Vabariigi President Alar Karis tänas Kadrioru roosiaias kirja- ja mõttetalgutel osalenud õpilasi
Kategooriad
1. juunil tänas Vabariigi President Alar Karis Kadrioru roosiaias õpilasi, kes osalesid kirja- ja mõttetalgutel „Milleks meile (tehis)aru?“. Koos noortega avati A. Weizenbergi tänaval samanimeline välinäitus, kus on eksponeeritud tänavustel talgutel osalenud õpilaste mõtted tehisaru ja inimliku mõistuse rollist.
Tänavu kirjutas riigipeale 619 kooliõpilast vanuses 7–19 aastat. Töid laekus 143 paigast üle Eesti, lisaks saatsid oma mõtteid ka välismaal õppivad noored Soomest ja Prantsusmaalt. Kirjutati nii elektrooniliselt kui käsitsi, nii luules kui proosas, nii illustratsioonidega kui ka ilma. Teemadena käsitleti tehisaru võimalusi õppimisel, töö lihtsustamisel ja uute teadmiste omandamisel, aga ka riske, mis kaasnevad liigse sõltuvusega tehnoloogiast.
Saaremaa Gümnaasiumist oli Kadrioru roosiaeda kutsutud abiturient Janar Sepp.
Milleks meile (tehis)aru?
Janar Sepp
Mida vajab üks korralik töömees? Ta vajab ustavaid, teravaid ja korras tööriistu ning mõistust, millega neid kasutada, et töö saaks korralikult tehtud. See põhimõte kehtib nii ehituses, kingsepa- ja kellassepatöös kui ka tehisaru kasutamisel. Kuid milleks seda tehisaru vaja on?
Tehisaru on multifunktsionaalne tööriist, mida saab kasutada lugematutes valdkondades alustades tarkvaraarendusest ja lõpetades seaduseelnõude koostamisega. Oluline on see, et
töömehel oleks aru oma tööriistadega midagi peale hakata. Ta peab oskama hinnata, kuidas mida teha, et tulemus oleks kvaliteetne.
Nagu mu põhikooli tööõpetuse õpetaja ikka armastas öelda: „Sina pead olema sae peremees, mitte vastupidi.“ Sama kehtib ka tehisaru kohta. See on tööriist nagu saag või haamer, mida
kasutaja peab oskama juhtida. Ta peab suutma moodustada koherentsed viipu ja kirjeldada soovitud tulemust ning oma aruga hinnata, kas loodud lahendus vastab ootustele.
Sellise toimetamise tulemusel võivad sündida põnevad projektid nagu veebipõhine virtuaaltuur koolile, 3D-mudelid võistluste karikate jaoks või kübervõistluse süsteem, kus oma arvutialased
oskused proovile panna. Kõik see saab võimalikuks siis, kui mõistus ja tööriist töötavad koos.
Kui aga tehisaru kasutamise oskustest jääb vajaka, sünnib kirvetöö. Internetis levivad niinimetatud AI slop’i videod ja pildid, mis on sisutühjad ja lohakad. Samuti võib meenutada Šotimaal toimunud skandaalset üritust Willy’s Chocolate Experience, mille veebilehed, dekoratsioonid ja isegi näitlejate dialoogid olid tehisaru loodud ning avaldati ilma sisulise kontrollita. Sellist entroopiat vaadates võib tekkida „Kevadest“ pärit küsimus: „Kas teil aru on pealuu sees?“, sest tulemuseks oli lihtsalt kaos ja pettumus.
See ongi vastus küsimusele, milleks meile tehisaru? See on võimas tööriist selleks, et, luua võimsaid asju, kuid ilma inimliku aruta kahaneb selle väärtus pelgalt müra tootjaks. Ainult siis, kui inimene jääb tööriista peremeheks, sünnib kvaliteetne toode.
Fotod: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei