Categories
Juhtkiri

Juhtkiri #4

Modernse maailma pidepunktid

Selle sügise esimeses Silmapiiris piilume peatselt valmiva revüü kardinate taha, koristame kooli lähedasi metsaääri ning väitleme.

Kõik need kolm komponenti on justkui modernse ühiskonna alustalad: kultuur ja kunst, kliimateadlikkus ja globaalsed probleemid ning artikuleeriv ja argumenteeriv suhtlusviis.

Igapäevaelus on inimesel vaja vaheldust, mida pakub meile kultuuri tarbimine: kas televiisorist vaadatav saade, ajakirjaartikkel või lausa sügisõhtune revüüetendus. Samuti teadvustab see meile globaalselt aktuaalseid probleeme, näiteks nagu meie planeedi tervis, mida saame ehk veel parandada metsaservi koristades ja puhtust hoides. Inimestel on vaja rääkida nendest murekohtadest, et mitte lasta vajuda neil tabude loori alla.

Kõige efektiivsem viis, kuidas enda muret või arvamust väljendada, on viisakalt argumenteerides, kaaslast austades ja fakte kontrollides.

Me elame globaalses maailmas, kus meid mõjutavad üksteise mured, rõõmud ja ainult üksteist hoides, aidates ja austades saame me näha silmapiiri taha.

Categories
Noored

Gümnasistide eeskujud: emast-isast Harry Potterini

Noored idealiseerivad inimesi, kelle sarnane soovitakse olla käitumiselt, iseloomult või kelle eeskujul teha oma karjäärivalik. On ka neid, kes ei tahagi sarnaneda kellelegi teisele ning soovivad olla iseenda moodi, leidis Kerli Mägi oma uurimistöös.

Kevadel koostatud uurimistöös „Saaremaa Gümnaasiumi noorte ideaalid“ uuris Kerli Mägi koolinoorte eeskujusid. Mägi püstitatud hüpoteesi järgi otsitakse eeskujusid omasooliste pereliikmete, tuttavate ja sõprade seast. Suurt rolli eeskujuks olemiseks mängivad sotsiaalmeedia platvormidelt tuntud tegelased ning tuntud meelelahutajad.

Freddie Mercury

Uurimistöö küsimustik tugines August Kuksi 1922. aastal läbiviidud uuringul „Kellele tahavad sarnaneda Tallinna, Tartu, Võrumaa ja Saaremaa poisid ja tüdrukud.“

Uurimistöö küsitlus hõlmas Saaremaa Gümnaasiumi kõiki klasse. Kokku osales 83 õpilast, kellest 47 oli naised, 31 mehed ning viis vastajat identifitseerisid ennast muul moel.

Õpilaste eeskujuks on peamiselt omasooline pereliige. Naissoost õpilaste eeskujuks on peamiselt ema ja vanaema ning meessoost õpilaste eeskujuks on isa, vend ja vanaisa. Vastajad, kes end muul moel identifitseerivad, nimetasid oma eeskujuna ema, õde ja vanaisa.

Lennart Meri

Koolinoorte eeskujuks on ka omasoolisi tuttavaid ja sõpru. Naissoost vastajatest valis 20 oma eeskujuks omasoolise tuttava, 10 vastajat vastassoolise tuttava. Meessoost vastajatest valis 21 oma eeskujuks omasoolise tuttava, kaks vastassoost tuttava. Vastajad, kes identifitseerisid end teisiti, valisid ema oma eeskujuks kolmel korral. Õpetajate, koolikaaslaste ning sõbrannade, sõprade hulgast valiti sõber või sõbranna eeskujuks 16 õpilase, koolikaaslane 7 õpilase ning õpetaja 4 õpilase poolt.

Eesti avaliku elu tegelastest ja sotsiaalmeedia staaridest mainiti kõige enam Brigitte Susanne Hunti, keda valiti eeskujuks kuuel korral. Kolmel korral valiti eeskujuks Karl-Erik Taukar ja Maria Rannaväli. Välismaa populaarsetest avaliku elu ja sotsiaalmeedia tegelastest valiti eeskujuks kõige rohkem Taylor Swift, keda mainiti viiel korral. Neljale õpilasele on eeskujuks Elon Musk ning kolmele õpilasele Emma Chamberlain, Harry Styles, Volodõmõr Zelenskõi ja Will Smith.

