Saaremaa Gümnaasiumi G2 õpilased veetsid oma teistmoodi koolipäeva 20. mail pärandivaderitena pärandit uurides ja selle eest tõhusalt hoolitsedes. See päev haakus kenasti õuesõppe nädalaga, sest enamik päevast oli võimalik veeta õues, enamasti ka looduse keskel liikudes ning erinevaid õppeaineid omavahel seostades.
Üks viiest paigast, kuhu suunduti, oli Püha vana kalmistu. Kohale jõudes võttis meid vastu Püha Jakobi kiriku vabatahtlik Mati Mägi, kes rääkis paiga ajaloost. Saime teada, et kuigi kalmistu kannab nime „vana“, on tegemist hoopis Püha uuema kalmistuga, mis rajati tõenäoliselt 18. sajandi lõpul või 19. sajandi alguses ning on tänapäeval kultuurimälestisena kaitse all. Erinevatel aegadel on kalmistul vandaalitsenud nii okupandid kui kohalikud. Suurem osa õpilasi jäid kalmistule tööle ja väiksem osa õpilasi suundusid EELK Püha Jakobi koguduse liikme Aivar Kalle juhendamisel loodusrada korrastama.
Kõige rohkem elevust tekitas maa seest vanade ristide leidmine ja arusaam, et neid hauaplatse ja krüpthaudu on igal pool, kuigi võsa ja puud on palju enda alla võtnud. Eriti põnev oli see, et ristidel oli tekst eesti keeles, mida õpilased suutsid kenasti ka välja lugeda. Külastati ka Püha Jakobi kirikut, mis kuulub Saaremaa vanimate kirikute hulka. Kiriku torni me kahjuks ei pääsenud, sest see oli kinni, kuid selle asemel saime kuulda midagi väga erilist – pianistist õpilase Pääsu Parresti esimest orelimängu päris oreli taga. Püha Jakobi kirik on keskaegne kirik, mille kihelkonda on kirjalikes allikates mainitud 1449. aastal.
Teiseks paigaks oli Tornimäe vana kalmistu ja Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kirik. Esmalt tutvustas Saaremaa muinsuskaitsenõunik Liis Koppel meile surnuaeda ning selle eripära. Tuletas meelde ka vana kommet, kuidas noored ja vanad surnuaeda sisenevad ning välja tulevad, st vanad ees ja noored järel, sest ees lähevad need, kes ise on ka kalmuaeda minekule lähemal.
Õpilastele jagati saed ja oksakäärid, millega asuti võsa maha võtma ning need, kes polnud väga värvimistöödega tegelenud, said end proovile panna tualeti seinte värvimisega. Tornimäe kirikus võttis meid vastu Marina Treima, kes oli küpsetanud sibulapirukat ja tutvustas õigeusu kombestikku ja kirikuhoonet.
Muhu- ja Saaremaal on kokku 17 õigeusu kirikut, millest kolm on varemetes. Tornimäe kiriku kellalööja oli spetsiaalselt selleks ajaks kohale kutsutud ning õpilased said kogeda tõeliselt rõõmustavat kellamängu. Järgnesid korrastustööd kirikus ja kiriku ümbruses, nt kirikutorni koristamine, küttepuudevedu jms.
Kuursaalis toimetav pärandivaderite grupp sai ülesandeks pesta, lihvida ja üle värvida kuursaali kinosaali neli sisemist ust ja kümme postmodernistlikku lampi. Boonuseks tervitas noori enne talgutöid restorani peakokk Toomas Leedu, kes rääkis hoone ajaloost ja tänasest päevast. Koos saime käia ka tornis ning nautida vaadet pargile ja linnusele. Selle hoone korrastamine on igatpidi sümboolne, arvestades seda, et sügisel toimub just kuursaalis ja selle ümbruses ajarännak aastasse 1936, kui eestlased olid Berliini olümpial teinud suuri vägitegusid ja kuurordi kultuur õitses ja mudaravilad tegutsesid aktiivselt Kuressaares.
Neljas õpilaste grupp tegutses Kaarma kalmistul ja tutvus kiriku ajalooga koguduse vaimulik Hannes Nelise abil. Kirikus pühkisid ja pesid õpilased tolmust puhtaks orelirõdu, trepi ning trepi käsipuud. Lisaks tegutseti kalmistul, kus Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikonservaatori Isabel Aaso-Zahradnikova ja kalmistuvaht Olev Aru juhendamisel puhastati hauaplatse umbrohust ja samblast ning raidkive mustusest, vetikatest ja samblikest. Kaarma rikkalik dolomiithauakivide pärand vajab pidevat tähelepanu, sest palju tööd, mis sai õpilastega eelmisel aastal tehtud, tuli juba sel aastal korrata.
Viies grupp tegutses Kudjape kalmistul, kus koristus algas heliseva kella märguande peale, mida omal ajal kasutati matuste tarbeks. Tööriistakuurist jaguneti kes kuhu – tugevaimad said riste püsti ajada ja boonuseks õppisid nad ära, kuidas käsitseda vesiloodi. Tüdrukud sobitasid tutvust rohelise seebi ja erinevate kaapevahenditega, sest vanad hauakivid peavad säilimiseks olema samblast ja muust elurikkusest nii puhtad kui võimalikud.
Tagasiside õpilaste tegevusele oli kõigis viies kohas väga positiivne ning kiidusõnu jätkus kõigile, sest päevaga jõuab palju ning eriti siis, kui ilm seda kõike soosib. Pärand püsib, kui on hoolikad ja teadlikud pärijad olemas ja tegutsemas.