samamoodi ebakindel ja sarnase riigijuhtimise stiiliga.”
Neljapäeva hommikul oli meil uuesti võimalik külastada Euroopa Parlamenti ja sel korral kohtusime eurosaadik Marina Kaljurannaga. Irisele jäi meelde tema lugu sellest, kuidas ta üldse nii kõrgetele ametikohtadele Euroopas sattus ning tema arvamus Saaremaa rannikule rajatavatest tuuleparkidest. Janar: “Sain suurema arusaama Euroopa Liidu parlamendi tööst. Näiteks sain teada, et see, kui palju istekohti EL-i riigil parlamendis on, sõltub selle riigi rahvaarvust. Lisaks sain teada, et Euroopa Liidu parlamendis on inimesi ühest äärmusest teiseni, kommunistidest natsideni.” Euroopa Parlamendi tööd on väga oluline noortele tutvustada, sest peagi on toimumas valimised ning selle valguses on neil lihtsam teadlikke valikuid teha.
Reedel kohtusime Kadri Simsoniga, kes on Euroopa Komisjoni energeetikavolinik. Janar kirjutas kohtumise kohta: “Sain teada, et moodulreaktoriga tuumajaama, mida Fermi Energia soovib Eestisse ehitada, polegi veel üldse katsetatud, enne võiks selle kusagil mujal ära proovida, kui seda Eestisse tuua.” Iris aga kirjutas, et enim jäi meelde ta jutt selle kohta, miks ikka veel pole kellakeeramist ära lõpetatud. Lisaks jäi meelde, et Simsonil on usku kõikidesse taastuvatesse energiaallikatesse.
Kohtumistel saime võimaluse ka ise sõna sekka öelda, rääkida enda projektist ja senistest tegemistest. Õpilased hindasid väga kõrgelt võimalust kohtumistel ka ise kaasa rääkida ning küsimusi küsida. Janar: “Mina hindan arutelus osalemist ja küsimuste küsimist väga, sest pean iseenesest mõistetavaks, et kui ma olen juba nii pika maa läbi sõitnud, et tähtsate inimestega kohtuda, siis võiks paar küsimust küsida ja teemas kaasa rääkida.” Morten arvas, et tema küsimustele vastati ammendavalt ja patroniseerimata. Samuti ei tundunud nende esitamine hirmus.
Kõigi õpilaste ühine arvamus oli, et see õppereis aitas süvendada arusaama Euroopa Liidu poliitikast ja selle toimimisest. Emma kokkuvõte reisist: “Alguses olin skeptiline, aga iga päevaga muutus Brüssel minu jaoks ilusamaks ja põnevamaks. Muuseumid olid põnevad ja olen tänulik, et oli võimalik Brüsseli kaardiga ka ise huvipakkuvates muuseumites käia. Väga meeldis, et oli aega riiki avastada ja ka omapäi olla. Europarlamendi külastused ja kokkusaamised olid põnevad ja harivad. Olen tänulik, et meil on projektõppega nii palju põnevaid võimalusi, mida tavainimestel ei tuleks ette.” Meriti arvamus reisist: “Õppereis möödus väga kiirelt – ei jõudnud õieti sisse eladagi, kui juba olime tagasi Brüsseli lennujaamas. Aga need hetked, mis meile antud olid, nii muuseumites kui ka külalistega, olid kõik väga põnevad ja harivad. Tean, et ise tulin reisilt tagasi targemana ja innustatuna ka ise kunagi Euroopa Liidus tööle asuda. Õpilastele oli antud parajas koguses vaba aega, et me jõuaksime ka linna avastada ja kohaliku eluga tutvuda. Minu arvates oli reis väga hästi planeeritud ja läbi viidud. Morten: “Mulle meeldis tegevuste jaotus — kurnavamate ja informatiivsemate asjade vahele jäeti vaba aega. Nende mõjuvõimsate inimestega vestlemine, kellega meil võimaldati seda teha, on ime ja ainukordne kogemus. Brüsselist õpitu ja kuuldu oli alati tähtis ning hästi esitatud — kordagi ei hakanud igav, kordagi ei tundnud, et lahkusin kohast ilma uute teadmisteta, mul on palju selgem pilt Eesti ja Euroopa Liidu rollist kliima probleemide lahendamises.”
Projekti järgmiseks sammuks oli Türgi külaliste vastuvõtmine aprilli esimesel nädalal Saaremaa Gümnaasiumis.
Õpetaja Ülle Kreos