Volodõmõr Oleksandrovõtš Zelenskõi (paremal).

Ajaloolistest inimestest on kõige rohkem ideaaliks Wales`i printsess Diana, keda nimetasid kuus inimest. Kolmel korral valiti eeskujuks järgmised inimesed: Albert Einstein, Marilyn Monroe, Winston Churchill. Kahel korral valiti eeskujuks Oscar Wilde, Lennart Meri, Jaan Poska, Audrey Hepburn, Freddie Mercury ja Isaac Newton.

Tegelasi raamatutest valiti peamiselt ülemaailmselt tuntud teostest. Harry Potteri raamatu seeriast valiti seitsmel korral ideaaliks tegelane Harry Potter ja kahel korral Hermione Granger. Neljale õpilasele on eeskujuks Pipi ja kahele noorele Sipsik.

Saaremaa Gümnaasiumi õpilased eelistavad seega oma eeskujuna omasoolisi pereliikmeid, tuttavaid ja sõpru, mis kinnitas ka Kerli Mägi hüpoteesi.

Categories
Poolt ja vastu

Poolt ja vastu: kas gümnaasium peaks olema kohustuslik?

Rubriigis „Poolt ja vastu“ arutlevad Saaremaa gümnaasiumi väitlejad igas numbris erineva küsimuse üle.

POOLT

Thomas Hendrik Liiv

Kui gümnaasiumi lõpetamine oleks kohustuslik, nagu seda on põhikooli hariduse saamine, siis muutuks meie ühiskond ühtsemaks ja haritumaks. Tänu sellele kasvaks tõenäoliselt ka üliõpilaste ja kutsekooli lõpetajate arv. Kõige selle arvelt tõuseks Eestis / vastavas riigis kõrgemat kvalifikatsiooni vajavate töökohtade konkurents ning täituvus. Kõrgema tasemega töödega kaasneb ka kõrgem palk, mis omakorda toob riigile kasu ka maksude poolest ning aitab Eesti riigil kõrgemale kohale jõuda nii harituse taseme kui ka SKT poolest.

Kooli roll inimeste elus on õpetada neile selgeks elus vajalikud oskused (näiteks  ajaplaneerimine), aidata, toetada ning anda neile aega oma plaanide paika seadmiseks, lisaks sotsiaalse keskkonna pakkumine. Ajaplaneerimise oskus ja distsipliin on elus hädavajalikud oskused, kuna ilma nende väljakujunemiseta on tänapäevases elurežiimis väga raske hakkama saada. Inimesed peavad olema tööl kohusetundlikud ja efektiivsed või nad lastakse lahti vm. Kool aitab õpilastel oma plaanid paika panna ja annab nendele aega seda teha, sest vastasel juhul nad võib-olla ei teaks, mida eluga peale kooli teha. Isegi paljud gümnaasiumiõpilased ei tea kohe peale kooli, mida teha, aga vähemalt oleks sellisel juhul olukord parem.

Sotsiaalse keskkonnana toimib kool väga efektiivselt, kuna õpilane on kindla grupi inimestega pea iga päev koos ning enamikel juhtudest hakkavad paratamatult mingisugused sõprussuhted tekkima, mis võivad kesta väga kaua.

Kui gümnaasiumiharidus oleks kohustuslik, siis oleks valitsusel hea põhjus, miks haridusse veel rohkem investeerida, muutes näiteks õpetajate palgad piisavalt suureks, et õpetajate puudust leevendada. Hariduse tase tõuseb ka selle tagajärjel, mis omakorda tõstab harituse taset, tuues kaasa parema tööjõu.

VASTU

Emeli Pikner

Kui gümnaasium oleks kõigile kohustuslik, siis hariduse kvaliteet langeks. Praegu kehtivad gümnaasiumides kõigile samad vastuvõtu tingimused, mis käsitlevad põhikooli eksami- või sisseastumiskatse tulemusi. Selle põhjal teeb juhtkond valiku, õpilastest, kes on piisavalt pädevad gümnaasiumisse saamiseks. Kui gümnaasiumis õppimine muudetakse kohustuslikuks, siis võetakse automaatselt iga õpilane vastu, olenemata tema eelnevatest õpitulemustest. See muudaks õpilaste taseme meeletult ebaühtlaseks, sest kõigi inimeste kompetents on erinev. Nii tekib probleem, et koolisüsteem hakkaks rohkem keskenduma sellele, et iga viimne kui õpilane gümnaasiumist läbi suruda. See paneb õpetajatele veel rohkem lisakoormust, sest nad peavad arvestama nii erineva taseme õpilastega, et kõigile samaväärse ja ühtlase hariduse andmine muutuks raskendatuks.

Juhtuks tõenäoliselt see, et osad õpilased jääksid õppetöös maha, kuna nad ei suuda kaasas käia gümnaasiumi intensiivse õppekavaga, või siis üritatakse neid järele aidata, mis teeks õppimise aeglasemaks ning suurema taibuga õpilased jääksid tahaplaanile. Mõlemad stsenaariumid mõjuksid üleüldiselt halvasti nende noorte tulevikule.

Noorte õpimotivatsioon väheneks nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Praegu peavad põhikoolis õppijad ja selle lõpetanud noored nägema vaeva, et saada gümnaasiumisse. Kui nad ei saa piisavalt häid tulemusi, siis neid lihtsalt ei võeta vastu. See pinge ja konkurents motiveerib õpilasi, kellel on plaan gümnaasiumisse minna, olema paremad ning pingutama gümnaasiumikoha nimel. Kui seda survet sisse saamiseks ei ole, siis paljud õpilased ei oleks motiveeritud põhikoolis või eksamitel vaeva nägema, sest gümnaasiumikoht oleks neile niikuinii garanteeritud.

Rääkides gümnaasiumiõpilastest, siis praegu on gümnaasiumis käimine vabatahtlik ning igaüks vastutab ise enda eest, et ta saaks edukalt kooli lõpetatud ning ei kukuks välja. Kui gümnaasium oleks kohustuslik, siis satuksid sinna paratamatult õpilased, kes ei soovi seal olla ja teeksid parema meelega midagi muud, näiteks õpiksid kutsekoolis meelepärast eriala. Gümnaasium ei ole kõigile, vaid neile, kes reaalselt tahavad seal õppida. Riik ei peaks sundima noori gümnaasiumis käima, kui neil selleks tahtmist ei ole. See muudaks ka teistele õpikeskkonna mittemotiveerivaks, kui koolis käib osa inimestest lihtsalt selleks, et need kolm aastat kuidagi üle elada.

Categories
Noored

Revüü. Ühe proovi lugu.

Revüü esietendub 16. detsembril 2022.

18. oktoober. Kell on viis minutit enne kuute. Väljas on pilvine ja kisub hämaraks. Reipal sammul astun sisse Mönusasse Villemisse ja liigun edasi teisele korrusele. Seal toimub tänane tantsuproov.

Selgub, et ma polegi esimene. Ootan natuke aega ja kella kuue ajal tundub, et revüülased on kohal. Liigun saali, meesterahvad tõstavad lauad seina äärde ja proov saaks justkui pihta hakata. Aga enne on vaja kontrollida tänased kohalviibijad. Tundub, et gümnasistidel kohusetunnet jagub ja vähesed on puudu. Varsti kõlab revüüjuhi Karmen Viilupi läbilõikavalt vali hääl: „Võtke paaridesse ja hakkame pihta.“

Nüüd hakkab rääkima Anette Maria Liivas, tänase tantsu väljamõtleja ja õpetaja. Anette palub harjutada paaridevahelist keemiat. Makist hakkab kostma sensuaalne tantsumuusika. Soojendav eelhäälestus algab. Mina ja mu tantsupartner Karmen, kes muide ongi revüüjuht, üritame juhiseid järgida. Niimoodi harjutame ruudukujulist tantsuliigutust umbes kümme minutit. Jalad muutuvad nõtkeks ja pinge vaibub.

Järgmisena on kavas tantsu meeldetuletamine. Kuid tundub, et eelnev soojendus oli mõningate tantsijate mõtted hajevile viinud ning algul ei võeta Anette õpetuste järgimisel vedu.

Anette jääb nõutult seisma ja ootab, kuni talle taas tähelepanu pööratakse. Vihjest arusaamiseks ei lähe eriti kaua aega. Anette õpetamismaneerid on väga marjurobertslikud: otsekohene ütlemine, soov rääkida ühe korra ja korralikult ning teha teema kõigile nii selgeks, kui ta seda teha suudab. Saal kuuletub sekunditega ja kõigile tuleb meelde, miks nad täna proovi tulid.

Anette jagas varem tantsu mõtteliselt osadeks ning nüüd algab iga jupi läbitantsimine. Proovi lõpus selgub, et ühes naisterahvaste jalaliigutuse kohas on koreograafiline ebakõla. Anette ja Karmen lähevad omavahel asja arutama.

Tekkinud pausi kasutavad ära meesterahvad, kes soovivad aknast värsket õhku hingata. Õhk ruumis on järjepidevast tantsimisest ja kinnistest akendest paksuks läinud. Väljas on vahepeal pimenenud  ja mõõdukale tuulele on lisandunud ka klassikaline sügisõhtune uduvihm. Soovin värsket õhku hingata, kuid õhk, mida ma akent avades hingata loodan, on hoopis elupõletajate hõng, suitsukonide aroom.

Probleem sai lahendatud, naisterahvaste jalaliigutus muudetud. Tundub, et proov hakkab lõpule jõudma. Kõik on pühendunult tantsu juures ja kvaliteet on professionaalse tantsutrupi vääriline. Enne äraminekut tantsivad Anette ja tema tantsupartner Joosep kogu tantsu veelkord ette ja see filmitakse üles, et puudujad saaksid tantsu vajadusel kodus iseseisvalt õppida.

Proov on selleks korraks läbi ja tundub, et kõik saalisviibijad lahkuvad parema enesetundega, kui nad sinna tulid. Mina haaran mantli ja suundun alla. Uduvihma piisad tibutavad otse näkku. Kuid minu ja paljude teiste meesterahvaste päev polnud selle pooleteisetunnise tantsusessiooniga lõppenud – SG auditooriumis algab meessoo striptiisikava harjutus.

Categories
Õpetaja

Marit Tarkin kannab justkui päikest kaasas

Marit Tarkin on inimene kes jääb kõigile südamesse. Tema rõõmsameelsus ning tragidus peegelduvad ka tema töös ning see pole märkamata jäänud ka õpilaste poolt.

G2 õpilane Ketly Ilvest kirjeldab Maritit kui meie kooli emmet, kes kannab alati endaga väikest päikest kaasas, suutes motivatsiooni üleval hoida ka kõige raskemal ajal ning leides kõigele lahenduse.

Õpetaja ameti kasuks otsustas Marit sugulaste eeskujul. Eesti keele ja kirjanduse õpetajaks läks ta kunagi õppima just enda armsa sugulase Riho Uulma, Nõmme Gümnaasiumi direktori, jälgedes. Tol ajal oli Marit ise õpilane ning Riho ja tema abikaasa Ülle Uulma, Westholmi eesti keele õpetaja, olid tudengid ning ta imetles siiralt, kui ägedad nad on ning see ka nakatas.

Maritile meeldib õpetajatöö väga ning ta ise kirjeldab ennast kui dialoogi loojat ning arutlejat. Talle meeldib olla õpilastega pidevas vestluses, kuna see loob usaldussuhte ja aitab palju paremini üheskoos õpilastega jõuda ka heade tulemusteni aineõpetuses.

G3 õpilane Maria-Liis Metsküla on uhke, et on saanud olla aastaid Mariti õpilane. Ta leiab, et Marit suhtub õpetaja töösse suure pühendumisega. Õpilaste jaoks leiab ta alati aega ning vahest oleks tal justkui supervõimed, kuna ta teab, oskab ja jõuab kõike, olles imeline nii kogukonnajuhi, mentori kui ka kindlasti Kuressaare Nooruse Kooli direktorina.

Maritile meeldib õpetajaametis kõik. Kõik päevad on eriilmelised, kõik olukorrad on erinevad, ka kõige parema tahtmise juures ei saa kõike ette planeerida. Meeldivad ka ootamatud väljakutsed, ikka on neid õpilasi, kes alguses nagu ei tahaks õppida ja siis äkki hakkab meeldima. Alati on veidi nukker pesaheitmine, kasvad õpilastega kokku, näed nende edulugu ja siis lehvitad. Ka sellega on ta leppinud, sest ega vilistlased ju kuskile ei kao. Suur rõõm on see, et päris paljud on läinud õppima just tema lemmikala eesti keelt ja kirjandust.

G3 õpilane Teele Saar kinnitab, et Mariti tundides õppis ta alati palju ja samal ajal oli lõbus olla, mistõttu olid tema tunnid kõigi lemmikud. Juba Kuressaare Gümnaasiumi aegadel, kui ta oli ainult KG 45.b eesti keele ja kirjanduse õpetaja olnud, kohtles ta klassi nagu oma. Kui ta eelmisel aastal G2.o mentoriks määratud sai, oli kogu klassil tunne, et ta on seda olnud juba terve aasta.

Kuna elame keerulises ajas, siis suudab Mariti arvates hea õpetaja igasuguses ajas luua klassis turvatunde ja süstida õpilastesse tahet õppida.


Kool on alati kogu oma koolipere nägu.

Marit Tarkin

Teele Saar leiab, et Marit organiseeris nende klassile kõige ägedamad reisid ja alati suutis ta teha nii, et kõigil oleks hea. Ta on üks nendest õpetajatest tänu kellele võib väita, et  gümnaasiumiaeg möödus lennukalt ja põnevalt.

Remarque ütles kunagi enda esikromaani Läänerindel muutuseta ilmumise järel, et maailma saab päästa üksnes armastus. Kui sellest mõttest edasi liikuda, siis õppida saab ainult siis, kui klassiruumis on usalduslik suhe. Hea õpetaja suudab Mariti sõnul enda õpilasi kuulata, hoida ja õpetada ning õppida ka neilt. Head õpilased aga toetavad õpetajat ja oskavad neile antud võimalust õppida väärtustada ning parimal moel end teostada ja kooli nime kõrgel hoida.

Maritile meeldib väga Saaremaa Gümnaasiumi koolipere, ühised tegemised, ettevõtmised, koostöö õpilastega. See, et väitlusklubi võtsid juhtida eelmisel aastal Riin ja sel aastal Emeli ja Thomas Hendrik, meie oma G3 õpilased, on Mariti silmis supertulemus. Kogukonnajuhina suunas ta noori vabatahtlikuks panustama kogu vallas. See töö, mis ühe aastaga sillutatud sai, annab hea vundamendi edasi liikuda.

See kõik loob Mariti sõnul oma kooli näo ja õpetab kooli hoidma ja armastama. Saaremaa Gümnaasium on Mariti arvates soe ja toetav kool ning ta soovitab avastada selles koolis parimaid võimalusi. Kool on alati kogu oma koolipere nägu.

Jaksu ja head tahet SG kooliperele! soovib Marit.

Categories
Mure

Metsa alt tuleb välja šokeerivaid leide

Saaremaa Gümnaasiumi õpilased ja mõned õpetajad võtsid osa maailmakoristuspäevast, mille käigus leiti metsast palju esemeid, mille koht ei ole kindlasti seal. Projekti käigus koristati nii Kuressaare terviseparki, K-Rauta-tagust metsatukka kui ka Kudjape terviserada. Suuresti vedas ilmaga ja vahelduseks koolipingis istumisele nautisid õpilased metsas olemist ning ümbruskonna puhastamist.

Helis Luks oli nõus osalema kohe, kui märkas üleskutset Stuudiumis. Hiljem selgus, et mentor oli muutnud klassi jaoks osalemise tunniteemaks – seega polnud mitte kellelgi võimalust jääda klassiruumi! „Rohelise kooli eestvedajana oli mul süda soe nähes, et kokku oli meid ligi sada,“ ütles ta.

Kõik osalejad kinnitavad, et see, mida nad metsa alt leidsid, oli uskumatult üllatav. Kudjapel ootas neid ees tohutu prügimägi. Leidus tavapärasemaid asju, nagu klaasid, nõud ja ämbrid. Aga metsa alla on visatud ka telefone, arvuti- ja autoosi? Leidus häirivalt palju tehnikat ja prügi, mille oleks saanud kerge vaevaga kõrval olevale prügimäele toimetada. Kelly Ilvesti jaoks olid kõige huvitavamad leiud terved vankrid ja veidi katkisemad aiakärud. Ta lisab, et üritus oli tema jaoks silmiavav ja mitte keegi ei osanud arvata, et metsa all leidub isegi telekaid.


Kokku sai kogutud 840 kg segajäätmeid ja 140 kg metalli. Tundub suur number, aga metsa jäi ikka veel hullumeelselt rohkem prügi kui see, mida meie käed kanda jõudsid.

Annabel Metsalu

Lisaks looduse puhastamisele oli prügi vedamine ka korralik jõutrenn. Annabel Metsalu kirjeldab, et kuna igasugune kola paiknes terviserajast natuke kaugemal ja oli hirmraske, muutis see tassimise omajagu vaevaliseks. Kokku sai kogutud 840 kg segajäätmeid ja 140 kg metalli. „Tundub suur number, aga metsa jäi ikka veel hullumeelselt rohkem prügi kui see, mida meie käed kanda jõudsid,“ kurdab Annabel.

Neiud kinnitavad, et üritus oli vajalik, kuna see probleem, mida nad nägid, vajab kiiret parandamist. Annabel kutsub üles koole rohkem suunama õpilasi oma kodukohta korras hoidma, kuna siis on kõigil puhtas keskkonnas hea olla. Helis kinnitab, et tulevikus on ta kindlasti valmis teistega koos järgmisele koristamistiirule minema. „Võib-olla näeb siis kalmistu läheduses olev mets ka lõpuks puhtamaid päevi,“ jääb õhku lootus edaspidiseks.

Categories
Raamatusoovitus

Manni raamatusoovitus: Carlos Ruiz Zafón „Marina“

Rubriigis „Manni raamatusoovitus“ kirjutab õpetaja Marju Roberts mõnest hiljuti loetud raamatust.

Ma arvan, et see on üks ilusama kaanepildiga raamatuid, mis ma kunagi lugenud olen. Kui natuke sisust kuivalt rääkida, siis pajatab lugu 15-aastane Oskar, kes on seiklushimulise loomuga ja läheb meeleldi uurima vanu maju ja surnuaedu, kuhu mina elades nina ei topiks. Nagu hea loo puhul ikka, hakkab lugu hargnema ja mingist hetkest peale ei ole põhimõtteliselt võimalik „Marinat“ enam kuskile žanrisse lahterdada. Peaasjalikult on see vist noorteromaan, aga see on ikka kõike muud ka – armastusromaan, krimilugu, mingi maagilise realismi ja lihtsalt maagia segu, kindlasti ka arenguromaan (Bildungsroman) ja võib-olla on see lihtsalt muinasjutt, sest need ei pea ka alati nii õnneliku lõpuga olema. Ma arvan, et me leiaks mõne määratluse veel, kui ainult tahaks.

Ma pole varem Zafóni lugenud, aga ma olen ikka öelnud, et mingi määramatu ühine joon on hispaaniakeelsel kirjandusel täiesti olemas, nagu ka venelastel või prantslastel. Venelasi painab mingi igavene spliin. Prantslased on romantikud. Aga hispaanlastel on imeline oskus kirjutada rusuvatest asjadest nii, et see põimub mingi ootamatu kerguse, hapruse ja iluga. „Marina“ on põhiliselt ikkagi sünge, ükskõik kust otsast vaadata. On räpaseid rentsleid, Frankensteini koletise laadseid tooteid (ei tea, kas üks tegelane on meelega Maria Shelley nimeline?), reetmist ja kättemaksu. Must liblikas, mis iseenesest on ju kaunis, on suhteliselt koleda sisu sümboliks.

Aga ka selles kohutavas maailmas on Marina ja tema isa nagu üks helge oaas, mis soojendab ja sisendab lootust. Nad on üdini head ja näevad ka teistes head, hoolimata pereema traagilisest kaotusest, mis kunstnikust isa nii rängalt tabas, et ta maalimise igaveseks lõpetas.

Zafón kirjutab süžeele vaatamata ilusasti, väga ilusasti. Ja ta kirjutab nii-öelda lõpuni välja – kogu see hirmus lugu ja taustsüsteem teenib oma eesmärki, sest selle taustal tõusevad Marina ja ta isa sooja päikesena kõigest kõrgemale ja kõigest olulisemaks. Kuni on inimesi, keda armastada, ei ole kõik kadunud.